Vestmik

et Kellaajad   »   be Час

8 [kaheksa]

Kellaajad

Kellaajad

8 [восем]

8 [vosem]

Час

Chas

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti valgevene Mängi Rohkem
Vabandage! Выб--а-ц-! В_________ В-б-ч-й-е- ---------- Выбачайце! 0
C--s C___ C-a- ---- Chas
Kui palju kell on, palun? Ц--не -а--аж-ц-- к--ь-і ч-су? Ц_ н_ п_________ к_____ ч____ Ц- н- п-д-а-а-е- к-л-к- ч-с-? ----------------------------- Ці не падкажаце, колькі часу? 0
C-as C___ C-a- ---- Chas
Suur tänu. В--і-і --я-у-. В_____ д______ В-л-к- д-я-у-. -------------- Вялікі дзякуй. 0
V----hay-se! V___________ V-b-c-a-t-e- ------------ Vybachaytse!
Kell on üks. Ц--е- ---шая---д--н-. Ц____ п_____ г_______ Ц-п-р п-р-а- г-д-і-а- --------------------- Цяпер першая гадзіна. 0
V--ach-ytse! V___________ V-b-c-a-t-e- ------------ Vybachaytse!
Kell on kaks. Ц---р-д-уг-я--а----а. Ц____ д_____ г_______ Ц-п-р д-у-а- г-д-і-а- --------------------- Цяпер другая гадзіна. 0
Vyb-c-a--se! V___________ V-b-c-a-t-e- ------------ Vybachaytse!
Kell on kolm. Ця-ер---э-яя ---з-н-. Ц____ т_____ г_______ Ц-п-р т-э-я- г-д-і-а- --------------------- Цяпер трэцяя гадзіна. 0
T----e-pa--a-hat--- ---’----ha-u? T__ n_ p___________ k_____ c_____ T-і n- p-d-a-h-t-e- k-l-k- c-a-u- --------------------------------- Tsі ne padkazhatse, kol’kі chasu?
Kell on neli. Ц-пер чацвё--а---а--ін-. Ц____ ч________ г_______ Ц-п-р ч-ц-ё-т-я г-д-і-а- ------------------------ Цяпер чацвёртая гадзіна. 0
T-і-ne padkazh--s-- -o-’kі---as-? T__ n_ p___________ k_____ c_____ T-і n- p-d-a-h-t-e- k-l-k- c-a-u- --------------------------------- Tsі ne padkazhatse, kol’kі chasu?
Kell on viis. Ц---- -я-а---адз-на. Ц____ п____ г_______ Ц-п-р п-т-я г-д-і-а- -------------------- Цяпер пятая гадзіна. 0
Ts- n- -ad-----t-e,-kol--і---a-u? T__ n_ p___________ k_____ c_____ T-і n- p-d-a-h-t-e- k-l-k- c-a-u- --------------------------------- Tsі ne padkazhatse, kol’kі chasu?
Kell on kuus. Ц-п-- -ос------д---а. Ц____ ш_____ г_______ Ц-п-р ш-с-а- г-д-і-а- --------------------- Цяпер шостая гадзіна. 0
Vya-і---dz-a-u-. V______ d_______ V-a-і-і d-y-k-y- ---------------- Vyalіkі dzyakuy.
Kell on seitse. Ця--р--ё--я---дз---. Ц____ с____ г_______ Ц-п-р с-м-я г-д-і-а- -------------------- Цяпер сёмая гадзіна. 0
V----k- -zyak--. V______ d_______ V-a-і-і d-y-k-y- ---------------- Vyalіkі dzyakuy.
Kell on kaheksa. Цяпе--вос--а- гад--на. Ц____ в______ г_______ Ц-п-р в-с-м-я г-д-і-а- ---------------------- Цяпер восьмая гадзіна. 0
Vya-іkі-----k--. V______ d_______ V-a-і-і d-y-k-y- ---------------- Vyalіkі dzyakuy.
Kell on üheksa. Цяпер---евятая---д-ін-. Ц____ д_______ г_______ Ц-п-р д-е-я-а- г-д-і-а- ----------------------- Цяпер дзевятая гадзіна. 0
Tsy-per-pers-aya--a--іn-. T______ p_______ g_______ T-y-p-r p-r-h-y- g-d-і-a- ------------------------- Tsyaper pershaya gadzіna.
Kell on kümme. Ц--ер -зес-тая-г--з--а. Ц____ д_______ г_______ Ц-п-р д-е-я-а- г-д-і-а- ----------------------- Цяпер дзесятая гадзіна. 0
T---per-p--sha-- ga--іna. T______ p_______ g_______ T-y-p-r p-r-h-y- g-d-і-a- ------------------------- Tsyaper pershaya gadzіna.
Kell on üksteist. Ця--- -дз----цат----ад-іна. Ц____ а___________ г_______ Ц-п-р а-з-н-ц-а-а- г-д-і-а- --------------------------- Цяпер адзінаццатая гадзіна. 0
Tsyaper-pe-shaya-g-d-іn-. T______ p_______ g_______ T-y-p-r p-r-h-y- g-d-і-a- ------------------------- Tsyaper pershaya gadzіna.
Kell on kaksteist. Цяп-р-дв-на-ца-ая г--зі--. Ц____ д__________ г_______ Ц-п-р д-а-а-ц-т-я г-д-і-а- -------------------------- Цяпер дванаццатая гадзіна. 0
T-y-----d-------g-d-і--. T______ d______ g_______ T-y-p-r d-u-a-a g-d-і-a- ------------------------ Tsyaper drugaya gadzіna.
Ühes minutis on kuuskümmend sekundit. У-хв----е ш-сц-дзе--т-с--унд. У х______ ш__________ с______ У х-і-і-е ш-с-ь-з-с-т с-к-н-. ----------------------------- У хвіліне шэсцьдзесят секунд. 0
T-----r --ugay- ga-zіna. T______ d______ g_______ T-y-p-r d-u-a-a g-d-і-a- ------------------------ Tsyaper drugaya gadzіna.
Ühes tunnis on kuuskümmend minutit. У --дзі-е -эсцьдзе----х--лі-. У г______ ш__________ х______ У г-д-і-е ш-с-ь-з-с-т х-і-і-. ----------------------------- У гадзіне шэсцьдзесят хвілін. 0
T---per-drug--a g-dzіna. T______ d______ g_______ T-y-p-r d-u-a-a g-d-і-a- ------------------------ Tsyaper drugaya gadzіna.
Ühes päevas on kakskümmend neli tundi. У-а-н-м д---д--ццац--чаты-ы--ад-і--. У а____ д__ д_______ ч_____ г_______ У а-н-м д-і д-а-ц-ц- ч-т-р- г-д-і-ы- ------------------------------------ У адным дні дваццаць чатыры гадзіны. 0
Ts--pe- tret--aya ga----a. T______ t________ g_______ T-y-p-r t-e-s-a-a g-d-і-a- -------------------------- Tsyaper tretsyaya gadzіna.

