Vestmik

et Minevik 1   »   eo Is-tempo 1

81 [kaheksakümmend üks]

Minevik 1

Minevik 1

81 [okdek unu]

Is-tempo 1

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti esperanto Mängi Rohkem
kirjutama sk-i-i s_____ s-r-b- ------ skribi 0
Ta kirjutas kirja. L----ribi-----er--. L_ s______ l_______ L- s-r-b-s l-t-r-n- ------------------- Li skribis leteron. 0
Ja tema kirjutas kaardi. Ka- -i s---bi- kar---. K__ ŝ_ s______ k______ K-j ŝ- s-r-b-s k-r-o-. ---------------------- Kaj ŝi skribis karton. 0
lugema l--i l___ l-g- ---- legi 0
Ta luges ajakirja. L---e-----e--o-. L_ l____ r______ L- l-g-s r-v-o-. ---------------- Li legis revuon. 0
Ja ta luges raamatut. Ka- -------s-li--on. K__ ŝ_ l____ l______ K-j ŝ- l-g-s l-b-o-. -------------------- Kaj ŝi legis libron. 0
võtma p-eni p____ p-e-i ----- preni 0
Ta võttis sigareti. Li p--nis -i-a-e-o-. L_ p_____ c_________ L- p-e-i- c-g-r-d-n- -------------------- Li prenis cigaredon. 0
Ta võttis tüki šokolaadi. Ŝ- p--ni- -e-on -a--o-olado. Ŝ_ p_____ p____ d_ ĉ________ Ŝ- p-e-i- p-c-n d- ĉ-k-l-d-. ---------------------------- Ŝi prenis pecon da ĉokolado. 0
Ta oli truu, kuid tema oli truudusetu. L- -st-s-m--fide--, se--ŝ- ----s---d-la. L_ e____ m_________ s__ ŝ_ e____ f______ L- e-t-s m-l-i-e-a- s-d ŝ- e-t-s f-d-l-. ---------------------------------------- Li estis malfidela, sed ŝi estis fidela. 0
Ta oli laisk, kuid tema oli usin. Li -sti- -aldili-e--a, se- -i -s--- di--g--t-. L_ e____ m____________ s__ ŝ_ e____ d_________ L- e-t-s m-l-i-i-e-t-, s-d ŝ- e-t-s d-l-g-n-a- ---------------------------------------------- Li estis maldiligenta, sed ŝi estis diligenta. 0
Ta oli vaene, kuid tema oli rikas. Li -sti---al---a, -e- ŝ- e-tis---ĉ-. L_ e____ m_______ s__ ŝ_ e____ r____ L- e-t-s m-l-i-a- s-d ŝ- e-t-s r-ĉ-. ------------------------------------ Li estis malriĉa, sed ŝi estis riĉa. 0
Tal ei olnud raha vaid võlad. L-----ha----monon--s-- mal- ----ojn. L_ n_ h____ m_____ s__ m___ ŝ_______ L- n- h-v-s m-n-n- s-d m-l- ŝ-l-o-n- ------------------------------------ Li ne havis monon, sed male ŝuldojn. 0
Tal ei olnud õnne vaid õnnetust. Li--e-e--is--onŝa-c-, --d-male m-l---ŝ-n--. L_ n_ e____ b________ s__ m___ m___________ L- n- e-t-s b-n-a-c-, s-d m-l- m-l-o-ŝ-n-a- ------------------------------------------- Li ne estis bonŝanca, sed male malbonŝanca. 0
Tal ei olnud edu vaid äpardumisi. Li--e---v-s s-k--son, ----ma-e m-lsu--eson. L_ n_ h____ s________ s__ m___ m___________ L- n- h-v-s s-k-e-o-, s-d m-l- m-l-u-c-s-n- ------------------------------------------- Li ne havis sukceson, sed male malsukceson. 0
Ta ei olnud rahul vaid rahulolematu. L--n--es-is kontent-----d m-le--a--o-t-nt-. L_ n_ e____ k________ s__ m___ m___________ L- n- e-t-s k-n-e-t-, s-d m-l- m-l-o-t-n-a- ------------------------------------------- Li ne estis kontenta, sed male malkontenta. 0
Ta ei olnud õnnelik vaid õnnetu. Li-ne est---fel-ĉ---s-d-ma-- ----el-ĉa. L_ n_ e____ f______ s__ m___ m_________ L- n- e-t-s f-l-ĉ-, s-d m-l- m-l-e-i-a- --------------------------------------- Li ne estis feliĉa, sed male malfeliĉa. 0
Ta ei olnud sümpaatne vaid ebasümpaatne. Li n- e--i----mp----,-s-d---le --l-i-pa-ia. L_ n_ e____ s________ s__ m___ m___________ L- n- e-t-s s-m-a-i-, s-d m-l- m-l-i-p-t-a- ------------------------------------------- Li ne estis simpatia, sed male malsimpatia. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + esperanto (1-100) MP3 esperanto (1-100)
Videot ei leitud!

Kuidas lapsed korralikult rääkima õpivad?

Niipea kui laps sünnib, hakkab ta teistega suhtlema. Beebid hakkavad nutma, kui nad midagi tahavad. Juba mõne kuu möödudes suudavad nad mõne sõna öelda. Kahe aasta möödudes suudavad nad umbes kolme sõnalisi lauseid teha. Lapse rääkima hakkamist ei saa mõjutada. Kuid me saame mõjutada, kui hästi nad oma emakeelt õpivad! Selle juures tuleb arvesse võtta paari asjaolu. Eelkõige on oluline, et laps on alati motiveeritud õppima. Ta peab tundma, et ta teeb rääkides edusamme. Beebidele meeldib saada positiivse tagasisisidena naeratusi. Vanemad lapsed otsivad oma keskkonnaga dialoogi. Nende keelekasutust mõjutavad neid ümbritsevad inimesed. Seepärast on oluline nende vanemate ja õpetajate keeleoskus. Lapsed peavad ka mõistma, et keel on väärtuslik! Kuid õppimine peaks alati olema lõbus. Lastele raamatute ettelugemine näitab neile, kui põnev keel olla võib. Vanemad peaksid ka lastega koos aega veetma nii palju kui võimalik. Kui laps midagi kogeb, tahab ta sellest kellelegi rääkida. Kakskeelsed lapsed vajavad kindlaid reegleid. Nad peavad mõistma, mis keeles kellegagi rääkida. Nii õpib nende aju kaht keelt üksteisest eristama. Kooliteed alustades laste keel muutub. Siis õpivad nad uue kõnekeele. Siis on oluline, et vanemad panevad tähele, kuidas nende laps räägib. Uuringud näitavad, et esimene keel jääb ajju igaveseks. Mida õpime lapsena, jääb meid saatma terveks eluks. Laps, kes õpib oma emakeelt korralikult, teenib sellest hiljem kasu. Ta õpib uusi asju kiiremini ja paremini - ja mitte ainult võõrkeeli...