Vestmik

et Eile – täna – homme   »   kn ನಿನ್ನೆ- ಇಂದು - ನಾಳೆ

10 [kümme]

Eile – täna – homme

Eile – täna – homme

೧೦ [ಹತ್ತು]

10 [Hattu]

ನಿನ್ನೆ- ಇಂದು - ನಾಳೆ

ninne- indu - nāḷe.

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti kannada Mängi Rohkem
Eile oli laupäev. ನ-ನ-ನ- -ನಿ-ಾರ--ವ--ಿತ-ತ-) ನಿ__ ಶ___ (_____ ನ-ನ-ನ- ಶ-ಿ-ಾ- (-ಾ-ಿ-್-ು- ------------------------ ನಿನ್ನೆ ಶನಿವಾರ (ವಾಗಿತ್ತು) 0
n------i--u----āḷe. n_____ i___ - n____ n-n-e- i-d- - n-ḷ-. ------------------- ninne- indu - nāḷe.
Eile olin ma kinos. ನಾ-- --ನ-----ಿ-್-ಮ---ರದ---ಿ--ದ-. ನಾ_ ನಿ__ ಚಿ___________ ನ-ನ- ನ-ನ-ನ- ಚ-ತ-ರ-ಂ-ಿ-ದ-್-ಿ-್-ೆ- -------------------------------- ನಾನು ನಿನ್ನೆ ಚಿತ್ರಮಂದಿರದಲ್ಲಿದ್ದೆ. 0
n-nn-- i--u - ---e. n_____ i___ - n____ n-n-e- i-d- - n-ḷ-. ------------------- ninne- indu - nāḷe.
Film oli huvitav. ಚ-ತ---ಸ್-ಾ-ಸ-----ಾ-ಿತ್--. ಚಿ__ ಸ್___________ ಚ-ತ-ರ ಸ-ವ-ರ-್-ಕ-ವ-ಗ-ತ-ತ-. ------------------------- ಚಿತ್ರ ಸ್ವಾರಸ್ಯಕರವಾಗಿತ್ತು. 0
N--n--śan----a ---g-ttu) N____ ś_______ (________ N-n-e ś-n-v-r- (-ā-i-t-) ------------------------ Ninne śanivāra (vāgittu)
Täna on pühapäev. ಇ-ದ------ವ-ರ. ಇಂ_ ಭಾ____ ಇ-ದ- ಭ-ನ-ವ-ರ- ------------- ಇಂದು ಭಾನುವಾರ. 0
N---e-śaniv-------gittu) N____ ś_______ (________ N-n-e ś-n-v-r- (-ā-i-t-) ------------------------ Ninne śanivāra (vāgittu)
Täna ma ei tööta. ಇ-ದು ನಾ-ು-ಕ-ಲ- ಮಾ--ವುದಿ-್-. ಇಂ_ ನಾ_ ಕೆ__ ಮಾ______ ಇ-ದ- ನ-ನ- ಕ-ಲ- ಮ-ಡ-ವ-ದ-ಲ-ಲ- --------------------------- ಇಂದು ನಾನು ಕೆಲಸ ಮಾಡುವುದಿಲ್ಲ. 0
N---e---ni---a-(--g-tt-) N____ ś_______ (________ N-n-e ś-n-v-r- (-ā-i-t-) ------------------------ Ninne śanivāra (vāgittu)
Ma jään koju. ನಾನ--ಮನೆಯಲ್ಲ--ಇರ--್ತ--ೆ. ನಾ_ ಮ____ ಇ_____ ನ-ನ- ಮ-ೆ-ಲ-ಲ- ಇ-ು-್-ೇ-ೆ- ------------------------ ನಾನು ಮನೆಯಲ್ಲಿ ಇರುತ್ತೇನೆ. 0
n--u ni-n--c-tram-n-ir--al---de. n___ n____ c____________________ n-n- n-n-e c-t-a-a-d-r-d-l-i-d-. -------------------------------- nānu ninne citramandiradallidde.
Homme on esmaspäev. ನ-ಳ--ಸ-ಮವ--. ನಾ_ ಸೋ____ ನ-ಳ- ಸ-ಮ-ಾ-. ------------ ನಾಳೆ ಸೋಮವಾರ. 0
nā-----n----i--aman-ira-a----de. n___ n____ c____________________ n-n- n-n-e c-t-a-a-d-r-d-l-i-d-. -------------------------------- nānu ninne citramandiradallidde.
Homme teen jälle tööd. ನಾಳ---ುನಃ--ೆಲ- ಮಾ--ತ-ತ-ನೆ. ನಾ_ ಪು_ ಕೆ__ ಮಾ_____ ನ-ಳ- ಪ-ನ- ಕ-ಲ- ಮ-ಡ-ತ-ತ-ನ-. -------------------------- ನಾಳೆ ಪುನಃ ಕೆಲಸ ಮಾಡುತ್ತೇನೆ. 0
n--u n-n---citra---d--adallidd-. n___ n____ c____________________ n-n- n-n-e c-t-a-a-d-r-d-l-i-d-. -------------------------------- nānu ninne citramandiradallidde.
