Vestmik

et Minevik 1   »   ti ሕሉፍ 1

81 [kaheksakümmend üks]

Minevik 1

Minevik 1

81 [ሰማንያንሓደን]

81 [semaniyaniḥadeni]

ሕሉፍ 1

ḥilufi 1

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti tigrinja Mängi Rohkem
kirjutama ም-ሓፍ ም___ ም-ሓ- ---- ምጽሓፍ 0
ḥ-l--i-1 ḥ_____ 1 h-i-u-i 1 --------- ḥilufi 1
Ta kirjutas kirja. ንሱ ---ደ-ዳ--ይጽ-ፍ--ሎ። ን_ ሓ_ ደ___ ይ___ ኣ__ ን- ሓ- ደ-ዳ- ይ-ሕ- ኣ-። ------------------- ንሱ ሓደ ደብዳበ ይጽሕፍ ኣሎ። 0
h---ufi-1 ḥ_____ 1 h-i-u-i 1 --------- ḥilufi 1
Ja tema kirjutas kaardi. ንሳ--ን -- ካር---ጽ-ፍ ኣ-። ን____ ሓ_ ካ__ ት___ ኣ__ ን-‘-ን ሓ- ካ-ታ ት-ሕ- ኣ-። --------------------- ንሳ‘ውን ሓደ ካርታ ትጽሕፍ ኣላ። 0
m-t-’-ḥ-fi m_________ m-t-’-h-a-i ----------- mits’iḥafi
lugema ኣን-በ ኣ___ ኣ-በ- ---- ኣንበበ 0
m-t-’ih-a-i m_________ m-t-’-h-a-i ----------- mits’iḥafi
Ta luges ajakirja. ንሱ -ደ-ኢ---ረ----ጽ-ት) የንብብ --። ን_ ሓ_ ኢ____________ የ___ ኔ__ ን- ሓ- ኢ-ስ-ረ-ት-መ-ሔ-) የ-ብ- ኔ-። ---------------------------- ንሱ ሓደ ኢሉስትረይት(መጽሔት) የንብብ ኔሩ። 0
mi----ḥa-i m_________ m-t-’-h-a-i ----------- mits’iḥafi
Ja ta luges raamatut. ንሳ--ኣ--ደ መ----ተን-- ኔራ። ን_ ከ_ ሓ_ መ___ ተ___ ኔ__ ን- ከ- ሓ- መ-ሓ- ተ-ብ- ኔ-። ---------------------- ንሳ ከኣ ሓደ መጽሓፍ ተንብብ ኔራ። 0
nisu ḥ-de de---a---y-t-’---ifi -l-። n___ ḥ___ d_______ y_________ a___ n-s- h-a-e d-b-d-b- y-t-’-h-i-i a-o- ------------------------------------ nisu ḥade debidabe yits’iḥifi alo።
võtma ወሰደ ወ__ ወ-ደ --- ወሰደ 0
n--- ḥad-------a-----ts’iḥ--i-al-። n___ ḥ___ d_______ y_________ a___ n-s- h-a-e d-b-d-b- y-t-’-h-i-i a-o- ------------------------------------ nisu ḥade debidabe yits’iḥifi alo።
Ta võttis sigareti. ንሱ ---ሽ-- -ሲ-። ን_ ሓ_ ሽ__ ወ___ ን- ሓ- ሽ-ራ ወ-ዱ- -------------- ንሱ ሓደ ሽጋራ ወሲዱ። 0
ni-- ḥa-e ---id-----i-s’-----i alo። n___ ḥ___ d_______ y_________ a___ n-s- h-a-e d-b-d-b- y-t-’-h-i-i a-o- ------------------------------------ nisu ḥade debidabe yits’iḥifi alo።
Ta võttis tüki šokolaadi. ንሳ -ደ-ቍራ-----ታ ወሲዳ። ን_ ሓ_ ቍ__ ቾ___ ወ___ ን- ሓ- ቍ-ጽ ቾ-ላ- ወ-ዳ- ------------------- ንሳ ሓደ ቍራጽ ቾኮላታ ወሲዳ። 0
n--a---ni -̣ade ka---a t---’-ḥ-f-----። n________ ḥ___ k_____ t_________ a___ n-s-‘-i-i h-a-e k-r-t- t-t-’-h-i-i a-a- --------------------------------------- nisa‘wini ḥade karita tits’iḥifi ala።
Ta oli truu, kuid tema oli truudusetu. ን---ሙን--ይነ-ረ- ፣ ን- ግን እም-ቲ--ራ። ን_ እ__ ኣ_____ ፣ ን_ ግ_ እ___ ኔ__ ን- እ-ን ኣ-ነ-ረ- ፣ ን- ግ- እ-ን- ኔ-። ------------------------------ ንሱ እሙን ኣይነበረን ፣ ንሳ ግን እምንቲ ኔራ። 0
n---‘-i-i---a---kar--a------ih-ifi -la። n________ ḥ___ k_____ t_________ a___ n-s-‘-i-i h-a-e k-r-t- t-t-’-h-i-i a-a- --------------------------------------- nisa‘wini ḥade karita tits’iḥifi ala።
