Vestmik

et Sidesõnad 1   »   af Voegwoorde 1

94 [üheksakümmend neli]

Sidesõnad 1

Sidesõnad 1

94 [vier en negentig]

Voegwoorde 1

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti afrikaani Mängi Rohkem
Oota kuni vihm lõpeb. Wa---ot---t o-ho---eën. W__ t__ d__ o____ r____ W-g t-t d-t o-h-u r-ë-. ----------------------- Wag tot dit ophou reën. 0
Oota kuni ma valmis olen. W---tot-ek kla-r -s. W__ t__ e_ k____ i__ W-g t-t e- k-a-r i-. -------------------- Wag tot ek klaar is. 0
Oota kuni ta tagasi tuleb. Wa--to- -y-te--gk-m. W__ t__ h_ t________ W-g t-t h- t-r-g-o-. -------------------- Wag tot hy terugkom. 0
Ma ootan kuni mu juuksed on kuivad. E- w-g-to--my-hare d------s. E_ w__ t__ m_ h___ d____ i__ E- w-g t-t m- h-r- d-o-g i-. ---------------------------- Ek wag tot my hare droog is. 0
Ma ootan kuni film ära lõpeb. E- --g-to---i- --lpren- ---ar i-. E_ w__ t__ d__ r_______ k____ i__ E- w-g t-t d-e r-l-r-n- k-a-r i-. --------------------------------- Ek wag tot die rolprent klaar is. 0
Ma ootan kuni foori tuli roheliseks läheb. Ek-wag---- die v--keer-l-- gro---i-. E_ w__ t__ d__ v__________ g____ i__ E- w-g t-t d-e v-r-e-r-l-g g-o-n i-. ------------------------------------ Ek wag tot die verkeerslig groen is. 0
Millal sa puhkusele sõidad? W----e--g--n--y --- --rl--? W______ g___ j_ m__ v______ W-n-e-r g-a- j- m-t v-r-o-? --------------------------- Wanneer gaan jy met verlof? 0
Veel enne suvevaheaga? No--v--r d-----mervak---ie? N__ v___ d__ s_____________ N-g v-o- d-e s-m-r-a-a-s-e- --------------------------- Nog voor die somervakansie? 0
Jah, enne suvevaheaja algust. J-, n-g--oor---- -o-erv-ka---- ----n. J__ n__ v___ d__ s____________ b_____ J-, n-g v-o- d-e s-m-r-a-a-s-e b-g-n- ------------------------------------- Ja, nog voor die somervakansie begin. 0
Paranda katus enne, kui talv algab. Hers-e----- da--vo-r---e -i-ter-b--in. H______ d__ d__ v___ d__ w_____ b_____ H-r-t-l d-e d-k v-o- d-e w-n-e- b-g-n- -------------------------------------- Herstel die dak voor die winter begin. 0
Pese oma käed enne, kui lauda istud. W-s---u-h--de ---r j--a-- --fe- s-t. W__ j__ h____ v___ j_ a__ t____ s___ W-s j-u h-n-e v-o- j- a-n t-f-l s-t- ------------------------------------ Was jou hande voor jy aan tafel sit. 0
Sulge aken enne, kui välja lähed. M--k --- -----en---r----- j- -itga-n. M___ t__ d__ v______ v___ j_ u_______ M-a- t-e d-e v-n-t-r v-o- j- u-t-a-n- ------------------------------------- Maak toe die venster voor jy uitgaan. 0
Millal sa koju tuled? Wan-e-r -o- j- ---s toe? W______ k__ j_ h___ t___ W-n-e-r k-m j- h-i- t-e- ------------------------ Wanneer kom jy huis toe? 0
Peale tunde? N- -l-s? - -a--ie-l--? N_ k____ / N_ d__ l___ N- k-a-? / N- d-e l-s- ---------------------- Na klas? / Na die les? 0
Jah, peale tundide lõppu. J-----da- di--kl-s-verb- i-. J__ n____ d__ k___ v____ i__ J-, n-d-t d-e k-a- v-r-y i-. ---------------------------- Ja, nadat die klas verby is. 0
Peale seda, kui tal õnnetus oli, ei saanud ta enam töötada. N--a--h- ’---n-el-k g-h-- ---- ko---y--ie -e-- w----ni-. N____ h_ ’_ o______ g____ h___ k__ h_ n__ m___ w___ n___ N-d-t h- ’- o-g-l-k g-h-d h-t- k-n h- n-e m-e- w-r- n-e- -------------------------------------------------------- Nadat hy ’n ongeluk gehad het, kon hy nie meer werk nie. 0
Peale seda, kui ta töö kaotas, läks ta Ameerikasse. Na----hy -- w--- -er-o-- he-, is-h- -a---e---a. N____ h_ s_ w___ v______ h___ i_ h_ n_ A_______ N-d-t h- s- w-r- v-r-o-r h-t- i- h- n- A-e-i-a- ----------------------------------------------- Nadat hy sy werk verloor het, is hy na Amerika. 0
Peale seda, kui ta Ameerikasse läks, sai ta rikkaks. Na--t hy Amerik- -o- --,-het h---y--g---r-. N____ h_ A______ t__ i__ h__ h_ r__ g______ N-d-t h- A-e-i-a t-e i-, h-t h- r-k g-w-r-. ------------------------------------------- Nadat hy Amerika toe is, het hy ryk geword. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + afrikaani (1-100) MP3 afrikaani (1-100)
Videot ei leitud!

Kuidas õppida kaht keelt korraga?

Tänapäeval on võõrkeeled muutunud aina olulisemaks. Paljud inimesed õpivad võõrkeeli. Kuid maailmas on palju huvitavaid keeli. Seepärast õpivad paljud mitut keelt korraga. Tavaliselt pole probleemi, kui laps kasvab üles kakskeelsena. Nende aju omandab automaatselt mõlemad keeled. Vanemaks saades eristavad nad, mis kuhu keelde kuulub. Kakskeelsed inimesed tunnevad ära, mis on mõlema keele omadused. Täiskasvanutel käib see teistmoodi. Nemad ei suuda nii kergesti kaht keelt üheaegselt õppida. Kaht keelt korraga õppijad peaks järgime paari reeglit. Esiteks on oluline kaht keelt omavahel võrrelda. Ühte keelkonda kuuluvad keeled on tihtipeale väga sarnased. Mistõttu võib neid omavahel sassi ajada. Mõistlik oleks mõlemat keelt põhjalikult analüüsida. Näiteks võib koostada nimekirja. Võib panna kirja keelte sarnasused ja erinevused. Niiviisi on aju sunnitud aju mõlema keelega intensiivselt tööd tegema. Aju suudab paremini meelde jätta, millised on kahe keele erinevused. Mõlemal keelel võiks olla oma värv ja kaust. See aitab keeli üksteisest eristada. Kui inimene õpib erinevaid keeli, tuleks käituda teisiti. Sel juhul pole ohtu, et aetakse segamini kaks väga erinevat keelt. Oht seisneb selles, et hakatakse keeli üksteisega võrdlema! Parem oleks võrrelda ühte keelt oma emakeelega. Aju õpib paremini, kui ta tajub kontrasti. Oluline on ka, et mõlemat keelt õpitakse võrdse intensiivsusega. Teoreetiliselt pole aga aju jaoks oluline, mitut keelt ta õpib...