Vestmik

et midagi põhjendama 3   »   af iets regverdig 3

77 [seitsekümmend seitse]

midagi põhjendama 3

midagi põhjendama 3

77 [sewe en sewentig]

iets regverdig 3

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti afrikaani Mängi Rohkem
Miks te torti ei söö? Wa-r-m ee--u---e d-- -o-- -i-? W_____ e__ u n__ d__ k___ n___ W-a-o- e-t u n-e d-e k-e- n-e- ------------------------------ Waarom eet u nie die koek nie? 0
Ma pean alla võtma. E---oe- g--ig---r-oo-. E_ m___ g____ v_______ E- m-e- g-w-g v-r-o-r- ---------------------- Ek moet gewig verloor. 0
Ma ei söö seda, sest ma pean alla võtma. Ek eet ----n-- om-at-ek --w-- moe- v-r---r. E_ e__ d__ n__ o____ e_ g____ m___ v_______ E- e-t d-t n-e o-d-t e- g-w-g m-e- v-r-o-r- ------------------------------------------- Ek eet dit nie omdat ek gewig moet verloor. 0
Miks te õlut ei joo? W----m---i-k---ni-------ier n-e? W_____ d____ u n__ d__ b___ n___ W-a-o- d-i-k u n-e d-e b-e- n-e- -------------------------------- Waarom drink u nie die bier nie? 0
Ma pean veel sõitma. Ek mo---nog-be--uu-. E_ m___ n__ b_______ E- m-e- n-g b-s-u-r- -------------------- Ek moet nog bestuur. 0
Ma ei joo seda, sest pean veel sõitma. E----ink --t n-- ----- ek --- -oe----stu--. E_ d____ d__ n__ o____ e_ n__ m___ b_______ E- d-i-k d-t n-e o-d-t e- n-g m-e- b-s-u-r- ------------------------------------------- Ek drink dit nie omdat ek nog moet bestuur. 0
Miks sa kohvi ei joo? W----m-d------y ni--di----f-i--n--? W_____ d____ j_ n__ d__ k_____ n___ W-a-o- d-i-k j- n-e d-e k-f-i- n-e- ----------------------------------- Waarom drink jy nie die koffie nie? 0
See on külm. D-- i-----d. D__ i_ k____ D-t i- k-u-. ------------ Dit is koud. 0
Ma ei joo seda, sest see on külm. Ek-d--nk -it nie-----t-dit----- -s. E_ d____ d__ n__ o____ d__ k___ i__ E- d-i-k d-t n-e o-d-t d-t k-u- i-. ----------------------------------- Ek drink dit nie omdat dit koud is. 0
Miks sa teed ei joo? Waar-- d-in- j- n-e -ie ------e? W_____ d____ j_ n__ d__ t__ n___ W-a-o- d-i-k j- n-e d-e t-e n-e- -------------------------------- Waarom drink jy nie die tee nie? 0
Mul ei ole suhkrut. Ek-he--nie su-k-r--ie. E_ h__ n__ s_____ n___ E- h-t n-e s-i-e- n-e- ---------------------- Ek het nie suiker nie. 0
Ma ei joo seda, sest mul ei ole suhkrut. Ek---in- -i---i--om-at-e- -ie-su-k-r h-t -i-. E_ d____ d__ n__ o____ e_ n__ s_____ h__ n___ E- d-i-k d-t n-e o-d-t e- n-e s-i-e- h-t n-e- --------------------------------------------- Ek drink dit nie omdat ek nie suiker het nie. 0
Miks te suppi ei söö? Wa--o---et ----- d-e-sop ---? W_____ e__ u n__ d__ s__ n___ W-a-o- e-t u n-e d-e s-p n-e- ----------------------------- Waarom eet u nie die sop nie? 0
Ma ei tellinud seda. Ek ----di- -ie ---te- ni-. E_ h__ d__ n__ b_____ n___ E- h-t d-t n-e b-s-e- n-e- -------------------------- Ek het dit nie bestel nie. 0
Ma ei söö seda, sest ma ei ole seda tellinud. E--e------ -i--o-dat-ek-----n-- be--e--h-----e. E_ e__ d__ n__ o____ e_ d__ n__ b_____ h__ n___ E- e-t d-t n-e o-d-t e- d-t n-e b-s-e- h-t n-e- ----------------------------------------------- Ek eet dit nie omdat ek dit nie bestel het nie. 0
Miks te liha ei söö? W-a-o- e-------e-die-v--i- --e? W_____ e__ u n__ d__ v____ n___ W-a-o- e-t u n-e d-e v-e-s n-e- ------------------------------- Waarom eet u nie die vleis nie? 0
Ma olen taimetoitlane. E- -s -n v--e-a--ër. E_ i_ ’_ v__________ E- i- ’- v-g-t-r-ë-. -------------------- Ek is ’n vegetariër. 0
Ma ei söö seda, sest ma olen taimetoitlane. E- e-t-di--n-- om--- e---n ---et-r-----s. E_ e__ d__ n__ o____ e_ ’_ v_________ i__ E- e-t d-t n-e o-d-t e- ’- v-g-t-r-ë- i-. ----------------------------------------- Ek eet dit nie omdat ek ’n vegetariër is. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + afrikaani (1-100) MP3 afrikaani (1-100)
Videot ei leitud!

Žestid aitavad meil õppida sõnavara

Sõnavara õppides on meie ajul palju tööd teha. Ta peab salvestama kõik uued sõnad. Aga oma aju on võimalik õppimisel ka abistada. Seda saab teha žestide abil. Viiped aitavad meie mälu. Mälu talletab sõnu paremini, kui ta töötleb samal ajal ka viipeid. Teadusuuring on seda tõestanud. Teadlased palusid katsealustel sõnavara õppida. Antud sõnu aga ei olnud tegelikult olemas. Need sõnad olid tehiskeelsed. Mõnes sõnad õpetati katsealustele koos žestidega. See tähendab, et katsealused mitte ainult ei kuulnud ja lugenud neid sõnu. Nad imiteerisid viibete abil ka sõnade tähendust. Õppimise ajal mõõdeti nende aju aktiivsust. Teadlased tegid katse käigus huvitava avastuse. Kui õpiti viibetega sõnu, olid aktiivsed rohkem aju piirkondi. Lisaks kõnekeskusele näitasid aktiivsust üles ka sensomotoorsed piirkonnad. Antud lisaaktiivsus mõjutab meie mälu. Viibetega õppimine loob keerulisi seoseid. Need seosed salvestavad sõnu aju mitmes piirkonnas. Sel moel töödeldakse sõnavara palju tõhusamalt. Kui soovime mingit sõna kasutada, leiab meie aju selle kiiremini üles. Need on ka salvestatud paremini. Siiski on oluline, et liigutus oleks sõnaga seotud. Meie aju tunneb ära, kui sõna ja žest ei ole omavahel seoses. See avastus võib viia uute õppimismeetoditeni. Inimesed, kes teavad keeltest vähe, õpivad sageli aeglaselt. Võib-olla oleks neile õppimine lihtsam, kui nad imiteeriks neid sõnu füüsiliselt...