Ta oli laisk, kuid tema oli usin. ንሱ ህ-- ኔሩ- ን- -ን--ግህቲ -ራ። ን_ ህ__ ኔ__ ን_ ግ_ ት___ ኔ__ ን- ህ-ይ ኔ-፣ ን- ግ- ት-ህ- ኔ-። ------------------------- ንሱ ህኩይ ኔሩ፣ ንሳ ግን ትግህቲ ኔራ። 0
n-s--w--i ḥ--e---r-t--t-----h--fi--la። n________ ḥ___ k_____ t_________ a___ n-s-‘-i-i h-a-e k-r-t- t-t-’-h-i-i a-a- --------------------------------------- nisa‘wini ḥade karita tits’iḥifi ala።
Ta oli vaene, kuid tema oli rikas. ን--ድኻ ኔሩ፣-ን- ግ- -ብ-ም -ያ ኔራ፣ ን_ ድ_ ኔ__ ን_ ግ_ ሃ___ ኢ_ ኔ__ ን- ድ- ኔ-፣ ን- ግ- ሃ-ታ- ኢ- ኔ-፣ --------------------------- ንሱ ድኻ ኔሩ፣ ንሳ ግን ሃብታም ኢያ ኔራ፣ 0
a---e-e a______ a-i-e-e ------- anibebe
Tal ei olnud raha vaid võlad. ንሱ-ገንዘብ ኣይነበ-ን- -ዳ--‘--ር-ኔ--። ን_ ገ___ ኣ______ ዕ_______ ኔ___ ን- ገ-ዘ- ኣ-ነ-ሮ-፣ ዕ-ታ-‘-በ- ኔ-ዎ- ----------------------------- ንሱ ገንዘብ ኣይነበሮን፣ ዕዳታት‘ምበር ኔሩዎ። 0
an---be a______ a-i-e-e ------- anibebe
Tal ei olnud õnne vaid õnnetust. ሕ-ቕ----‘--- ጽ-ቅ ዕድ---ይ-በሮን-። ሕ__ ዕ______ ጽ__ ዕ__ ኣ_____ ። ሕ-ቕ ዕ-ል-ም-ር ጽ-ቅ ዕ-ል ኣ-ነ-ሮ- ። ---------------------------- ሕማቕ ዕድል‘ምበር ጽቡቅ ዕድል ኣይነበሮን ። 0
a-ib--e a______ a-i-e-e ------- anibebe
Tal ei olnud edu vaid äpardumisi. ውድ--‘ም-- ዓ----ይ-በ---። ው_______ ዓ__ ኣ_____ ። ው-ቐ-‘-በ- ዓ-ት ኣ-ነ-ሮ- ። --------------------- ውድቐት‘ምበር ዓወት ኣይነበሮን ። 0
nis- h-----ī--si----yi----et--iḥēt-- ---i-i-i -ē--። n___ ḥ___ ī________________________ y_______ n____ n-s- h-a-e ī-u-i-i-e-i-i-m-t-’-h-ē-i- y-n-b-b- n-r-። ---------------------------------------------------- nisu ḥade īlusitireyiti(mets’iḥēti) yenibibi nēru።
Ta ei olnud rahul vaid rahulolematu. ዘ-ድሱት-ምበር -ሱ- ኣ----ን። ዘ________ ድ__ ኣ______ ዘ-ድ-ት-ም-ር ድ-ት ኣ-ነ-ረ-። --------------------- ዘይድሱት‘ምበር ድሱት ኣይነበረን። 0
n-su-h-a-e--l-sit-r--it--me--’i-̣ē-i- -en----------። n___ ḥ___ ī________________________ y_______ n____ n-s- h-a-e ī-u-i-i-e-i-i-m-t-’-h-ē-i- y-n-b-b- n-r-። ---------------------------------------------------- nisu ḥade īlusitireyiti(mets’iḥēti) yenibibi nēru።
Ta ei olnud õnnelik vaid õnnetu. ዘ-ሕ-ስ ‘ምበ---ጉ- -ይ---ን ። ዘ____ ‘___ ሕ__ ኣ_____ ። ዘ-ሕ-ስ ‘-በ- ሕ-ስ ኣ-ነ-ረ- ። ----------------------- ዘይሕጉስ ‘ምበር ሕጉስ ኣይነበረን ። 0
n-----̣a-- --us-t--e-iti(me-s---̣ēti---e---ib- -ēru። n___ ḥ___ ī________________________ y_______ n____ n-s- h-a-e ī-u-i-i-e-i-i-m-t-’-h-ē-i- y-n-b-b- n-r-። ---------------------------------------------------- nisu ḥade īlusitireyiti(mets’iḥēti) yenibibi nēru።
Ta ei olnud sümpaatne vaid ebasümpaatne. ጨ--‘ም-ር --ሩ---ይነበ-- ። ጨ______ ር___ ኣ_____ ። ጨ-ን-ም-ር ር-ሩ- ኣ-ነ-ረ- ። --------------------- ጨካን‘ምበር ርህሩህ ኣይነበረን ። 0
n--a-k-’a-ḥade m--s-i--af- te--b-b- nē-a። n___ k___ ḥ___ m_________ t_______ n____ n-s- k-’- h-a-e m-t-’-h-a-i t-n-b-b- n-r-። ------------------------------------------ nisa ke’a ḥade mets’iḥafi tenibibi nēra።