Keelkonnad

Maal elab umbes 7 miljardit inimest. Ja nad räägivad umbes 7000 erinevat keelt! Nagu ka inimesed võivad keeled olla üksteisega sugulased. See tähendab, et neil on ühised juured. Aga leidub ka keeli, mis on täielikult eraldiseisvad. Nad ei ole geneetiliselt seotud ühegi teise keelega. Euroopas loetakse selliseks isoleeritud keeleks baski keelt. Kuid enamikel keeltel on siiski ‘vanemad’, ‘lapsed’ või ‘vennad-õed’ Nad kuuluvad mingisse kindlasse keeleperre. Et mõista, kui sarnased keeled on, tuleb neid võrrelda. Keeleteadlased on tänaseks avastanud umbes 300 geneetilise koodi üksust. Nende hulgas on 180 keeleperet, kus on rohkem kui üks keel. Ülejäänud 120 on isoleeritud keeled. Kõige suurem on indo-euroopa keelkond. See koosneb umbes 280 keelest. Sinna alla kuuluvad romaani, germaani ja slaavi keeled. Kõikidel mandritel on selle keelkonna keelte rääkijaid üle 3 miljardi! Aasias domineerib sino-tiibeti keel. Sellel keelel on enam kui 1.3 miljardit kõnelejat. Põhiliseks sino-tiibeti keeleks on hiina keel. Kolmas suurim keelkond asub Aafrikas. Kategooria nimi pärineb seal asuvatelt riikidelt: nigeri-kongo keeled. Seda räägib ‘vaid’ 350 miljonit inimest. Selle keelkonna põhiliseks keeleks on suahiili keel. Enamikel juhtudel on nii - mida lähem suhe, seda parem mõistmine. Inimesed, kes räägivad suguluskeeli, mõistavad üksteist hästi. Nad õpivad teise keele ära väga kiiresti. Seega, õppige keeli - suguvõsakokkutulekud on alati toredad!
Kas sa teadsid?
Saksa keel on rohkem kui 90 miljoni inimese emakeel. Need inimesed elavad enamasti Saksamaal, Austrias ja Šveitsis. Aga ka Belgias, Liechtensteinis, Põhja-Itaalias ja Luxemburgis räägitakse saksa keelt. Lisaks emakeelenoskajatele on veel umbes 80 miljonit inimest, kes saksa keelt mõistavad. Saksa keel on nimelt üks õpitumatest keeltest. Nagu ka inglise ja hollandi keel, kuulub see läänegermaani keelte hulka. Läbi sajandite on seda aga ka teised keeled mõjutanud. See tuleneb sellest, et keelepiirkond asub keset Euroopat. Tänapäeval integreeritakse sõnavarasse enamasti inglisekeelseid mõisteid. Veel üks saksa keele tunnusjoon on tema mitmed erinevad dialektid. Need kaotavad aga aina rohkem tähtsust. Standardkeel laieneb eelkõige läbi meedia. Seetõttu tahavad mitmed koolid jälle dialekte õpetada. Saksa keele grammatika ei ole väga lihtne, aga tasub end ära! Sest saksa keel kuulub maailma kõige tähtsamate keelte hulka...