Vestmik

et Sidesõnad 1   »   eo Konjunkcioj 1

94 [üheksakümmend neli]

Sidesõnad 1

Sidesõnad 1

94 [naŭdek kvar]

Konjunkcioj 1

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti esperanto Mängi Rohkem
Oota kuni vihm lõpeb. A-e-du-ĝ-- la --u-o--e--s. A_____ ĝ__ l_ p____ ĉ_____ A-e-d- ĝ-s l- p-u-o ĉ-s-s- -------------------------- Atendu ĝis la pluvo ĉesos. 0
Oota kuni ma valmis olen. A-en---ĝi-----p-et-s. A_____ ĝ__ m_ p______ A-e-d- ĝ-s m- p-e-o-. --------------------- Atendu ĝis mi pretos. 0
Oota kuni ta tagasi tuleb. A---du --- -i-r---nos. A_____ ĝ__ l_ r_______ A-e-d- ĝ-s l- r-v-n-s- ---------------------- Atendu ĝis li revenos. 0
Ma ootan kuni mu juuksed on kuivad. M- at-n-as---s----- -a-oj-sek-s. M_ a______ ĝ__ m___ h____ s_____ M- a-e-d-s ĝ-s m-a- h-r-j s-k-s- -------------------------------- Mi atendas ĝis miaj haroj sekos. 0
Ma ootan kuni film ära lõpeb. Mi aten------s l----lmo ----t--. M_ a______ ĝ__ l_ f____ f_______ M- a-e-d-s ĝ-s l- f-l-o f-n-t-s- -------------------------------- Mi atendas ĝis la filmo finitos. 0
Ma ootan kuni foori tuli roheliseks läheb. M- -ten--s --s -a---a---l--o-v-r--s. M_ a______ ĝ__ l_ t_________ v______ M- a-e-d-s ĝ-s l- t-a-i-l-m- v-r-o-. ------------------------------------ Mi atendas ĝis la trafiklumo verdos. 0
Millal sa puhkusele sõidad? Ki----i -o---t--o---or f--i-? K___ v_ f_________ p__ f_____ K-a- v- f-r-e-u-o- p-r f-r-i- ----------------------------- Kiam vi forveturos por ferii? 0
Veel enne suvevaheaga? Ĉu ---a- l- -o----- -er---? Ĉ_ a____ l_ s______ f______ Ĉ- a-t-ŭ l- s-m-r-j f-r-o-? --------------------------- Ĉu antaŭ la someraj ferioj? 0
Jah, enne suvevaheaja algust. Je-,-an------ la----er-- -er--j k-m--ciĝos. J___ a____ o_ l_ s______ f_____ k__________ J-s- a-t-ŭ o- l- s-m-r-j f-r-o- k-m-n-i-o-. ------------------------------------------- Jes, antaŭ ol la someraj ferioj komenciĝos. 0
Paranda katus enne, kui talv algab. R-pa-------e----to---n-a--o-----v--tro -o-en-i-o-. R_____ l_ t________ a____ o_ l_ v_____ k__________ R-p-r- l- t-g-e-t-n a-t-ŭ o- l- v-n-r- k-m-n-i-o-. -------------------------------------------------- Riparu la tegmenton antaŭ ol la vintro komenciĝos. 0
Pese oma käed enne, kui lauda istud. L--u -i-jn-m--oj--a--abl-ĝo-te. L___ v____ m_____ a____________ L-v- v-a-n m-n-j- a-t-b-i-o-t-. ------------------------------- Lavu viajn manojn altabliĝonte. 0
Sulge aken enne, kui välja lähed. F--mu-la-f-----ron---i-----. F____ l_ f________ e________ F-r-u l- f-n-s-r-n e-i-o-t-. ---------------------------- Fermu la fenestron elironte. 0
Millal sa koju tuled? Kia- -i-ve-o- -ej-en? K___ v_ v____ h______ K-a- v- v-n-s h-j-e-? --------------------- Kiam vi venos hejmen? 0
Peale tunde? Ĉu----t l- i---ruad-? Ĉ_ p___ l_ i_________ Ĉ- p-s- l- i-s-r-a-o- --------------------- Ĉu post la instruado? 0
Jah, peale tundide lõppu. Jes, p-s------ -- i-str-a----inito-. J___ p___ k___ l_ i________ f_______ J-s- p-s- k-a- l- i-s-r-a-o f-n-t-s- ------------------------------------ Jes, post kiam la instruado finitos. 0
Peale seda, kui tal õnnetus oli, ei saanud ta enam töötada. H-v--te-a---d---o-- l- n- plu-povis-l-----. H______ a__________ l_ n_ p__ p____ l______ H-v-n-e a-c-d-n-o-, l- n- p-u p-v-s l-b-r-. ------------------------------------------- Havinte akcidenton, li ne plu povis labori. 0
Peale seda, kui ta töö kaotas, läks ta Ameerikasse. P-rdin-- s--n--a----n- ------uris a--Us--o. P_______ s___ l_______ l_ v______ a_ U_____ P-r-i-t- s-a- l-b-r-n- l- v-t-r-s a- U-o-o- ------------------------------------------- Perdinte sian laboron, li veturis al Usono. 0
Peale seda, kui ta Ameerikasse läks, sai ta rikkaks. Ve-----te al -son-- -- ---i-i-. V________ a_ U_____ l_ r_______ V-t-r-n-e a- U-o-o- l- r-ĉ-ĝ-s- ------------------------------- Veturinte al Usono, li riĉiĝis. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + esperanto (1-100) MP3 esperanto (1-100)
Videot ei leitud!

Kuidas õppida kaht keelt korraga?

Tänapäeval on võõrkeeled muutunud aina olulisemaks. Paljud inimesed õpivad võõrkeeli. Kuid maailmas on palju huvitavaid keeli. Seepärast õpivad paljud mitut keelt korraga. Tavaliselt pole probleemi, kui laps kasvab üles kakskeelsena. Nende aju omandab automaatselt mõlemad keeled. Vanemaks saades eristavad nad, mis kuhu keelde kuulub. Kakskeelsed inimesed tunnevad ära, mis on mõlema keele omadused. Täiskasvanutel käib see teistmoodi. Nemad ei suuda nii kergesti kaht keelt üheaegselt õppida. Kaht keelt korraga õppijad peaks järgime paari reeglit. Esiteks on oluline kaht keelt omavahel võrrelda. Ühte keelkonda kuuluvad keeled on tihtipeale väga sarnased. Mistõttu võib neid omavahel sassi ajada. Mõistlik oleks mõlemat keelt põhjalikult analüüsida. Näiteks võib koostada nimekirja. Võib panna kirja keelte sarnasused ja erinevused. Niiviisi on aju sunnitud aju mõlema keelega intensiivselt tööd tegema. Aju suudab paremini meelde jätta, millised on kahe keele erinevused. Mõlemal keelel võiks olla oma värv ja kaust. See aitab keeli üksteisest eristada. Kui inimene õpib erinevaid keeli, tuleks käituda teisiti. Sel juhul pole ohtu, et aetakse segamini kaks väga erinevat keelt. Oht seisneb selles, et hakatakse keeli üksteisega võrdlema! Parem oleks võrrelda ühte keelt oma emakeelega. Aju õpib paremini, kui ta tajub kontrasti. Oluline on ka, et mõlemat keelt õpitakse võrdse intensiivsusega. Teoreetiliselt pole aga aju jaoks oluline, mitut keelt ta õpib...