Vestmik

et Restoranis 3   »   mk Во ресторан 3

31 [kolmkümmend üks]

Restoranis 3

Restoranis 3

31 [триесет и еден]

31 [triyesyet i yedyen]

Во ресторан 3

Vo ryestoran 3

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti makedoonia Mängi Rohkem
Ma sooviksin eelrooga. Јас б- с-к---- --ка-а------пре-јад--е. Ј__ б_ с____ / с_____ е___ п__________ Ј-с б- с-к-л / с-к-л- е-н- п-е-ј-д-њ-. -------------------------------------- Јас би сакал / сакала едно предјадење. 0
Vo--ye---r-- 3 V_ r________ 3 V- r-e-t-r-n 3 -------------- Vo ryestoran 3
Ma sooviksin salatit. Јас-б---ака--/ -а-ала -д-----ла-а. Ј__ б_ с____ / с_____ е___ с______ Ј-с б- с-к-л / с-к-л- е-н- с-л-т-. ---------------------------------- Јас би сакал / сакала една салата. 0
V--rye-to-an 3 V_ r________ 3 V- r-e-t-r-n 3 -------------- Vo ryestoran 3
Ma sooviksin suppi. Ј-- би---кал---сака-а едн------. Ј__ б_ с____ / с_____ е___ с____ Ј-с б- с-к-л / с-к-л- е-н- с-п-. -------------------------------- Јас би сакал / сакала една супа. 0
Ј-- -------l---s--ala----n- p--e-ј----њ--. Ј__ b_ s____ / s_____ y____ p_____________ Ј-s b- s-k-l / s-k-l- y-d-o p-y-d-a-y-њ-e- ------------------------------------------ Јas bi sakal / sakala yedno pryedјadyeњye.
Ma sooviksin magustoitu. Ј-с--и с-ка--/ -ака-а е-ен д-се-т. Ј__ б_ с____ / с_____ е___ д______ Ј-с б- с-к-л / с-к-л- е-е- д-с-р-. ---------------------------------- Јас би сакал / сакала еден десерт. 0
Јas--- sa-al --sa--l----d-------dј-dye-y-. Ј__ b_ s____ / s_____ y____ p_____________ Ј-s b- s-k-l / s-k-l- y-d-o p-y-d-a-y-њ-e- ------------------------------------------ Јas bi sakal / sakala yedno pryedјadyeњye.
Ma sooviksin koorega jäätist. Ја---и---к-л-/ --кал- ед-н сла-оле- -о ш-аг. Ј__ б_ с____ / с_____ е___ с_______ с_ ш____ Ј-с б- с-к-л / с-к-л- е-е- с-а-о-е- с- ш-а-. -------------------------------------------- Јас би сакал / сакала еден сладолед со шлаг. 0
Јas b- s--al-/-s--ala-y---- -r--d---y--y-. Ј__ b_ s____ / s_____ y____ p_____________ Ј-s b- s-k-l / s-k-l- y-d-o p-y-d-a-y-њ-e- ------------------------------------------ Јas bi sakal / sakala yedno pryedјadyeњye.
Ma sooviksin puuvilju või juustu. Ја- б--са----/-са---- ов-шј- --и-с-рењ-. Ј__ б_ с____ / с_____ о_____ и__ с______ Ј-с б- с-к-л / с-к-л- о-о-ј- и-и с-р-њ-. ---------------------------------------- Јас би сакал / сакала овошје или сирење. 0
Јas--i s-kal-/ sakal- -edna sa--ta. Ј__ b_ s____ / s_____ y____ s______ Ј-s b- s-k-l / s-k-l- y-d-a s-l-t-. ----------------------------------- Јas bi sakal / sakala yedna salata.
Me sooviksime hommikust süüa. Ни- са-аме-да-п-јаду----. Н__ с_____ д_ п__________ Н-е с-к-м- д- п-ј-д-в-м-. ------------------------- Ние сакаме да појадуваме. 0
Јas-b- -akal / -a---a --d-a---l--a. Ј__ b_ s____ / s_____ y____ s______ Ј-s b- s-k-l / s-k-l- y-d-a s-l-t-. ----------------------------------- Јas bi sakal / sakala yedna salata.
Me sooviksime lõunat süüa. Ни--с-к--е-д--руч--е. Н__ с_____ д_ р______ Н-е с-к-м- д- р-ч-м-. --------------------- Ние сакаме да ручаме. 0
Ј-s ---s-k---/-sa--la-y--n- ----t-. Ј__ b_ s____ / s_____ y____ s______ Ј-s b- s-k-l / s-k-l- y-d-a s-l-t-. ----------------------------------- Јas bi sakal / sakala yedna salata.
Me sooviksime õhtust süüa. Ние-сака------в-че-ам-. Н__ с_____ д_ в________ Н-е с-к-м- д- в-ч-р-м-. ----------------------- Ние сакаме да вечераме. 0
