Vestmik

et Eile – täna – homme   »   af Gister – vandag – môre

10 [kümme]

Eile – täna – homme

Eile – täna – homme

10 [tien]

Gister – vandag – môre

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti afrikaani Mängi Rohkem
Eile oli laupäev. G---e- ------t----g. G_____ w__ S________ G-s-e- w-s S-t-r-a-. -------------------- Gister was Saterdag. 0
Eile olin ma kinos. G----- w---e- i--di----os----. G_____ w__ e_ i_ d__ b________ G-s-e- w-s e- i- d-e b-o-k-o-. ------------------------------ Gister was ek in die bioskoop. 0
Film oli huvitav. Di---o----nt was--n-e-e-sa-t. D__ r_______ w__ i___________ D-e r-l-r-n- w-s i-t-r-s-a-t- ----------------------------- Die rolprent was interessant. 0
Täna on pühapäev. V--dag ---S-nda-. V_____ i_ S______ V-n-a- i- S-n-a-. ----------------- Vandag is Sondag. 0
Täna ma ei tööta. Vanda-----k -k-n--. V_____ w___ e_ n___ V-n-a- w-r- e- n-e- ------------------- Vandag werk ek nie. 0
Ma jään koju. E--b-- ----- / E--b-- ----i----is. E_ b__ t____ / E_ b__ b_ d__ h____ E- b-y t-i-. / E- b-y b- d-e h-i-. ---------------------------------- Ek bly tuis. / Ek bly by die huis. 0
Homme on esmaspäev. Mô-e -s M------. M___ i_ M_______ M-r- i- M-a-d-g- ---------------- Môre is Maandag. 0
Homme teen jälle tööd. Môr- we-- -- weer. M___ w___ e_ w____ M-r- w-r- e- w-e-. ------------------ Môre werk ek weer. 0
Ma töötan büroos. Ek---rk-o-------or. E_ w___ o_ k_______ E- w-r- o- k-n-o-r- ------------------- Ek werk op kantoor. 0
Kes see on? W-e -s dit? W__ i_ d___ W-e i- d-t- ----------- Wie is dit? 0
See on Peter. Di--i- Pet-r. D__ i_ P_____ D-t i- P-t-r- ------------- Dit is Peter. 0
Peter on õpilane. Pe--- i---n --u-e-t. P____ i_ ’_ s_______ P-t-r i- ’- s-u-e-t- -------------------- Peter is ’n student. 0
Kes see on? Wi---- d-t? W__ i_ d___ W-e i- d-t- ----------- Wie is dit? 0
See on Martha. D---------th-. D__ i_ M______ D-t i- M-r-h-. -------------- Dit is Martha. 0
Martha on sekretär. Mar--a is-’- -ek-e-a-e---. M_____ i_ ’_ s____________ M-r-h- i- ’- s-k-e-a-e-s-. -------------------------- Martha is ’n sekretaresse. 0
Peter ja Martha on sõbrad. Pet-r--- --rt-a -s--r-e---. P____ e_ M_____ i_ v_______ P-t-r e- M-r-h- i- v-i-n-e- --------------------------- Peter en Martha is vriende. 0
Peter on Martha poiss-sõber. Pe--r----M---ha -e---ie-d. P____ i_ M_____ s_ v______ P-t-r i- M-r-h- s- v-i-n-. -------------------------- Peter is Martha se vriend. 0
Martha on Peteri tüdruksõber. M-rth---s--et-r--e v-ie--i-. M_____ i_ P____ s_ v________ M-r-h- i- P-t-r s- v-i-n-i-. ---------------------------- Martha is Peter se vriendin. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + afrikaani (1-100) MP3 afrikaani (1-100)
Videot ei leitud!

Unes õppimine

Tänapäeval on võõrkeele õppimine osa üldharidussüsteemist. Kui nende õppimine vaid nii tüütu poleks! Meil on häid uudiseid neile, kel on õppimisega raskusi. Muide, me õpime kõige tõhusamalt magades! Hulgaliselt teadustöid on sellele järeldusele jõudnud. Seda teadmist saame me keeleõppes kasutada. Magades töötleme me päeva sündmusi. Meie aju analüüsib uusi kogemusi. Kõik, mida oleme kogenud, mõeldakse uuesti läbi. Ja uus teave kinnistub meie ajju. Materjal, mida oleme õppinud vahetult enne uinumist, talletub eriti hästi. Seepärast võib olla kasulik korrata olulist materjali õhtul. Erinevad unefaasid tegelevad erineva õppematerjaliga. REM-uni on abiks psühhomotoorsel õppimisel. Sellesse kategooriasse kuuluvad muusika ja sport. Seevastu uute teadmiste omandamine toimub sügava une faasis. Siis vaadatakse üle kogu õpitud materjal. Isegi sõnavara ja grammatika! Keelt õppides teeb meie aju väga rasket tööd. Ta peab salvestama uusi sõnu ja reegleid. Kõik tuleb magamise ajal uuesti läbi töötada. Teadlased kutsuvad seda kordusteooriaks. Siiski on oluline, et sa magaksid hästi. Keha ja vaim peavad korralikult taastuma. Alles siis teeb aju tõhusat tööd. Võib öelda, et hea uni = hea tunnetuslik võimekus. Kui meie puhkame, töötab meie aju edasi. Niisiis: Gute Nacht, good night, buona notte, dobrou noc!
Kas sa teadsid?
Briti inglise keel on inglise keele vorm, mida räägitakse Suurbritannias. Ta kuulub läänegermaani keelte hulka. See on emakeeleks 60 miljonile inimesele. See eristub mõneti Ameerika inglise keelest. Seetõttu räägitakse inglise keelest kui pluritsentrilisest keelest. See on keel, millel on mitmeid standardvariante. Erinevused võivad olla näiteks häälduses, sõnavaras ja õigekirjas. Briti inglise keel jaguneb paljudeks dialektideks, mis osaliselt väga erinevad on. Pikka aega peeti dialektirääkijaid harimatuteks ning nad ei saanud häid töökohti. Tänapäeval on see teisiti, isegi kui dialektid Suurbritannias ikka veel suurt rolli mängivad. Briti inglise keeles leidub palju prantsuse keele mõjutusi. See ulatub aastasse 1066, kui normannid Suurbritannia vallutasid. Koloniaalajal aga, vastupidiselt, viis Suurbritannia oma keele teistele mandritele. Nii muutus inglise keel sajandite jooksul maailma tähtsaimaks keeleks. Õppige inglise keelt, aga palun selle originaalversiooni!