Па-ак---------ь-- н- з-к-н--.
П_______ п_____ я н_ з_______
П-ч-к-й- п-к-л- я н- з-к-н-у-
-----------------------------
Пачакай, пакуль я не закончу. 0 Z--c-nіkі-1Z________ 1Z-u-h-і-і 1-----------Zluchnіkі 1
Я --каю--п----ь-н- --ят---о-ы не--а-а---ца з-лё---.
Я ч_____ п_____ н_ с_________ н_ з________ з_______
Я ч-к-ю- п-к-л- н- с-я-л-ф-р- н- з-п-л-ц-а з-л-н-е-
---------------------------------------------------
Я чакаю, пакуль на святлафоры не запаліцца зялёнае. 0 Pach--ay--p-k-l---a--- -a--nc-u.P________ p_____ y_ n_ z________P-c-a-a-, p-k-l- y- n- z-k-n-h-.--------------------------------Pachakay, pakul’ ya ne zakonchu.
Rohkem keeli
Klõpsake lipul!
Ma ootan kuni foori tuli roheliseks läheb.
Я чакаю, пакуль на святлафоры не запаліцца зялёнае.
Peale seda, kui tal õnnetus oli, ei saanud ta enam töötada.
П-с---таго-як ё--трап-ў---ав--ы----- больш-н---ог--р--а--ць.
П____ т___ я_ ё_ т_____ у а______ ё_ б____ н_ м__ п_________
П-с-я т-г- я- ё- т-а-і- у а-а-ы-, ё- б-л-ш н- м-г п-а-а-а-ь-
------------------------------------------------------------
Пасля таго як ён трапіў у аварыю, ён больш не мог працаваць. 0 Ya -h----u--p-k-----e-sk--c-yt---a-f-l--.Y_ c_______ p_____ n_ s___________ f_____Y- c-a-a-u- p-k-l- n- s-o-c-y-s-s- f-l-m------------------------------------------Ya chakayu, pakul’ ne skonchytstsa fіl’m.
Rohkem keeli
Klõpsake lipul!
Peale seda, kui tal õnnetus oli, ei saanud ta enam töötada.
Пасля таго як ён трапіў у аварыю, ён больш не мог працаваць.
Tänapäeval on võõrkeeled muutunud aina olulisemaks.
Paljud inimesed õpivad võõrkeeli.
Kuid maailmas on palju huvitavaid keeli.
Seepärast õpivad paljud mitut keelt korraga.
Tavaliselt pole probleemi, kui laps kasvab üles kakskeelsena.
Nende aju omandab automaatselt mõlemad keeled.
Vanemaks saades eristavad nad, mis kuhu keelde kuulub.
Kakskeelsed inimesed tunnevad ära, mis on mõlema keele omadused.
Täiskasvanutel käib see teistmoodi.
Nemad ei suuda nii kergesti kaht keelt üheaegselt õppida.
Kaht keelt korraga õppijad peaks järgime paari reeglit.
Esiteks on oluline kaht keelt omavahel võrrelda.
Ühte keelkonda kuuluvad keeled on tihtipeale väga sarnased.
Mistõttu võib neid omavahel sassi ajada.
Mõistlik oleks mõlemat keelt põhjalikult analüüsida.
Näiteks võib koostada nimekirja.
Võib panna kirja keelte sarnasused ja erinevused.
Niiviisi on aju sunnitud aju mõlema keelega intensiivselt tööd tegema.
Aju suudab paremini meelde jätta, millised on kahe keele erinevused.
Mõlemal keelel võiks olla oma värv ja kaust.
See aitab keeli üksteisest eristada.
Kui inimene õpib erinevaid keeli, tuleks käituda teisiti.
Sel juhul pole ohtu, et aetakse segamini kaks väga erinevat keelt.
Oht seisneb selles, et hakatakse keeli üksteisega võrdlema!
Parem oleks võrrelda ühte keelt oma emakeelega.
Aju õpib paremini, kui ta tajub kontrasti.
Oluline on ka, et mõlemat keelt õpitakse võrdse intensiivsusega.
Teoreetiliselt pole aga aju jaoks oluline, mitut keelt ta õpib...