Vestmik

et Rõhumäärsõnade minevik 2   »   sv Förfluten tid av modala hjälpverb 2

88 [kaheksakümmend kaheksa]

Rõhumäärsõnade minevik 2

Rõhumäärsõnade minevik 2

88 [åttioåtta]

Förfluten tid av modala hjälpverb 2

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti rootsi Mängi Rohkem
Mu poeg ei tahtnud nukkudega mängida. M-- son-vil---i-te l--a m----ockan. M__ s__ v____ i___ l___ m__ d______ M-n s-n v-l-e i-t- l-k- m-d d-c-a-. ----------------------------------- Min son ville inte leka med dockan. 0
Mu tütar ei tahtnud jalgpalli mängida. M-n --tte- -il-e-i-------l- -ot-ol-. M__ d_____ v____ i___ s____ f_______ M-n d-t-e- v-l-e i-t- s-e-a f-t-o-l- ------------------------------------ Min dotter ville inte spela fotboll. 0
Mu naine ei tahtnud minuga malet mängida. M-- fru --lle ---e --e-----hac- -e- m-g. M__ f__ v____ i___ s____ s_____ m__ m___ M-n f-u v-l-e i-t- s-e-a s-h-c- m-d m-g- ---------------------------------------- Min fru ville inte spela schack med mig. 0
Mu lapsed ei tahtnud jalutuskäigule minna. M-n--ba-n -i-l------ t---n -rom-nad. M___ b___ v____ i___ t_ e_ p________ M-n- b-r- v-l-e i-t- t- e- p-o-e-a-. ------------------------------------ Mina barn ville inte ta en promenad. 0
Nad ei tahtnud tuba koristada. D---il---i-t- --äd- --m--t. D_ v____ i___ s____ r______ D- v-l-e i-t- s-ä-a r-m-e-. --------------------------- De ville inte städa rummet. 0
Nad ei tahtnud voodisse minna. De -i--- i-t--g--i--ä-g. D_ v____ i___ g_ i s____ D- v-l-e i-t- g- i s-n-. ------------------------ De ville inte gå i säng. 0
Ta ei tohtinud jäätist süüa. Han ---- ---- --a g--s-. H__ f___ i___ ä__ g_____ H-n f-c- i-t- ä-a g-a-s- ------------------------ Han fick inte äta glass. 0
Ta ei tohtinud šokolaadi süüa. Ha--f-c--in----t- c---la-. H__ f___ i___ ä__ c_______ H-n f-c- i-t- ä-a c-o-l-d- -------------------------- Han fick inte äta choklad. 0
Ta ei tohitnud kommi süüa. Han-fick ---e---a----i-. H__ f___ i___ ä__ g_____ H-n f-c- i-t- ä-a g-d-s- ------------------------ Han fick inte äta godis. 0
Ma võisin midagi soovida. J-- -ick -n-ka-mig -åg--. J__ f___ ö____ m__ n_____ J-g f-c- ö-s-a m-g n-g-t- ------------------------- Jag fick önska mig något. 0
Ma võisin endale kleidi osta. J-----ck --p--m-g--- ---n----. J__ f___ k___ m__ e_ k________ J-g f-c- k-p- m-g e- k-ä-n-n-. ------------------------------ Jag fick köpa mig en klänning. 0
Ma võisin ühe pralinee võtta. J-- ---- ta--n--ra-i-. J__ f___ t_ e_ p______ J-g f-c- t- e- p-a-i-. ---------------------- Jag fick ta en pralin. 0
Tohtisid sa lennukis suitsetada? F--k -- -ö-- ---l--p-a-et? F___ d_ r___ i f__________ F-c- d- r-k- i f-y-p-a-e-? -------------------------- Fick du röka i flygplanet? 0
Tohtisid sa haiglas õlut juua? Fi-k -u -r-cka-öl--å sj-khu-e-? F___ d_ d_____ ö_ p_ s_________ F-c- d- d-i-k- ö- p- s-u-h-s-t- ------------------------------- Fick du dricka öl på sjukhuset? 0
Tohtisid sa koera hotelli kaasa võtta? Fic--d---a med ----e- på --t-----? F___ d_ t_ m__ h_____ p_ h________ F-c- d- t- m-d h-n-e- p- h-t-l-e-? ---------------------------------- Fick du ta med hunden på hotellet? 0
Vaheajal tohivad lapsed kauem väljas olla. P- som--r-ov-t -------rn-- --r- ut--l-nge. P_ s__________ f___ b_____ v___ u__ l_____ P- s-m-a-l-v-t f-c- b-r-e- v-r- u-e l-n-e- ------------------------------------------ På sommarlovet fick barnen vara ute länge. 0
Nad tohivad kauem hoovis mängida. D--f--k --ka l-nge -å -å-den. D_ f___ l___ l____ p_ g______ D- f-c- l-k- l-n-e p- g-r-e-. ----------------------------- De fick leka länge på gården. 0
Nad tohivad kauem üleval olla. D- fic---ta-n- u-pe-län-e. D_ f___ s_____ u___ l_____ D- f-c- s-a-n- u-p- l-n-e- -------------------------- De fick stanna uppe länge. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + rootsi (1-100) MP3 rootsi (1-100)
Videot ei leitud!

Näpunäiteid, et mitte unustada

Õppimine pole alati lihtne. Isegi kui see on lõbus, võib see osutuda väsitavaks. Kuid kui oleme midagi ära õppinud, oleme me õnnelikud. Oleme enda ja oma saavutuste üle uhked. Kahjuks võime me ka õpitut unustada. Seda võib eriti tihti ette tulla keelte puhul. Enamik meist õpib koolis rohkem kui üht keelt. Need teadmised aga ununevad pärast kooliaega. Me ei kasuta enam keelt eriti. Me kasutame igapäeva elus valdavalt oma emakeelt. Võõrkeeli kasutame vaid puhkusel. Aga kui teadmisi ei korda, võivad need ununeda. Meie aju vajab treenimist. Võib öelda, et aju on nagu muskel. Musklit tuleb treenida, muidu muutub ta nõrgaks. Aga on olemas viise, kuidas unustamist vältida. Kõige olulisem on õpitut pidevalt kasutada. Seda aitavad teha järjepidevad harjutused. Võite planeerida väikesed harjutused erinevateks nädalapäevaks. Näiteks esmaspäeviti võite lugeda võõrkeelset raamatut. Kolmapäeviti kuulake välismaist raadiokanalit. Reedeti kirjutage päevikusse sissekanne võõrkeeles. Sel moel harjutate vaheldumisi lugemist, kuulamist ja kirjutamist. Nii harjutate oma oskusi mitmel erineval moel. Antud harjutused ei pea võtma palju aega; poolest tunnist piisab. Oluline on, et harjutaksite regulaarselt! Uuringud näitavad, et õpitu püsib ajus aastakümneid. Tuleb see lihtsalt sahtlipõhjast jälle välja otsida...