Vestmik

et midagi põhjendama 3   »   sq tё argumentosh diçka 3

77 [seitsekümmend seitse]

midagi põhjendama 3

midagi põhjendama 3

77 [shtatёdhjetёeshtatё]

tё argumentosh diçka 3

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti albaania Mängi Rohkem
Miks te torti ei söö? P-- nu- --h-ni----t--? P__ n__ e h___ t______ P-e n-k e h-n- t-r-ё-? ---------------------- Pse nuk e hani tortёn? 0
Ma pean alla võtma. Mё duhet-tё bi- n-- --s-a. M_ d____ t_ b__ n__ p_____ M- d-h-t t- b-e n-a p-s-a- -------------------------- Mё duhet tё bie nga pesha. 0
Ma ei söö seda, sest ma pean alla võtma. U-- n-k e-h-, -e----d-a -- bi--n-----sha. U__ n__ e h__ s____ d__ t_ b__ n__ p_____ U-ё n-k e h-, s-p-e d-a t- b-e n-a p-s-a- ----------------------------------------- Unё nuk e ha, sepse dua tё bie nga pesha. 0
Miks te õlut ei joo? Pse --k-- p-n--b-rr--? P__ n__ e p___ b______ P-e n-k e p-n- b-r-ё-? ---------------------- Pse nuk e pini birrёn? 0
Ma pean veel sõitma. U---du--- ti-ja- ---i-ё-. U__ d____ t_ j__ m_______ U-ё d-h-t t- j-p m-k-n-s- ------------------------- Unё duhet ti jap makinёs. 0
Ma ei joo seda, sest pean veel sõitma. N---e pi--s--s--du--- ti-ja- -a-i-ёs. N__ e p__ s____ d____ t_ j__ m_______ N-k e p-, s-p-e d-h-t t- j-p m-k-n-s- ------------------------------------- Nuk e pi, sepse duhet ti jap makinёs. 0
Miks sa kohvi ei joo? P-e---- e--i kaf--? P__ n__ e p_ k_____ P-e n-k e p- k-f-n- ------------------- Pse nuk e pi kafen? 0
See on külm. Ё---- - f--htё. Ё____ e f______ Ё-h-ё e f-o-t-. --------------- Ёshtё e ftohtё. 0
Ma ei joo seda, sest see on külm. U-- nuk - ------ps---jo--shtё e--t-h--. U__ n__ e p__ s____ a__ ё____ e f______ U-ё n-k e p-, s-p-e a-o ё-h-ё e f-o-t-. --------------------------------------- Unё nuk e pi, sepse ajo ёshtё e ftohtё. 0
Miks sa teed ei joo? Pse--u- e-pi--a---? P__ n__ e p_ ç_____ P-e n-k e p- ç-j-n- ------------------- Pse nuk e pi çajin? 0
Mul ei ole suhkrut. N-- ka- sh--e-. N__ k__ s______ N-k k-m s-e-e-. --------------- Nuk kam sheqer. 0
Ma ei joo seda, sest mul ei ole suhkrut. N-k e-pi,-seps- nuk-kam s----r. N__ e p__ s____ n__ k__ s______ N-k e p-, s-p-e n-k k-m s-e-e-. ------------------------------- Nuk e pi, sepse nuk kam sheqer. 0
Miks te suppi ei söö? P-- --k-- -a-i---p-n? P__ n__ e h___ s_____ P-e n-k e h-n- s-p-n- --------------------- Pse nuk e hani supёn? 0
Ma ei tellinud seda. Nuk-------po-osi-ur. N__ e k__ p_________ N-k e k-m p-r-s-t-r- -------------------- Nuk e kam porositur. 0
Ma ei söö seda, sest ma ei ole seda tellinud. N---- h-- ---se---k-e-kam -orositu-. N__ e h__ s____ n__ e k__ p_________ N-k e h-, s-p-e n-k e k-m p-r-s-t-r- ------------------------------------ Nuk e ha, sepse nuk e kam porositur. 0
Miks te liha ei söö? Pse nuk----ani---s-i-? P__ n__ e h___ m______ P-e n-k e h-n- m-s-i-? ---------------------- Pse nuk e hani mishin? 0
Ma olen taimetoitlane. Unё -am-vegj-------. U__ j__ v___________ U-ё j-m v-g-e-a-i-n- -------------------- Unё jam vegjetarian. 0
Ma ei söö seda, sest ma olen taimetoitlane. N-k-e --, s-----ja--vegj---ri--. N__ e h__ s____ j__ v___________ N-k e h-, s-p-e j-m v-g-e-a-i-n- -------------------------------- Nuk e ha, sepse jam vegjetarian. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + albaania (1-100) MP3 albaania (1-100)
Videot ei leitud!

Žestid aitavad meil õppida sõnavara

Sõnavara õppides on meie ajul palju tööd teha. Ta peab salvestama kõik uued sõnad. Aga oma aju on võimalik õppimisel ka abistada. Seda saab teha žestide abil. Viiped aitavad meie mälu. Mälu talletab sõnu paremini, kui ta töötleb samal ajal ka viipeid. Teadusuuring on seda tõestanud. Teadlased palusid katsealustel sõnavara õppida. Antud sõnu aga ei olnud tegelikult olemas. Need sõnad olid tehiskeelsed. Mõnes sõnad õpetati katsealustele koos žestidega. See tähendab, et katsealused mitte ainult ei kuulnud ja lugenud neid sõnu. Nad imiteerisid viibete abil ka sõnade tähendust. Õppimise ajal mõõdeti nende aju aktiivsust. Teadlased tegid katse käigus huvitava avastuse. Kui õpiti viibetega sõnu, olid aktiivsed rohkem aju piirkondi. Lisaks kõnekeskusele näitasid aktiivsust üles ka sensomotoorsed piirkonnad. Antud lisaaktiivsus mõjutab meie mälu. Viibetega õppimine loob keerulisi seoseid. Need seosed salvestavad sõnu aju mitmes piirkonnas. Sel moel töödeldakse sõnavara palju tõhusamalt. Kui soovime mingit sõna kasutada, leiab meie aju selle kiiremini üles. Need on ka salvestatud paremini. Siiski on oluline, et liigutus oleks sõnaga seotud. Meie aju tunneb ära, kui sõna ja žest ei ole omavahel seoses. See avastus võib viia uute õppimismeetoditeni. Inimesed, kes teavad keeltest vähe, õpivad sageli aeglaselt. Võib-olla oleks neile õppimine lihtsam, kui nad imiteeriks neid sõnu füüsiliselt...