Vestmik

et Aastaajad ja ilm   »   mk Годишни времиња и временски услови

16 [kuusteist]

Aastaajad ja ilm

Aastaajad ja ilm

16 [шеснаесет]

16 [shyesnayesyet]

Годишни времиња и временски услови

Guodishni vryemiњa i vryemyenski ooslovi

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti makedoonia Mängi Rohkem
Need on aastaajad: Ов--с--год--ните -р--и--: О__ с_ г________ в_______ О-а с- г-д-ш-и-е в-е-и-а- ------------------------- Ова се годишните времиња: 0
G--d--hn-------iњa i-vry-m--ns-i o-s-ovi G________ v_______ i v__________ o______ G-o-i-h-i v-y-m-њ- i v-y-m-e-s-i o-s-o-i ---------------------------------------- Guodishni vryemiњa i vryemyenski ooslovi
Kevad, suvi, п-о-е-- --то п______ л___ п-о-е-, л-т- ------------ пролет, лето 0
G-odi---i vryemi------r--my-n-k- --s--vi G________ v_______ i v__________ o______ G-o-i-h-i v-y-m-њ- i v-y-m-e-s-i o-s-o-i ---------------------------------------- Guodishni vryemiњa i vryemyenski ooslovi
sügis ja talv. есен- -им-. е____ з____ е-е-, з-м-. ----------- есен, зима. 0
Ov- s---g------n-ty------miњ-: O__ s__ g___________ v________ O-a s-e g-o-i-h-i-y- v-y-m-њ-: ------------------------------ Ova sye guodishnitye vryemiњa:
Suvi on kuum. Л-т-то - -е-ко. Л_____ е ж_____ Л-т-т- е ж-ш-о- --------------- Летото е жешко. 0
Ova s-e-g---i-h---------em---: O__ s__ g___________ v________ O-a s-e g-o-i-h-i-y- v-y-m-њ-: ------------------------------ Ova sye guodishnitye vryemiњa:
Suvel paistab päike. В--л----с-н-ето-г-е-. В_ л___ с______ г____ В- л-т- с-н-е-о г-е-. --------------------- Во лето сонцето грее. 0
Ova s-e-guo--shni-y- --yemi-a: O__ s__ g___________ v________ O-a s-e g-o-i-h-i-y- v-y-m-њ-: ------------------------------ Ova sye guodishnitye vryemiњa:
Suvel käime hea meelega jalutamas. Во ---- -дим- -о---до-о-лтво -а ш-т-ме. В_ л___ о____ с_ з__________ д_ ш______ В- л-т- о-и-е с- з-д-в-с-т-о д- ш-т-м-. --------------------------------------- Во лето одиме со задовослтво да шетаме. 0
pr-lye-,-ly--o p_______ l____ p-o-y-t- l-e-o -------------- prolyet, lyeto
Talv on külm. Зима-а е сту-ен-. З_____ е с_______ З-м-т- е с-у-е-а- ----------------- Зимата е студена. 0
pr-l-e---l---o p_______ l____ p-o-y-t- l-e-o -------------- prolyet, lyeto
Talvel sajab lund või vihma. Во--им----ежи--л- в-н-. В_ з___ с____ и__ в____ В- з-м- с-е-и и-и в-н-. ----------------------- Во зима снежи или врне. 0
pr-l-e----y-to p_______ l____ p-o-y-t- l-e-o -------------- prolyet, lyeto
Talvel oleme hea meelega kodus. В--зи--т- -с-------- с- --д-в--лтв----м-. В_ з_____ о_________ с_ з__________ д____ В- з-м-т- о-т-н-в-м- с- з-д-в-с-т-о д-м-. ----------------------------------------- Во зимата остануваме со задовослтво дома. 0
y-syen---i-a. y______ z____ y-s-e-, z-m-. ------------- yesyen, zima.
On külm. С--дено -. С______ е_ С-у-е-о е- ---------- Студено е. 0
ye------z---. y______ z____ y-s-e-, z-m-. ------------- yesyen, zima.
Sajab vihma. Вр-е -о-д. В___ д____ В-н- д-ж-. ---------- Врне дожд. 0
ye-y-n- ----. y______ z____ y-s-e-, z-m-. ------------- yesyen, zima.
On tuuline. В--ров--- е. В________ е_ В-т-о-и-о е- ------------ Ветровито е. 0
L-e--t- -e ʐ--sh-o. L______ y_ ʐ_______ L-e-o-o y- ʐ-e-h-o- ------------------- Lyetoto ye ʐyeshko.
On soe. Т-п-- е. Т____ е_ Т-п-о е- -------- Топло е. 0
Lye-o-- ----y-sh--. L______ y_ ʐ_______ L-e-o-o y- ʐ-e-h-o- ------------------- Lyetoto ye ʐyeshko.
On päikesepaisteline. С-н---о--. С______ е_ С-н-е-о е- ---------- Сончево е. 0
L-et--o-ye--y-s---. L______ y_ ʐ_______ L-e-o-o y- ʐ-e-h-o- ------------------- Lyetoto ye ʐyeshko.
On selge. В-дро--. В____ е_ В-д-о е- -------- Ведро е. 0
V--ly-to-so-tzyeto-gur---e. V_ l____ s________ g_______ V- l-e-o s-n-z-e-o g-r-e-e- --------------------------- Vo lyeto sontzyeto guryeye.
Kuidas on ilm täna? К---о - в----т--де---? К____ е в______ д_____ К-к-о е в-е-е-о д-н-с- ---------------------- Какво е времето денес? 0
V--l-eto-so---yet----ry---. V_ l____ s________ g_______ V- l-e-o s-n-z-e-o g-r-e-e- --------------------------- Vo lyeto sontzyeto guryeye.
Täna on külm. Дене------уд-н-. Д____ е с_______ Д-н-с е с-у-е-о- ---------------- Денес е студено. 0
Vo--y-t- -o-tz-e-o--u---ye. V_ l____ s________ g_______ V- l-e-o s-n-z-e-o g-r-e-e- --------------------------- Vo lyeto sontzyeto guryeye.
Täna on soe. Де-------о--о. Д____ е т_____ Д-н-с е т-п-о- -------------- Денес е топло. 0
Vo -ye-o-od--ye--o z-d-v--l-v---a s-y-tamy-. V_ l____ o_____ s_ z__________ d_ s_________ V- l-e-o o-i-y- s- z-d-v-s-t-o d- s-y-t-m-e- -------------------------------------------- Vo lyeto odimye so zadovosltvo da shyetamye.