Ma töötan büroos. ನಾ-- ಕ--ರಿಯಲ-ಲ--ಕೆಲಸ-ಮಾ----ತೇನೆ. ನಾ_ ಕ_____ ಕೆ__ ಮಾ_____ ನ-ನ- ಕ-ೇ-ಿ-ಲ-ಲ- ಕ-ಲ- ಮ-ಡ-ತ-ತ-ನ-. -------------------------------- ನಾನು ಕಛೇರಿಯಲ್ಲಿ ಕೆಲಸ ಮಾಡುತ್ತೇನೆ. 0
C---a svār-sya---a--gitt-. C____ s___________________ C-t-a s-ā-a-y-k-r-v-g-t-u- -------------------------- Citra svārasyakaravāgittu.
Kes see on? ಅವರು-----? ಅ__ ಯಾ__ ಅ-ರ- ಯ-ರ-? ---------- ಅವರು ಯಾರು? 0
C--ra svārasyaka----g-tt-. C____ s___________________ C-t-a s-ā-a-y-k-r-v-g-t-u- -------------------------- Citra svārasyakaravāgittu.
See on Peter. ಅ--ು ಪೀ-ರ-. ಅ__ ಪೀ___ ಅ-ರ- ಪ-ಟ-್- ----------- ಅವರು ಪೀಟರ್. 0
Ci-r---vārasy-k----āg-t-u. C____ s___________________ C-t-a s-ā-a-y-k-r-v-g-t-u- -------------------------- Citra svārasyakaravāgittu.
Peter on õpilane. ಪ-ಟ-- --್ಬ -ಿ-್--ರ---. ಪೀ__ ಒ__ ವಿ_____ ಪ-ಟ-್ ಒ-್- ವ-ದ-ಯ-ರ-ಥ-. ---------------------- ಪೀಟರ್ ಒಬ್ಬ ವಿದ್ಯಾರ್ಥಿ. 0
I-----h--uvāra. I___ b_________ I-d- b-ā-u-ā-a- --------------- Indu bhānuvāra.
Kes see on? ಅವ-- ---ು? ಅ__ ಯಾ__ ಅ-ರ- ಯ-ರ-? ---------- ಅವರು ಯಾರು? 0
I-d- -hā---ār-. I___ b_________ I-d- b-ā-u-ā-a- --------------- Indu bhānuvāra.
See on Martha. ಅ--ು-ಮ----. ಅ__ ಮಾ___ ಅ-ರ- ಮ-ರ-ಥ- ----------- ಅವರು ಮಾರ್ಥ. 0
In-- b--nuv-r-. I___ b_________ I-d- b-ā-u-ā-a- --------------- Indu bhānuvāra.
Martha on sekretär. ಅ-ರ- -ಾ-್--ರ್--. ಅ__ ಕಾ______ ಅ-ರ- ಕ-ರ-ಯ-ರ-ಶ-. ---------------- ಅವರು ಕಾರ್ಯದರ್ಶಿ. 0
I-du-n--- -elas- ---u----l--. I___ n___ k_____ m___________ I-d- n-n- k-l-s- m-ḍ-v-d-l-a- ----------------------------- Indu nānu kelasa māḍuvudilla.
Peter ja Martha on sõbrad. ಪ--ರ್-ಮತ--ು-ಮಾ-್ಥ--್ನ----ರ-. ಪೀ__ ಮ__ ಮಾ__ ಸ್_____ ಪ-ಟ-್ ಮ-್-ು ಮ-ರ-ಥ ಸ-ನ-ಹ-ತ-ು- ---------------------------- ಪೀಟರ್ ಮತ್ತು ಮಾರ್ಥ ಸ್ನೇಹಿತರು. 0
Ind--nā-u--e-a-a m-ḍ-----l-a. I___ n___ k_____ m___________ I-d- n-n- k-l-s- m-ḍ-v-d-l-a- ----------------------------- Indu nānu kelasa māḍuvudilla.
Peter on Martha poiss-sõber. ಪ---್ ಮ--್ಥ-ಅವರ ಸ್--ಹ-ತ. ಪೀ__ ಮಾ__ ಅ__ ಸ್____ ಪ-ಟ-್ ಮ-ರ-ಥ ಅ-ರ ಸ-ನ-ಹ-ತ- ------------------------ ಪೀಟರ್ ಮಾರ್ಥ ಅವರ ಸ್ನೇಹಿತ. 0
Indu ---u kel-s- -āḍ---d-l-a. I___ n___ k_____ m___________ I-d- n-n- k-l-s- m-ḍ-v-d-l-a- ----------------------------- Indu nānu kelasa māḍuvudilla.
Martha on Peteri tüdruksõber. ಮ-ರ್- ಪ---- -ವ--ಸ್-ೇಹ-ತ-. ಮಾ__ ಪೀ__ ಅ__ ಸ್____ ಮ-ರ-ಥ ಪ-ಟ-್ ಅ-ರ ಸ-ನ-ಹ-ತ-. ------------------------- ಮಾರ್ಥ ಪೀಟರ್ ಅವರ ಸ್ನೇಹಿತೆ. 0
Nān- -----a-------tt---. N___ m________ i________ N-n- m-n-y-l-i i-u-t-n-. ------------------------ Nānu maneyalli iruttēne.

