Vestmik

et Kehaosad   »   eo Korpopartoj

58 [viiskümmend kaheksa]

Kehaosad

Kehaosad

58 [kvindek ok]

Korpopartoj

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti esperanto Mängi Rohkem
Ma joonistan meest. M----s--n-s-vi--n. M_ d_______ v_____ M- d-s-g-a- v-r-n- ------------------ Mi desegnas viron. 0
Esiteks pea. Un-- ------on. U___ l_ k_____ U-u- l- k-p-n- -------------- Unue la kapon. 0
Mees kannab mütsi. La -iro--u--ava- ĉap-l-n. L_ v___ s_______ ĉ_______ L- v-r- s-r-a-a- ĉ-p-l-n- ------------------------- La viro surhavas ĉapelon. 0
Juukseid ei ole näha. L- --ro---- vid----s. L_ h____ n_ v________ L- h-r-j n- v-d-b-a-. --------------------- La haroj ne videblas. 0
Kõrvu ei ole samuti näha. Ank-ŭ la----l-- ne-v--e-l--. A____ l_ o_____ n_ v________ A-k-ŭ l- o-e-o- n- v-d-b-a-. ---------------------------- Ankaŭ la oreloj ne videblas. 0
Selga ei ole ka näha. Ank---l- -ors- -e-videbl--. A____ l_ d____ n_ v________ A-k-ŭ l- d-r-o n- v-d-b-a-. --------------------------- Ankaŭ la dorso ne videblas. 0
Ma joonistan silmad ja suu. Mi --segnas la---u--jn k-j--- -uŝ-n. M_ d_______ l_ o______ k__ l_ b_____ M- d-s-g-a- l- o-u-o-n k-j l- b-ŝ-n- ------------------------------------ Mi desegnas la okulojn kaj la buŝon. 0
Mees tantsib ja naerab. L---i-o-da--as---j --d-s. L_ v___ d_____ k__ r_____ L- v-r- d-n-a- k-j r-d-s- ------------------------- La viro dancas kaj ridas. 0
Mehel on pikk nina. L---ir---ava- l-n-a- n--on. L_ v___ h____ l_____ n_____ L- v-r- h-v-s l-n-a- n-z-n- --------------------------- La viro havas longan nazon. 0
Ta kannab keppi käes. L- p-rt-s lam--stonon-e- s-----anoj. L_ p_____ l__________ e_ s___ m_____ L- p-r-a- l-m-a-t-n-n e- s-a- m-n-j- ------------------------------------ Li portas lambastonon en siaj manoj. 0
Ta kannab ka salli ümber kaela. Li ---hav-s-an-a- kol-uk-n-----a- --- ----. L_ s_______ a____ k_______ ĉ_____ s__ k____ L- s-r-a-a- a-k-ŭ k-l-u-o- ĉ-r-a- s-a k-l-. ------------------------------------------- Li surhavas ankaŭ koltukon ĉirkaŭ sia kolo. 0
On talv ja külm. Vin-r-- kaj -a-v--m--. V______ k__ m_________ V-n-r-s k-j m-l-a-m-s- ---------------------- Vintras kaj malvarmas. 0
Käed on tugevad. L- --ak-j-e--as --sko---. L_ b_____ e____ m________ L- b-a-o- e-t-s m-s-o-a-. ------------------------- La brakoj estas muskolaj. 0
Jalad on samuti tugevad. La-ga--oj-a---- --tas -usk----. L_ g_____ a____ e____ m________ L- g-m-o- a-k-ŭ e-t-s m-s-o-a-. ------------------------------- La gamboj ankaŭ estas muskolaj. 0
See mees on lumest. L- ---o est-s e---eĝ-. L_ v___ e____ e_ n____ L- v-r- e-t-s e- n-ĝ-. ---------------------- La viro estas el neĝo. 0
Ta ei kanna pükse ega mantlit. L- ------a- nek pa--al---- ne--man----n. L_ s_______ n__ p_________ n__ m________ L- s-r-a-a- n-k p-n-a-o-o- n-k m-n-e-o-. ---------------------------------------- Li surhavas nek pantalonon nek mantelon. 0
Kuid see mees ei külmeta. S-d la--iro ----r--t-ĝ-s. S__ l_ v___ n_ f_________ S-d l- v-r- n- f-o-t-ĝ-s- ------------------------- Sed la viro ne frostiĝas. 0
Ta on lumemees. L- -st---n-ĝ-om-. L_ e____ n_______ L- e-t-s n-ĝ-o-o- ----------------- Li estas neĝhomo. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + esperanto (1-100) MP3 esperanto (1-100)
Videot ei leitud!

Meie esivanemate keel

Keeleteadlased saavad analüüsida kaasaegseid keeli. Seda saab teha mitmel erineval moel. Aga kuidas rääkisid inimesed tuhandeid aastaid tagasi? Sellele küsimusele on palju keerulisem vastata. Sellest hoolimata veedavad teadlased sellele vastuse leidmiseks aastaid. Nad tahaksid välja selgitada, kuidas inimesed varasemal ajal rääkisid. Et seda teha, üritavad nad rekonstrueerida muistseid kõnevorme. Ameerika teadlased on nüüd teinud põneva avastuse. Nad analüüsisid enam kui 2000 keelt. Eelkõige analüüsisid nad keelte lausestruktuure. Uuringu tulemus oli väga huvitav. Umbes poolte keelte lauseehitus järgis mustrit SOV. See tähendab, et lausete sõnade järgjekorra muster on: subjekt, objekt ja verb. Rohkem kui 700 keelt järgivad mustrit S-V-O. Ja umbes 160 keeles on mustriks hoopis VSO. Ainult umbes 40 keelt kasutavad mustriga V-O-S. 120 keelt on mingite mustrite hübriidid. Samas OVS ja OSV-d esineb märkimisväärselt vähem. Enamik analüüsitud keeli kasutab mustrit SOV. Näiteks võib siin tuua pärsia, jaapani ja türgi keele. Enamik elavaid keeli kasutab aga SVO mustrit. Tänapäeval domineerib antud muster indoeuroopa keelkonnas. Teadlased usuvad, et varasemalt oli ka seal kasutuses SOV. Kõik keeled põhinevad samal süsteemil. Kuid siis keeled hargnesid. Me ei tea veel, kuidas see täpselt juhtus. Kuid lausestruktuuride mitmekesistumisel pidi olema mingi põhjus. Kuna evolutsiooni puhul valitseb see, kellel on mingi eelis...