א-י ל- -----אותה-כ--אני מ-כ-- / ---ר-ות-
___ ל_ א___ א___ כ_ א__ מ____ / ה ל______
-נ- ל- א-כ- א-ת- כ- א-י מ-כ-ח / ה ל-ז-ת-
------------------------------------------
אני לא אוכל אותה כי אני מוכרח / ה לרזות. 0 m----- -ta-----lo ---el-o-----t--t ha'ug--?m_____ a______ l_ o____________ e_ h_______m-d-'- a-a-/-t l- o-h-l-o-h-l-t e- h-'-g-h--------------------------------------------madu'a atah/at lo okhel/okhelet et ha'ugah?
א-י -- שו-ה אות- כ---נ- צר-- / ה -נ----
___ ל_ ש___ א___ כ_ א__ צ___ / ה ל______
-נ- ל- ש-ת- א-ת- כ- א-י צ-י- / ה ל-ה-ג-
-----------------------------------------
אני לא שותה אותה כי אני צריך / ה לנהוג. 0 ani muk-rax/----raxah-----o-.a__ m________________ l______a-i m-k-r-x-m-k-r-x-h l-r-o-.-----------------------------ani mukhrax/mukhraxah lirzot.
--ו--את-/ ה--א--ותה את הת-?
____ א_ / ה ל_ ש___ א_ ה____
-ד-ע א- / ה ל- ש-ת- א- ה-ה-
-----------------------------
מדוע את / ה לא שותה את התה? 0 madu'a ----/at--- shot--/-----h e- ---i---?m_____ a______ l_ s____________ e_ h_______m-d-'- a-a-/-t l- s-o-e-/-h-t-h e- h-b-r-h--------------------------------------------madu'a atah/at lo shoteh/shotah et habirah?
-ני ל--שות- -ו-- כ-------י ס--ר.
___ ל_ ש___ א___ כ_ א__ ל_ ס_____
-נ- ל- ש-ת- א-ת- כ- א-ן ל- ס-כ-.-
----------------------------------
אני לא שותה אותו כי אין לי סוכר. 0 a-- -sar--h-tsr-k--h ---h-g.a__ t_______________ l______a-i t-a-i-h-t-r-k-a- l-n-o-.----------------------------ani tsarikh/tsrikhah linhog.
Sõnavara õppides on meie ajul palju tööd teha.
Ta peab salvestama kõik uued sõnad.
Aga oma aju on võimalik õppimisel ka abistada.
Seda saab teha žestide abil.
Viiped aitavad meie mälu.
Mälu talletab sõnu paremini, kui ta töötleb samal ajal ka viipeid.
Teadusuuring on seda tõestanud.
Teadlased palusid katsealustel sõnavara õppida.
Antud sõnu aga ei olnud tegelikult olemas.
Need sõnad olid tehiskeelsed.
Mõnes sõnad õpetati katsealustele koos žestidega.
See tähendab, et katsealused mitte ainult ei kuulnud ja lugenud neid sõnu.
Nad imiteerisid viibete abil ka sõnade tähendust.
Õppimise ajal mõõdeti nende aju aktiivsust.
Teadlased tegid katse käigus huvitava avastuse.
Kui õpiti viibetega sõnu, olid aktiivsed rohkem aju piirkondi.
Lisaks kõnekeskusele näitasid aktiivsust üles ka sensomotoorsed piirkonnad.
Antud lisaaktiivsus mõjutab meie mälu.
Viibetega õppimine loob keerulisi seoseid.
Need seosed salvestavad sõnu aju mitmes piirkonnas.
Sel moel töödeldakse sõnavara palju tõhusamalt.
Kui soovime mingit sõna kasutada, leiab meie aju selle kiiremini üles.
Need on ka salvestatud paremini.
Siiski on oluline, et liigutus oleks sõnaga seotud.
Meie aju tunneb ära, kui sõna ja žest ei ole omavahel seoses.
See avastus võib viia uute õppimismeetoditeni.
Inimesed, kes teavad keeltest vähe, õpivad sageli aeglaselt.
Võib-olla oleks neile õppimine lihtsam, kui nad imiteeriks neid sõnu füüsiliselt...