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + makedoonia (1-100) MP3 makedoonia (1-100)
Videot ei leitud!

Õppimine ja emotsioonid

Meil on hea meel, kui saame suhelda võõrkeeles. Oleme uhked enda ja meie õppe arengule. Teiselt poolt, kui meil ei õnnestu meil oled ärritunud või pettunud. Erinevad tunded on seega seotud õpet. Uued uuringud on tulla huvitavaid tulemusi. Need näitavad, et tunded mängivad rolli õppimise ajal. Sest meie emotsioonid mõjutada meie edu õppes. Õppimine on alati ‘probleemi’ meie aju. Ja ta tahab seda probleemi lahendada. Kas see on edukas sõltub meie emotsioone. Kui usume, et saate probleemi lahendada, oleme kindlad. See emotsionaalne stabiilsus aitab meil õppimist. Positiivne mõtlemine edendab meie vaimsete võimete. Teisest küljest õppe pinge alla töö samuti. Kahtluse korral või murettekitav takistab head tulemused. Me õpime eriti halvasti, kuna me kardame. Sel juhul meie aju ei saa salvestada uue sisu väga hästi. Seetõttu on oluline alati olema põhjendatud, kui õppimine. Nii et emotsioonid mõjutavad õppimist. Kuid õppimine mõjutab meie emotsioone! Samas aju struktuure, mis töötlevad faktid protsessi emotsioone. Nii et õppimine saate teha sind õnnelikuks ja need, kes on õnnelik õppida paremini. Loomulikult õppimine ei ole alati lõbus; See võib olla tüütu. Sel põhjusel me peaks alati seada väike eesmärke. Sel viisil me ei ülemaksustama meie aju. Ja Me garanteerime, et me täidame meie ootusi. Meie edu on siis tasu, mis motiveerib kõik jälle. Niisiis: Õpi midagi – ja naerata seda tehes!
Kas sa teadsid?
Kreeka keel kuulub indoeuroopa keelte hulka. See ei ole aga mitte ühegi keelega maailmas lähemalt suguluses. Ei tohi aga segamini ajada tänapäevast kreeka keelt ja vanakreeka keelt. Vanakreeka keelt õpetatakse veel tänapäevalgi paljudes koolides ja ülikoolides. See oli varem filosoofia ja teaduse keel. Kes läbi antiikse maailma reisis, kasutas vanakreeka keelt ühise suhtluskeelena. Uuskreeka keel seevastu on emakeeleks 13 miljonile inimesele. See arenes vanakreeka keelest. Seda, millal täpselt uuskreeka keel tekkis, on raske öelda. Kindel on aga see, et see on lihtsamini üles ehitatud, kui vanakreeka keel. Siiski on uuskreeka keelde arvukad arhailised vormid jääma püsinud. Samuti on see väga ühtne keel, millel tugevad dialektid puuduvad. Seda kirjutatakse kreeka tähestikus, mis on peaaegu 2500 aasta vanune. On huvitav teada, et kreeka keel kuulub suurimate sõnavaradega keelte hulka. Kellele meeldib sõnu õppida, peaks kreeka keelega alustama...