Vestmik

et midagi põhjendama 2   »   ti ገለ ምኽንያት ምሃብ 2

76 [seitsekümmend kuus]

midagi põhjendama 2

midagi põhjendama 2

76 [ሰብዓንሽዱሽተን]

76 [sebi‘anishidushiteni]

ገለ ምኽንያት ምሃብ 2

gele miẖiniyati mihabi 2

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti tigrinja Mängi Rohkem
Miks sa ei tulnud? ስ--ንታይ--ኻ -ይ-ጻ--? ስ_____ ኢ_ ዘ______ ስ-ም-ታ- ኢ- ዘ-መ-እ-? ----------------- ስለምንታይ ኢኻ ዘይመጻእካ? 0
g--- mih-i---a----i-abi-2 g___ m_________ m_____ 2 g-l- m-h-i-i-a-i m-h-b- 2 ------------------------- gele miẖiniyati mihabi 2
Ma olin haige. ሓሚ- -ረ። ሓ__ ኔ__ ሓ-መ ኔ-። ------- ሓሚመ ኔረ። 0
gel--miẖi-------m----i 2 g___ m_________ m_____ 2 g-l- m-h-i-i-a-i m-h-b- 2 ------------------------- gele miẖiniyati mihabi 2
Ma ei tulnud, sest ma olin haige. ሓሚመ -ለዝነ-ር- ----ይ--እኩ። ሓ__ ስ______ እ_ ዘ______ ሓ-መ ስ-ዝ-በ-ኩ እ- ዘ-መ-እ-። ---------------------- ሓሚመ ስለዝነበርኩ እየ ዘይመጻእኩ። 0
sile-init--- -ẖa zeyi-ets---i-a? s___________ ī__ z______________ s-l-m-n-t-y- ī-̱- z-y-m-t-’-’-k-? --------------------------------- sileminitayi īẖa zeyimets’a’ika?
Miks ta ei tulnud? ስለም-ታይ -ያ-ንሳ---መ--? ስ_____ ኢ_ ን_ ዘ_____ ስ-ም-ታ- ኢ- ን- ዘ-መ-ት- ------------------- ስለምንታይ ኢያ ንሳ ዘይመጸት? 0
s--em--i--y- -ẖ--ze--m-t-’-’--a? s___________ ī__ z______________ s-l-m-n-t-y- ī-̱- z-y-m-t-’-’-k-? --------------------------------- sileminitayi īẖa zeyimets’a’ika?
Ta oli väsinud. ደ-ማ ኔራ። ደ__ ኔ__ ደ-ማ ኔ-። ------- ደኺማ ኔራ። 0
s--e-in-tay- -h-------me-s’a’ika? s___________ ī__ z______________ s-l-m-n-t-y- ī-̱- z-y-m-t-’-’-k-? --------------------------------- sileminitayi īẖa zeyimets’a’ika?
Ta ei tulnud, sest ta oli väsinud. ደ-ማ ስለዝነ--- -ይ-----። ደ__ ስ______ ኣ_____ ። ደ-ማ ስ-ዝ-በ-ት ኣ-መ-ት- ። -------------------- ደኺማ ስለዝነበረት ኣይመጸትን ። 0
h-a-īme ---e። ḥ_____ n____ h-a-ī-e n-r-። ------------- ḥamīme nēre።
Miks ta ei tulnud? ንሱ-ስ--ንታይ ኣ---ን። ን_ ስ_____ ኣ_____ ን- ስ-ም-ታ- ኣ-መ-ን- ---------------- ንሱ ስለምንታይ ኣይመጸን። 0
ḥ--ī-- n---። ḥ_____ n____ h-a-ī-e n-r-። ------------- ḥamīme nēre።
Tal ei olnud tuju. ድል----ይ----። ድ___ ኣ______ ድ-የ- ኣ-ነ-ሮ-። ------------ ድልየት ኣይነበሮን። 0
h-am-me--ēre። ḥ_____ n____ h-a-ī-e n-r-። ------------- ḥamīme nēre።
Ta ei tulnud, sest tal ei olnud tuju. ንሱ -ይመ-ን መ---ቱ ድ-የት-ስ----በሮ። ን_ ኣ____ መ____ ድ___ ስ_______ ን- ኣ-መ-ን መ-ን-ቱ ድ-የ- ስ-ዘ-ነ-ሮ- ---------------------------- ንሱ ኣይመጸን መኽንያቱ ድልየት ስለዘይነበሮ። 0
ḥ-mīm---i--zi-e--ri-u i-e-z---me--’-’-k-። ḥ_____ s_____________ i__ z______________ h-a-ī-e s-l-z-n-b-r-k- i-e z-y-m-t-’-’-k-። ------------------------------------------ ḥamīme silezineberiku iye zeyimets’a’iku።
