Vestmik

et Perekond   »   kn ಕುಟುಂಬ ಸದಸ್ಯರು

2 [kaks]

Perekond

Perekond

೨ [ಎರಡು]

2 [eraḍu]

ಕುಟುಂಬ ಸದಸ್ಯರು

kuṭumba sadasyaru

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti kannada Mängi Rohkem
vanaisa ತ-ತ ತಾ_ ತ-ತ --- ತಾತ 0
k-ṭ--b---a-a----u k______ s________ k-ṭ-m-a s-d-s-a-u ----------------- kuṭumba sadasyaru
vanaema ಅಜ್-ಿ ಅ__ ಅ-್-ಿ ----- ಅಜ್ಜಿ 0
ku--mb- s----ya-u k______ s________ k-ṭ-m-a s-d-s-a-u ----------------- kuṭumba sadasyaru
tema ja tema ಅವ-ು ಮ-----ಅವ-ು ಅ__ ಮ__ ಅ__ ಅ-ನ- ಮ-್-ು ಅ-ಳ- --------------- ಅವನು ಮತ್ತು ಅವಳು 0
tāta t___ t-t- ---- tāta
isa ತಂದೆ ತಂ_ ತ-ದ- ---- ತಂದೆ 0
tāta t___ t-t- ---- tāta
ema ತ-ಯಿ ತಾ_ ತ-ಯ- ---- ತಾಯಿ 0
tāta t___ t-t- ---- tāta
tema ja tema ಅ--ು-------ಅವಳು ಅ__ ಮ__ ಅ__ ಅ-ನ- ಮ-್-ು ಅ-ಳ- --------------- ಅವನು ಮತ್ತು ಅವಳು 0
ajji a___ a-j- ---- ajji
poeg ಮ- ಮ_ ಮ- -- ಮಗ 0
a-ji a___ a-j- ---- ajji
tütar ಮಗಳು ಮ__ ಮ-ಳ- ---- ಮಗಳು 0
a--i a___ a-j- ---- ajji
tema ja tema ಅ----ಮತ-ತು --ಳು ಅ__ ಮ__ ಅ__ ಅ-ನ- ಮ-್-ು ಅ-ಳ- --------------- ಅವನು ಮತ್ತು ಅವಳು 0
av--u -attu-a-aḷu a____ m____ a____ a-a-u m-t-u a-a-u ----------------- avanu mattu avaḷu
vend ಸ--ದರ ಸ___ ಸ-ೋ-ರ ----- ಸಹೋದರ 0
avan- -a-----v-ḷu a____ m____ a____ a-a-u m-t-u a-a-u ----------------- avanu mattu avaḷu
õde ಸಹೋದ-ಿ ಸ___ ಸ-ೋ-ರ- ------ ಸಹೋದರಿ 0
a--n---attu -v-ḷu a____ m____ a____ a-a-u m-t-u a-a-u ----------------- avanu mattu avaḷu
tema ja tema ಅ-ನ- -------ವಳು ಅ__ ಮ__ ಅ__ ಅ-ನ- ಮ-್-ು ಅ-ಳ- --------------- ಅವನು ಮತ್ತು ಅವಳು 0
tande t____ t-n-e ----- tande
onu ಚ-ಕ--ಪ-ಪ-/ದ---ಡ-್ಪ ಚಿ____ /_____ ಚ-ಕ-ಕ-್- /-ೊ-್-ಪ-ಪ ------------------ ಚಿಕ್ಕಪ್ಪ /ದೊಡ್ಡಪ್ಪ 0
ta--e t____ t-n-e ----- tande
tädi ಚಿ-್-ಮ-ಮ---ೊಡ-ದ--ಮ ಚಿ____ /_____ ಚ-ಕ-ಕ-್- /-ೊ-್-ಮ-ಮ ------------------ ಚಿಕ್ಕಮ್ಮ /ದೊಡ್ದಮ್ಮ 0
ta--e t____ t-n-e ----- tande
tema ja tema ಅವ-ು--ತ-ತ- -ವ-ು ಅ__ ಮ__ ಅ__ ಅ-ನ- ಮ-್-ು ಅ-ಳ- --------------- ಅವನು ಮತ್ತು ಅವಳು 0
tā-i t___ t-y- ---- tāyi
Me oleme perekond. ನ--- ಒ--ೇ -ಂ-----ರು. ನಾ_ ಒಂ_ ಸಂ______ ನ-ವ- ಒ-ದ- ಸ-ಸ-ರ-ವ-ು- -------------------- ನಾವು ಒಂದೇ ಸಂಸಾರದವರು. 0
tāyi t___ t-y- ---- tāyi
Perekond ei ole väike. ಈ ಸ-ಸಾರ ಚ-ಕ್ಕದಲ-ಲ. ಈ ಸಂ__ ಚಿ______ ಈ ಸ-ಸ-ರ ಚ-ಕ-ಕ-ಲ-ಲ- ------------------ ಈ ಸಂಸಾರ ಚಿಕ್ಕದಲ್ಲ. 0
tā-i t___ t-y- ---- tāyi
Perekond on suur. ಈ-ಕ--ುಂ- -ೊಡ್-ದು. ಈ ಕು__ ದೊ____ ಈ ಕ-ಟ-ಂ- ದ-ಡ-ಡ-ು- ----------------- ಈ ಕುಟುಂಬ ದೊಡ್ಡದು. 0
av-nu--a-t-----ḷu a____ m____ a____ a-a-u m-t-u a-a-u ----------------- avanu mattu avaḷu