Ј-s -- s-k---/ ---a-a--ed-a s-opa. Ј__ b_ s____ / s_____ y____ s_____ Ј-s b- s-k-l / s-k-l- y-d-a s-o-a- ---------------------------------- Јas bi sakal / sakala yedna soopa.
Mida te hommikusöögiks soovite? Ш-- са-ат---- --јадо-? Ш__ с_____ з_ п_______ Ш-о с-к-т- з- п-ј-д-к- ---------------------- Што сакате за појадок? 0
Ј-s -i --k---- sakala y-d-a-s----. Ј__ b_ s____ / s_____ y____ s_____ Ј-s b- s-k-l / s-k-l- y-d-a s-o-a- ---------------------------------- Јas bi sakal / sakala yedna soopa.
Saiake marmelaadi ja meega? Лепчињ-----марм-л-- и --д? Л______ с_ м_______ и м___ Л-п-и-а с- м-р-а-а- и м-д- -------------------------- Лепчиња со мармалад и мед? 0
Јas bi s-----/----a-a -edna -oo--. Ј__ b_ s____ / s_____ y____ s_____ Ј-s b- s-k-l / s-k-l- y-d-a s-o-a- ---------------------------------- Јas bi sakal / sakala yedna soopa.
Röstsai vorsti ja juustuga? Т-ст-со --лб-си-- ----ње? Т___ с_ к______ и с______ Т-с- с- к-л-а-и и с-р-њ-? ------------------------- Тост со колбаси и сирење? 0
Ј-------a-al-- sakal- -e---n ---sy--t. Ј__ b_ s____ / s_____ y_____ d________ Ј-s b- s-k-l / s-k-l- y-d-e- d-e-y-r-. -------------------------------------- Јas bi sakal / sakala yedyen dyesyert.
Keedetud muna? Ед---вар--о--а-ц-? Е___ в_____ ј_____ Е-н- в-р-н- ј-ј-е- ------------------ Едно варено јајце? 0
Јas-bi --k-l - ----la -e-y-n d-e-ye-t. Ј__ b_ s____ / s_____ y_____ d________ Ј-s b- s-k-l / s-k-l- y-d-e- d-e-y-r-. -------------------------------------- Јas bi sakal / sakala yedyen dyesyert.
Praetud muna? Е--о ј--ц--на ---? Е___ ј____ н_ о___ Е-н- ј-ј-е н- о-о- ------------------ Едно јајце на око? 0
Јas -i-------/ sakala-ye---n --es--r-. Ј__ b_ s____ / s_____ y_____ d________ Ј-s b- s-k-l / s-k-l- y-d-e- d-e-y-r-. -------------------------------------- Јas bi sakal / sakala yedyen dyesyert.
Üks omlett? Е--- омлет? Е___ о_____ Е-е- о-л-т- ----------- Еден омлет? 0
Јa---i -ak-- --saka---y--ye--sl-d--y-d -o sh-a-u. Ј__ b_ s____ / s_____ y_____ s________ s_ s______ Ј-s b- s-k-l / s-k-l- y-d-e- s-a-o-y-d s- s-l-g-. ------------------------------------------------- Јas bi sakal / sakala yedyen sladolyed so shlagu.
Palun veel üks jogurt. Мо--м,-у----е--н јогу-т. М_____ у___ е___ ј______ М-л-м- у-т- е-е- ј-г-р-. ------------------------ Молам, уште еден јогурт. 0
Ј-- bi -ak-l - --k--- --d--- --a--l--d----s---g-. Ј__ b_ s____ / s_____ y_____ s________ s_ s______ Ј-s b- s-k-l / s-k-l- y-d-e- s-a-o-y-d s- s-l-g-. ------------------------------------------------- Јas bi sakal / sakala yedyen sladolyed so shlagu.
Palun veel soola ja pipart. М--ам- уш-е -о- - б--е-. М_____ у___ с__ и б_____ М-л-м- у-т- с-л и б-б-р- ------------------------ Молам, уште сол и бибер. 0
Ј-s-bi---k-l-- -a-a-a -e-yen -ladolyed -o -----u. Ј__ b_ s____ / s_____ y_____ s________ s_ s______ Ј-s b- s-k-l / s-k-l- y-d-e- s-a-o-y-d s- s-l-g-. ------------------------------------------------- Јas bi sakal / sakala yedyen sladolyed so shlagu.
Palun veel üks klaas vett. Мо--м, уш-е е-на-ч--а--о-а. М_____ у___ е___ ч___ в____ М-л-м- у-т- е-н- ч-ш- в-д-. --------------------------- Молам, уште една чаша вода. 0
Јa- -i sak-l - s--al- -v--h-y----- siry--ye. Ј__ b_ s____ / s_____ o_______ i__ s________ Ј-s b- s-k-l / s-k-l- o-o-h-y- i-i s-r-e-y-. -------------------------------------------- Јas bi sakal / sakala ovoshјye ili siryeњye.