Unes õppimine

Tänapäeval on võõrkeele õppimine osa üldharidussüsteemist. Kui nende õppimine vaid nii tüütu poleks! Meil on häid uudiseid neile, kel on õppimisega raskusi. Muide, me õpime kõige tõhusamalt magades! Hulgaliselt teadustöid on sellele järeldusele jõudnud. Seda teadmist saame me keeleõppes kasutada. Magades töötleme me päeva sündmusi. Meie aju analüüsib uusi kogemusi. Kõik, mida oleme kogenud, mõeldakse uuesti läbi. Ja uus teave kinnistub meie ajju. Materjal, mida oleme õppinud vahetult enne uinumist, talletub eriti hästi. Seepärast võib olla kasulik korrata olulist materjali õhtul. Erinevad unefaasid tegelevad erineva õppematerjaliga. REM-uni on abiks psühhomotoorsel õppimisel. Sellesse kategooriasse kuuluvad muusika ja sport. Seevastu uute teadmiste omandamine toimub sügava une faasis. Siis vaadatakse üle kogu õpitud materjal. Isegi sõnavara ja grammatika! Keelt õppides teeb meie aju väga rasket tööd. Ta peab salvestama uusi sõnu ja reegleid. Kõik tuleb magamise ajal uuesti läbi töötada. Teadlased kutsuvad seda kordusteooriaks. Siiski on oluline, et sa magaksid hästi. Keha ja vaim peavad korralikult taastuma. Alles siis teeb aju tõhusat tööd. Võib öelda, et hea uni = hea tunnetuslik võimekus. Kui meie puhkame, töötab meie aju edasi. Niisiis: Gute Nacht, good night, buona notte, dobrou noc!
Kas sa teadsid?
Briti inglise keel on inglise keele vorm, mida räägitakse Suurbritannias. Ta kuulub läänegermaani keelte hulka. See on emakeeleks 60 miljonile inimesele. See eristub mõneti Ameerika inglise keelest. Seetõttu räägitakse inglise keelest kui pluritsentrilisest keelest. See on keel, millel on mitmeid standardvariante. Erinevused võivad olla näiteks häälduses, sõnavaras ja õigekirjas. Briti inglise keel jaguneb paljudeks dialektideks, mis osaliselt väga erinevad on. Pikka aega peeti dialektirääkijaid harimatuteks ning nad ei saanud häid töökohti. Tänapäeval on see teisiti, isegi kui dialektid Suurbritannias ikka veel suurt rolli mängivad. Briti inglise keeles leidub palju prantsuse keele mõjutusi. See ulatub aastasse 1066, kui normannid Suurbritannia vallutasid. Koloniaalajal aga, vastupidiselt, viis Suurbritannia oma keele teistele mandritele. Nii muutus inglise keel sajandite jooksul maailma tähtsaimaks keeleks. Õppige inglise keelt, aga palun selle originaalversiooni!