Miks te ei tulnud? ንስ-----ስ-ም--- -ይ-ጻኹም? ን_____ ስ_____ ዘ______ ን-ኻ-ኩ- ስ-ም-ታ- ዘ-መ-ኹ-? --------------------- ንስኻትኩም ስለምንታይ ዘይመጻኹም? 0
h--m--- -i---i-e----k- iye-ze--met-’-’---። ḥ_____ s_____________ i__ z______________ h-a-ī-e s-l-z-n-b-r-k- i-e z-y-m-t-’-’-k-። ------------------------------------------ ḥamīme silezineberiku iye zeyimets’a’iku።
Meie auto on katki. መኪና --ላሽያ-- ። መ__ ተ______ ። መ-ና ተ-ላ-ያ-ና ። ------------- መኪና ተባላሽያትና ። 0
h--m--e ---e-i--ber-k----- --yi--t---’i-u። ḥ_____ s_____________ i__ z______________ h-a-ī-e s-l-z-n-b-r-k- i-e z-y-m-t-’-’-k-። ------------------------------------------ ḥamīme silezineberiku iye zeyimets’a’iku።
Me ei tulnud, sest me auto on katki. መኪ-ና-ስለ---ላ-ወ-----ዝይ-ጻ-- ። መ___ ስ________ ኢ_ ዝ_____ ። መ-ና- ስ-ዝ-በ-ሸ-ት ኢ- ዝ-መ-እ- ። -------------------------- መኪናና ስለዝተበላሸወት ኢና ዝይመጻእና ። 0
s---m-n--a-- -ya --s----y-met-’-t-? s___________ ī__ n___ z____________ s-l-m-n-t-y- ī-a n-s- z-y-m-t-’-t-? ----------------------------------- sileminitayi īya nisa zeyimets’eti?
Miks need inimesed ei tulnud? እ-ም-ሰባ-----ን-ይ --ም-ዘይመጽ-? እ__ ሰ__ ስ_____ ኢ__ ዘ_____ እ-ም ሰ-ት ስ-ም-ታ- ኢ-ም ዘ-መ-ኡ- ------------------------- እቶም ሰባት ስለምንታይ ኢዮም ዘይመጽኡ? 0
si--min-t--- ī-a--is-------et-’e-i? s___________ ī__ n___ z____________ s-l-m-n-t-y- ī-a n-s- z-y-m-t-’-t-? ----------------------------------- sileminitayi īya nisa zeyimets’eti?
Nad jäid rongist maha. ባ-ር-ገ--ቶም ከ-ዳ። ባ__ ገ____ ከ___ ባ-ር ገ-ፋ-ም ከ-ዳ- -------------- ባቡር ገዲፋቶም ከይዳ። 0
si--m-----y- ī-- -i-- --yi-ets’---? s___________ ī__ n___ z____________ s-l-m-n-t-y- ī-a n-s- z-y-m-t-’-t-? ----------------------------------- sileminitayi īya nisa zeyimets’eti?
Nad ei tulnud, sest jäid rongist maha. ባቡር ገዲ--- ሰለ ዝኸ---እ-- ---- ። ባ__ ገ____ ሰ_ ዝ___ እ__ ዘ___ ። ባ-ር ገ-ፋ-ም ሰ- ዝ-ደ- እ-ም ዘ-መ- ። ---------------------------- ባቡር ገዲፋቶም ሰለ ዝኸደት እዮም ዘይመጹ ። 0
de---ma -ēra። d_____ n____ d-h-ī-a n-r-። ------------- deẖīma nēra።
Miks sa ei tulnud? ስለምንታይ ኢኻ -ይ-ጻእ-? ስ_____ ኢ_ ዘ______ ስ-ም-ታ- ኢ- ዘ-መ-እ-? ----------------- ስለምንታይ ኢኻ ዘይመጻእካ? 0
deh--ma n---። d_____ n____ d-h-ī-a n-r-። ------------- deẖīma nēra።
Ma ei tohtinud. ኣ-ተፍቐ-ለይ- ኔ-። ኣ________ ኔ__ ኣ-ተ-ቐ-ለ-ን ኔ-። ------------- ኣይተፍቐደለይን ኔሩ። 0
d--̱ī-a-nēr-። d_____ n____ d-h-ī-a n-r-። ------------- deẖīma nēra።
Ma ei tulnud, sest ma ei tohtinud. ፍ-- -ለዘ-ነበረኒ------መጻ-ኩ፣። ፍ__ ስ_______ ኢ_ ዘ_______ ፍ-ድ ስ-ዘ-ነ-ረ- ኢ- ዘ-መ-እ-፣- ------------------------ ፍቓድ ስለዘይነበረኒ ኢየ ዘይመጻእኩ፣። 0
d-ẖī-a-s---zin-be-et---yim----e-i---። d_____ s_____________ a____________ ። d-h-ī-a s-l-z-n-b-r-t- a-i-e-s-e-i-i ። -------------------------------------- deẖīma silezinebereti ayimets’etini ።