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + kannada (1-100) MP3 kannada (1-100)
Videot ei leitud!

Kas me kõik räägime aafrika keelt?

Kõik meist pole kunagi Aafrikas käinud. Kuid on võimalik, et iga keel on seal olnud! Paljud teadlased nii igatahes arvavad. Nende arvates pärinevad kõik keeled Aafrikast. Sealt on keeled levinud ülejäänud maailma. Maailmas on kokku üle 6000 erineva keele. Kuid väidetavalt on neil kõigil Aafrika juured. Teadlased on võrrelnud erinevate keelte foneeme. Foneem on sõna väikseim üksus, mis eristab ühe sõna tähendust. Foneemi muutmisel muutub sõna tähendus. Näiteks saab tuua inglise keele. Ingliskeelsed sõnad dip ja tip tähistavad kahte erinevat asja. Seega on inglisekeeles /d/ ja /t/ kaks erinevat foneemi. Selliseid foneemilisi erinevusi on Aafrika keeltes kõige rohkem. See vähendab järsult, kuid seda tõrksamad saad Aafrikast. Täpselt sealt arvavad teadlased leidvat oma teooriale tõestust. Laienevad populatsioonid muutuvad ühtlasemaks. Äärealadel aga geneetiline mitmekesisus kasvab. See juhtub, kuna ka ‘asunike’ hulk kasvab. Mida vähem uusi geene lisandub, seda ühtlasemaks populatsioon muutub. Erinevate geenikombinatsioonide hulk väheneb. Selle tulemusena muutuvad migreerunud populatsioonid üksteisega sarnasemaks. Teadlased nimetavad seda asutaja efektiks. Kui inimesed lahkusid Aafrikast, võtsid nad kaasa ka oma keele. Kuid rändajata vähenemine tähendas keelele ka vähem uusi foneeme. Nii muutuvad ka individuaalsed keeled aja jooksul ühtsemaks. On tõestatud, et homo sapiens pärineb Aafrikast. Ootame, et näha, kas see käib ka nende keele kohta...
Kas sa teadsid?
Araabia keel kuulub maailma tähtsamate keelte hulka. Araabia keelt räägib rohkem kui 300 miljonit inimest enam kui 20 riigis. See afroaasia keel tekkis tuhandeid aastaid tagasi. Keelt räägiti alguses vaid Araabia poolsaarel ning hiljem laienes see teistesse riikidesse. Araabia kõnekeel erineb kirjakeelest väga tugevalt. Araabia keelel on väga palju erinevaid dialekte. Erinevatest piirkondadest keele rääkijaid ei mõista teineteist tihtipeale mitte üldse. Klassikalist araabia kirjakeelt räägitakse tänapäeval väga vähe. Seda võib näha eelkõige kirjavormis. Huvi araabia keele vastu on viimastel aastatel kõvasti kasvanud. Inimestele tundub eriti põnev araabia kirjapilt. Seda kirjutatakse paremalt vasakule. Kes araabia keelt õppida tahab, peaks tähelepanu pöörama kindlale järjestusele. Kõigepealt hääldus, siis grammatika ja siis kirjutamine. Kes sellest kinni peab, sellel on kindlasti lõbus õppida.