М-- ж--к---е -ац-ла --ля----а -но--- ш-----ы.
М__ ж____ н_ х_____ г_____ с_ м___ у ш_______
М-я ж-н-а н- х-ц-л- г-л-ц- с- м-о- у ш-х-а-ы-
---------------------------------------------
Мая жонка не хацела гуляць са мной у шахматы. 0 Moy-s-- n- kh-tse- gulyat-’-z lya-’ka-.M__ s__ n_ k______ g_______ z l________M-y s-n n- k-a-s-u g-l-a-s- z l-a-’-a-.---------------------------------------Moy syn ne khatseu gulyats’ z lyal’kay.
Мае ---ц- -- хац-лі і--- --гул--ь.
М__ д____ н_ х_____ і___ п________
М-е д-е-і н- х-ц-л- і-ц- п-г-л-ц-.
----------------------------------
Мае дзеці не хацелі ісці пагуляць. 0 M-y s-- ne -hat----g-----s- z -y----ay.M__ s__ n_ k______ g_______ z l________M-y s-n n- k-a-s-u g-l-a-s- z l-a-’-a-.---------------------------------------Moy syn ne khatseu gulyats’ z lyal’kay.
Я---н---ац------ы-ірац-- ў-па--і.
Я__ н_ х_____ п_________ ў п_____
Я-ы н- х-ц-л- п-ы-і-а-ц- ў п-к-і-
---------------------------------
Яны не хацелі прыбірацца ў пакоі. 0 Mo- -yn n- ----se- --lya--’-----al----.M__ s__ n_ k______ g_______ z l________M-y s-n n- k-a-s-u g-l-a-s- z l-a-’-a-.---------------------------------------Moy syn ne khatseu gulyats’ z lyal’kay.
Табе м---а б-ло--з-ць--а---у ----бой -------н---?
Т___ м____ б___ ў____ с_____ з с____ у г_________
Т-б- м-ж-а б-л- ў-я-ь с-б-к- з с-б-й у г-с-і-і-у-
-------------------------------------------------
Табе можна было ўзяць сабаку з сабой у гасцініцу? 0 Y-n- -e --a-s--і --yb------sa-u --ko-.Y___ n_ k_______ p___________ u p_____Y-n- n- k-a-s-l- p-y-і-a-s-s- u p-k-і---------------------------------------Yany ne khatselі prybіratstsa u pakoі.
Õppimine pole alati lihtne.
Isegi kui see on lõbus, võib see osutuda väsitavaks.
Kuid kui oleme midagi ära õppinud, oleme me õnnelikud.
Oleme enda ja oma saavutuste üle uhked.
Kahjuks võime me ka õpitut unustada.
Seda võib eriti tihti ette tulla keelte puhul.
Enamik meist õpib koolis rohkem kui üht keelt.
Need teadmised aga ununevad pärast kooliaega.
Me ei kasuta enam keelt eriti.
Me kasutame igapäeva elus valdavalt oma emakeelt.
Võõrkeeli kasutame vaid puhkusel.
Aga kui teadmisi ei korda, võivad need ununeda.
Meie aju vajab treenimist.
Võib öelda, et aju on nagu muskel.
Musklit tuleb treenida, muidu muutub ta nõrgaks.
Aga on olemas viise, kuidas unustamist vältida.
Kõige olulisem on õpitut pidevalt kasutada.
Seda aitavad teha järjepidevad harjutused.
Võite planeerida väikesed harjutused erinevateks nädalapäevaks.
Näiteks esmaspäeviti võite lugeda võõrkeelset raamatut.
Kolmapäeviti kuulake välismaist raadiokanalit.
Reedeti kirjutage päevikusse sissekanne võõrkeeles.
Sel moel harjutate vaheldumisi lugemist, kuulamist ja kirjutamist.
Nii harjutate oma oskusi mitmel erineval moel.
Antud harjutused ei pea võtma palju aega; poolest tunnist piisab.
Oluline on, et harjutaksite regulaarselt!
Uuringud näitavad, et õpitu püsib ajus aastakümneid.
Tuleb see lihtsalt sahtlipõhjast jälle välja otsida...