Я яго ---ем- б--м-е -р--а ск----- ---у.
Я я__ н_ е__ б_ м__ т____ с______ в____
Я я-о н- е-, б- м-е т-э-а с-і-у-ь в-г-.
---------------------------------------
Я яго не ем, бо мне трэба скінуць вагу. 0 C-a---V- -e ya-t-e--o--?C____ V_ n_ y_____ t____C-a-u V- n- y-s-s- t-r-?------------------------Chamu Vy ne yastse tort?
Я--го н--п’-- ---м----р-б- ---- --р--ац----ш--ай.
Я я__ н_ п___ б_ м__ т____ я___ к_______ м_______
Я я-о н- п-ю- б- м-е т-э-а я-ч- к-р-в-ц- м-ш-н-й-
-------------------------------------------------
Я яго не п’ю, бо мне трэба яшчэ кіраваць машынай. 0 M-e-treba--k---t-’--ag-.M__ t____ s_______ v____M-e t-e-a s-і-u-s- v-g-.------------------------Mne treba skіnuts’ vagu.
Я-------п------ ў ---- н--а -у-р-.
Я я_ н_ п___ б_ ў м___ н___ ц_____
Я я- н- п-ю- б- ў м-н- н-м- ц-к-у-
----------------------------------
Я яе не п’ю, бо ў мяне няма цукру. 0 C-am---- n--p’y-t---p-v-?C____ V_ n_ p______ p____C-a-u V- n- p-y-t-e p-v-?-------------------------Chamu Vy ne p’yatse pіva?
Я яг---- з----в--.
Я я__ н_ з________
Я я-о н- з-к-з-а-.
------------------
Я яго не заказваў. 0 C---- Vy----p’--tse---va?C____ V_ n_ p______ p____C-a-u V- n- p-y-t-e p-v-?-------------------------Chamu Vy ne p’yatse pіva?
Я-яг-------,-бо-я я-- ----ак-зв--.
Я я__ н_ е__ б_ я я__ н_ з________
Я я-о н- е-, б- я я-о н- з-к-з-а-.
----------------------------------
Я яго не ем, бо я яго не заказваў. 0 Mn--tr-ba-y---c-e--і-av-t---m-shy-a-.M__ t____ y______ k________ m________M-e t-e-a y-s-c-e k-r-v-t-’ m-s-y-a-.-------------------------------------Mne treba yashche kіravats’ mashynay.
Я в-г-та--я-ец.
Я в____________
Я в-г-т-р-я-е-.
---------------
Я вегетарыянец. 0 M-e tr----y-sh--- -і-a-ats’---s-yna-.M__ t____ y______ k________ m________M-e t-e-a y-s-c-e k-r-v-t-’ m-s-y-a-.-------------------------------------Mne treba yashche kіravats’ mashynay.
Sõnavara õppides on meie ajul palju tööd teha.
Ta peab salvestama kõik uued sõnad.
Aga oma aju on võimalik õppimisel ka abistada.
Seda saab teha žestide abil.
Viiped aitavad meie mälu.
Mälu talletab sõnu paremini, kui ta töötleb samal ajal ka viipeid.
Teadusuuring on seda tõestanud.
Teadlased palusid katsealustel sõnavara õppida.
Antud sõnu aga ei olnud tegelikult olemas.
Need sõnad olid tehiskeelsed.
Mõnes sõnad õpetati katsealustele koos žestidega.
See tähendab, et katsealused mitte ainult ei kuulnud ja lugenud neid sõnu.
Nad imiteerisid viibete abil ka sõnade tähendust.
Õppimise ajal mõõdeti nende aju aktiivsust.
Teadlased tegid katse käigus huvitava avastuse.
Kui õpiti viibetega sõnu, olid aktiivsed rohkem aju piirkondi.
Lisaks kõnekeskusele näitasid aktiivsust üles ka sensomotoorsed piirkonnad.
Antud lisaaktiivsus mõjutab meie mälu.
Viibetega õppimine loob keerulisi seoseid.
Need seosed salvestavad sõnu aju mitmes piirkonnas.
Sel moel töödeldakse sõnavara palju tõhusamalt.
Kui soovime mingit sõna kasutada, leiab meie aju selle kiiremini üles.
Need on ka salvestatud paremini.
Siiski on oluline, et liigutus oleks sõnaga seotud.
Meie aju tunneb ära, kui sõna ja žest ei ole omavahel seoses.
See avastus võib viia uute õppimismeetoditeni.
Inimesed, kes teavad keeltest vähe, õpivad sageli aeglaselt.
Võib-olla oleks neile õppimine lihtsam, kui nad imiteeriks neid sõnu füüsiliselt...