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + tigrinja (1-100) MP3 tigrinja (1-100)
Videot ei leitud!

Kuidas lapsed korralikult rääkima õpivad?

Niipea kui laps sünnib, hakkab ta teistega suhtlema. Beebid hakkavad nutma, kui nad midagi tahavad. Juba mõne kuu möödudes suudavad nad mõne sõna öelda. Kahe aasta möödudes suudavad nad umbes kolme sõnalisi lauseid teha. Lapse rääkima hakkamist ei saa mõjutada. Kuid me saame mõjutada, kui hästi nad oma emakeelt õpivad! Selle juures tuleb arvesse võtta paari asjaolu. Eelkõige on oluline, et laps on alati motiveeritud õppima. Ta peab tundma, et ta teeb rääkides edusamme. Beebidele meeldib saada positiivse tagasisisidena naeratusi. Vanemad lapsed otsivad oma keskkonnaga dialoogi. Nende keelekasutust mõjutavad neid ümbritsevad inimesed. Seepärast on oluline nende vanemate ja õpetajate keeleoskus. Lapsed peavad ka mõistma, et keel on väärtuslik! Kuid õppimine peaks alati olema lõbus. Lastele raamatute ettelugemine näitab neile, kui põnev keel olla võib. Vanemad peaksid ka lastega koos aega veetma nii palju kui võimalik. Kui laps midagi kogeb, tahab ta sellest kellelegi rääkida. Kakskeelsed lapsed vajavad kindlaid reegleid. Nad peavad mõistma, mis keeles kellegagi rääkida. Nii õpib nende aju kaht keelt üksteisest eristama. Kooliteed alustades laste keel muutub. Siis õpivad nad uue kõnekeele. Siis on oluline, et vanemad panevad tähele, kuidas nende laps räägib. Uuringud näitavad, et esimene keel jääb ajju igaveseks. Mida õpime lapsena, jääb meid saatma terveks eluks. Laps, kes õpib oma emakeelt korralikult, teenib sellest hiljem kasu. Ta õpib uusi asju kiiremini ja paremini - ja mitte ainult võõrkeeli...