Чо--кот-тан-ува - -- см-е.
Ч______ т______ и с_ с____
Ч-в-к-т т-н-у-а и с- с-е-.
--------------------------
Човекот танцува и се смее. 0 N-ј-rv---ul--ata.N______ g________N-ј-r-o g-l-v-t-.-----------------Naјprvo gulavata.
Т-- --ол- -р-т-т но-и ис-- та-- и--ден ша-.
Т__ о____ в_____ н___ и___ т___ и е___ ш___
Т-ј о-о-у в-а-о- н-с- и-т- т-к- и е-е- ш-л-
-------------------------------------------
Тој околу вратот носи исто така и еден шал. 0 Cho-------nos--y--yen----e-h-r.C________ n___ y_____ s________C-o-y-k-t n-s- y-d-e- s-y-s-i-.-------------------------------Chovyekot nosi yedyen shyeshir.
З----е и----д-но-е.
З___ е и с______ е_
З-м- е и с-у-е-о е-
-------------------
Зима е и студено е. 0 Ko--ta n------ sye-gu-y--a.K_____ n__ m__ s__ g_______K-s-t- n-e m-o s-e g-l-e-a----------------------------Kosata nye moo sye gulyeda.
Ч--е-о- - -- сне-.
Ч______ е о_ с____
Ч-в-к-т е о- с-е-.
------------------
Човекот е од снег. 0 O-shi--e is----ak- n-e---o --e------daat.O_______ i___ t___ n__ m__ s__ g_________O-s-i-y- i-t- t-k- n-e m-o s-e g-l-e-a-t------------------------------------------Ooshitye isto taka nye moo sye gulyedaat.
Т-ј-н- --си-п---а--ни-и --н---.
Т__ н_ н___ п________ и м______
Т-ј н- н-с- п-н-а-о-и и м-н-и-.
-------------------------------
Тој не носи панталони и мантил. 0 Oo-h-ty--is---t--a -y---o---y----ly--a--.O_______ i___ t___ n__ m__ s__ g_________O-s-i-y- i-t- t-k- n-e m-o s-e g-l-e-a-t------------------------------------------Ooshitye isto taka nye moo sye gulyedaat.
Т-а----не---.
Т__ е с______
Т-а е с-е-к-.
-------------
Тоа е снешко. 0 Gur-ot-i--- --ka-n------ --e --l---a.G_____ i___ t___ n__ m__ s__ g_______G-r-o- i-t- t-k- n-e m-o s-e g-l-e-a--------------------------------------Gurbot isto taka nye moo sye gulyeda.
Keeleteadlased saavad analüüsida kaasaegseid keeli.
Seda saab teha mitmel erineval moel.
Aga kuidas rääkisid inimesed tuhandeid aastaid tagasi?
Sellele küsimusele on palju keerulisem vastata.
Sellest hoolimata veedavad teadlased sellele vastuse leidmiseks aastaid.
Nad tahaksid välja selgitada, kuidas inimesed varasemal ajal rääkisid.
Et seda teha, üritavad nad rekonstrueerida muistseid kõnevorme.
Ameerika teadlased on nüüd teinud põneva avastuse.
Nad analüüsisid enam kui 2000 keelt.
Eelkõige analüüsisid nad keelte lausestruktuure.
Uuringu tulemus oli väga huvitav.
Umbes poolte keelte lauseehitus järgis mustrit SOV.
See tähendab, et lausete sõnade järgjekorra muster on: subjekt, objekt ja verb.
Rohkem kui 700 keelt järgivad mustrit S-V-O.
Ja umbes 160 keeles on mustriks hoopis VSO.
Ainult umbes 40 keelt kasutavad mustriga V-O-S.
120 keelt on mingite mustrite hübriidid.
Samas OVS ja OSV-d esineb märkimisväärselt vähem.
Enamik analüüsitud keeli kasutab mustrit SOV.
Näiteks võib siin tuua pärsia, jaapani ja türgi keele.
Enamik elavaid keeli kasutab aga SVO mustrit.
Tänapäeval domineerib antud muster indoeuroopa keelkonnas.
Teadlased usuvad, et varasemalt oli ka seal kasutuses SOV.
Kõik keeled põhinevad samal süsteemil.
Kuid siis keeled hargnesid.
Me ei tea veel, kuidas see täpselt juhtus.
Kuid lausestruktuuride mitmekesistumisel pidi olema mingi põhjus.
Kuna evolutsiooni puhul valitseb see, kellel on mingi eelis...