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + tigrinja (1-100) MP3 tigrinja (1-100)
Videot ei leitud!

Ameerika põlisrahvaste keeled

Ameerikas räägitakse palju erinevaid keeli. Põhja-Ameerikas on põhiliseks keeleks inglise keel. Lõuna-Ameerikas domineerivad hispaania ja portugali keel. Ameerikasse jõudsid kõik need keeled Euroopast. Enne kolonisatsiooni räägiti seal teisi keeli. Need keeled on Ameerika põlisrahvaste keeled. Tänaseni ei olnud neid palju uuritud. Antud keelte mitmekülgsus aga on tohutu. Hinnanguliselt on Põhja-Ameerikas umbes 60 keelerühma. Lõuna-Ameerikas võib neid isegi olla kuni 150. Lisaks on mitmeid isoleeritud keeli. Kõik need keeled on väga erinevad. Neil on vaid mõned ühised jooned. Seepärast on neid keeli keeruline liigitada. Nende erinevuste põhjus peitub Ameerika ajaloos. Ameerikas koloniseeriti järk-järgult. Esimesed inimesed tulid Ameerikasse üle 10 000 aasta tagasi. Iga elanikkond tõi sellele mandrile oma keele. Põlisrahvaste keeled sarnanevad kõige rohkem aasia keeltele. Ameerika põliskeelte olukord pole aega kõikjal ühesugune. Paljud põliskeeled on Lõuna-Ameerikas endiselt kasutuses. Keeltel nagu guaranii ja ketšua on miljoneid kõnelejaid. Seevastu paljud Põhja-Ameerika keeled on peaaegu välja surnud. Põhja Ameerika põliselanike kultuur oli kaua aega rõhutud. Selle käigus kadusid ka nende keeled. Kuid viimastel aastakümnete jooksul on huvi nende vastu kasvanud. On palju programme, mille eesmärgiks on antud keelte eest hoolitsemine ja nende kaitsmine. Et neil oleks siiski tulevik...