Ladus kõne on õpitav!

Rääkimine on suhteliselt lihtne. Edukas rääkimine, ona aga juba palju keerulisem. See tähendab, et kuidas me midagi ütleme, on tähtsam kui see, mida me ütleme. Mitmed uuringud on seda tõestanud. Kuulajad pööravad alateadlikult tähelepanu kõneleja teatavatele omadustele. Seega on võimalik mõjutada, kas meie kõne võetakse hästi vastu või mitte. Lihtsalt tuleb alati pöörata tähelepanu sellele, kuidas me räägime. See kehtib ka meie kehakeelele. Kehakeel peab olema loomulik ja sobima meie iseloomuga. Ka hääl mängib oma rolli, sest ka sellele antakse alati hinnang. Meeste puhul on parem rääkida sügavama häälega. Siis kõlab kõneleja enesekindlama ja pädevamana. Samas hääletooni vahetamisel pole mingit mõju. Eriti oluline on aga rääkimise kiirus. Katse käigus uuriti vestluste edukust. Edukas rääkimine tähendab võimet kedagi milleski veenda. Inimene, kes tahab teisi veenda, ei tohi rääkida liiga kiiresti. Muidu jätab ta mulje, et ta pole siiras. Aga ka liiga aeglaselt rääkimine pole soovitatav. Inimesed, kes räägivad väga aeglaselt, võivad paista rumalatena. Seetõttu on kõige parem rääkida keskmise tempoga. 3.5 sõna sekundis on ideaalne. Kõnelemise oluliseks osaks on ka pausid. Need teevad meie kõne loomulikuks ja usutavaks. Selle tulemusena kuulajad usaldavad meid. ideaalne on minutis teha 4-5 pausi. Seega püüa paremini oma kõnet kontrollida! Siis lase järgmine intervjuu uksest sisse...
Kas sa teadsid?
Norra keel on põhjagermaani keel. See on emakeeleks umbes 5 miljonile inimesele. Norra keele juures on eriline see, et see koosneb kahest standardvariandist: Bokmål ja Nynorsk. See tähendab, et on olemas kaks tunnustatud norra keelt. Mõlemaid kasutatakse võrdselt juhtimises, koolides ning meedias. Riigi suuruse tõttu ei suudetud väga kaua standardkeelt paika panna. Nii jäid valdavaks dialektid, mis üksteisest sõltumatult arenesid. Iga norralane mõistab aga kõiki kohalikke dialekte ning mõlemat ametlikku keelt. Norra keele hääldusel puuduvad kindlad reeglid. See on sellepärast, et mõlemaid variante kasutatakse võrdselt kirjutamisel. Räägitakse enamasti ühte kohalikku dialekti. Norra keel sarnaneb väga taani ja rootsi keelega. Nende keelte rääkijad mõistavad üksteist ilma suuremate probleemideta. Norra keel on seega üks väga huvitav keel... Ja võib ise valida, millist norra keelt õppida tahetakse!