Vestmik

et Rõhumäärsõnade minevik 2   »   no Fortid av modalverb 2

88 [kaheksakümmend kaheksa]

Rõhumäärsõnade minevik 2

Rõhumäärsõnade minevik 2

88 [åttiåtte]

Fortid av modalverb 2

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti norra Mängi Rohkem
Mu poeg ei tahtnud nukkudega mängida. Sø---- --- -i-le-ik-e-l-k- -e- --k-a. S_____ m__ v____ i___ l___ m__ d_____ S-n-e- m-n v-l-e i-k- l-k- m-d d-k-a- ------------------------------------- Sønnen min ville ikke leke med dukka. 0
Mu tütar ei tahtnud jalgpalli mängida. D------ ---vi-le-ikke-sp-l-- --t-a--. D______ m_ v____ i___ s_____ f_______ D-t-e-a m- v-l-e i-k- s-i-l- f-t-a-l- ------------------------------------- Dattera mi ville ikke spille fotball. 0
Mu naine ei tahtnud minuga malet mängida. K--a mi -i--e -kk--sp-ll- -ja---med -eg. K___ m_ v____ i___ s_____ s____ m__ m___ K-n- m- v-l-e i-k- s-i-l- s-a-k m-d m-g- ---------------------------------------- Kona mi ville ikke spille sjakk med meg. 0
Mu lapsed ei tahtnud jalutuskäigule minna. Ba-n- -i-- vil----k-e-g--tu-. B____ m___ v____ i___ g_ t___ B-r-a m-n- v-l-e i-k- g- t-r- ----------------------------- Barna mine ville ikke gå tur. 0
Nad ei tahtnud tuba koristada. D- v-lle --ke-ry-d- p---o--et--i-t. D_ v____ i___ r____ p_ r_____ s____ D- v-l-e i-k- r-d-e p- r-m-e- s-t-. ----------------------------------- De ville ikke rydde på rommet sitt. 0
Nad ei tahtnud voodisse minna. D- -ille--kke-----e---g. D_ v____ i___ l____ s___ D- v-l-e i-k- l-g-e s-g- ------------------------ De ville ikke legge seg. 0
Ta ei tohtinud jäätist süüa. H-- --kk i-ke---- -il-- s--se i-. H__ f___ i___ l__ t__ å s____ i__ H-n f-k- i-k- l-v t-l å s-i-e i-. --------------------------------- Han fikk ikke lov til å spise is. 0
Ta ei tohtinud šokolaadi süüa. H-n-f-k- ---- ----t---- s-i-e-sj-kol-de. H__ f___ i___ l__ t__ å s____ s_________ H-n f-k- i-k- l-v t-l å s-i-e s-o-o-a-e- ---------------------------------------- Han fikk ikke lov til å spise sjokolade. 0
Ta ei tohitnud kommi süüa. H-n fik- ik-e-l-- ------s-i-----o--. H__ f___ i___ l__ t__ å s____ d_____ H-n f-k- i-k- l-v t-l å s-i-e d-o-s- ------------------------------------ Han fikk ikke lov til å spise drops. 0
Ma võisin midagi soovida. Jeg ------o- ti- - --s-- meg noe. J__ f___ l__ t__ å ø____ m__ n___ J-g f-k- l-v t-l å ø-s-e m-g n-e- --------------------------------- Jeg fikk lov til å ønske meg noe. 0
Ma võisin endale kleidi osta. Je- f--k--ov-til-å-k-øpe m---e- k----. J__ f___ l__ t__ å k____ m__ e_ k_____ J-g f-k- l-v t-l å k-ø-e m-g e- k-o-e- -------------------------------------- Jeg fikk lov til å kjøpe meg en kjole. 0
Ma võisin ühe pralinee võtta. J-----kk l-v---l å----en --o----de. J__ f___ l__ t__ å t_ e_ s_________ J-g f-k- l-v t-l å t- e- s-o-o-a-e- ----------------------------------- Jeg fikk lov til å ta en sjokolade. 0
Tohtisid sa lennukis suitsetada? F--k -u r-yk- ---fly--? F___ d_ r____ p_ f_____ F-k- d- r-y-e p- f-y-t- ----------------------- Fikk du røyke på flyet? 0
Tohtisid sa haiglas õlut juua? Fi-- du--r-k-e ---på--y-e-us-t? F___ d_ d_____ ø_ p_ s_________ F-k- d- d-i-k- ø- p- s-k-h-s-t- ------------------------------- Fikk du drikke øl på sykehuset? 0
Tohtisid sa koera hotelli kaasa võtta? F--k--u-ta-m---h-n-e- -- ----ll--? F___ d_ t_ m__ h_____ p_ h________ F-k- d- t- m-d h-n-e- p- h-t-l-e-? ---------------------------------- Fikk du ta med hunden på hotellet? 0
Vaheajal tohivad lapsed kauem väljas olla. I f-r-e- fi-k ------lov -i- - -æ----te l-nge. I f_____ f___ b____ l__ t__ å v___ u__ l_____ I f-r-e- f-k- b-r-a l-v t-l å v-r- u-e l-n-e- --------------------------------------------- I ferien fikk barna lov til å være ute lenge. 0
Nad tohivad kauem hoovis mängida. De ---k-l-k- --h-ge--/-p- tu-e- -en--. D_ f___ l___ i h____ / p_ t____ l_____ D- f-k- l-k- i h-g-n / p- t-n-t l-n-e- -------------------------------------- De fikk leke i hagen / på tunet lenge. 0
Nad tohivad kauem üleval olla. De-f--k ---e --p- --n-e. D_ f___ v___ o___ l_____ D- f-k- v-r- o-p- l-n-e- ------------------------ De fikk være oppe lenge. 0

Näpunäiteid, et mitte unustada

Õppimine pole alati lihtne. Isegi kui see on lõbus, võib see osutuda väsitavaks. Kuid kui oleme midagi ära õppinud, oleme me õnnelikud. Oleme enda ja oma saavutuste üle uhked. Kahjuks võime me ka õpitut unustada. Seda võib eriti tihti ette tulla keelte puhul. Enamik meist õpib koolis rohkem kui üht keelt. Need teadmised aga ununevad pärast kooliaega. Me ei kasuta enam keelt eriti. Me kasutame igapäeva elus valdavalt oma emakeelt. Võõrkeeli kasutame vaid puhkusel. Aga kui teadmisi ei korda, võivad need ununeda. Meie aju vajab treenimist. Võib öelda, et aju on nagu muskel. Musklit tuleb treenida, muidu muutub ta nõrgaks. Aga on olemas viise, kuidas unustamist vältida. Kõige olulisem on õpitut pidevalt kasutada. Seda aitavad teha järjepidevad harjutused. Võite planeerida väikesed harjutused erinevateks nädalapäevaks. Näiteks esmaspäeviti võite lugeda võõrkeelset raamatut. Kolmapäeviti kuulake välismaist raadiokanalit. Reedeti kirjutage päevikusse sissekanne võõrkeeles. Sel moel harjutate vaheldumisi lugemist, kuulamist ja kirjutamist. Nii harjutate oma oskusi mitmel erineval moel. Antud harjutused ei pea võtma palju aega; poolest tunnist piisab. Oluline on, et harjutaksite regulaarselt! Uuringud näitavad, et õpitu püsib ajus aastakümneid. Tuleb see lihtsalt sahtlipõhjast jälle välja otsida...