Vestmik

et midagi soovima   »   sv vilja ha något

70 [seitsekümmend]

midagi soovima

midagi soovima

70 [sjuttio]

vilja ha något

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti rootsi Mängi Rohkem
Kas te sooviksite suitsetada? V--- -- --k-? V___ n_ r____ V-l- n- r-k-? ------------- Vill ni röka? 0
Kas te sooviksite tantsida? Vil--ni d-n-a? V___ n_ d_____ V-l- n- d-n-a- -------------- Vill ni dansa? 0
Kas te sooviksite jalutama minna? V-ll-ni-g---- -----å? V___ n_ g_ u_ o__ g__ V-l- n- g- u- o-h g-? --------------------- Vill ni gå ut och gå? 0
Ma sooviksin suitsetada. Ja--s---le----ja rök-. J__ s_____ v____ r____ J-g s-u-l- v-l-a r-k-. ---------------------- Jag skulle vilja röka. 0
Soovid sa sigaretti? V-ll-----a -- cigarett? V___ d_ h_ e_ c________ V-l- d- h- e- c-g-r-t-? ----------------------- Vill du ha en cigarett? 0
Ta soovib tuld. Han----l-h--e-d. H__ v___ h_ e___ H-n v-l- h- e-d- ---------------- Han vill ha eld. 0
Ma sooviksin midagi juua. Ja- sk-l-e--i--a ha n-g-t-att--r--k-. J__ s_____ v____ h_ n____ a__ d______ J-g s-u-l- v-l-a h- n-g-t a-t d-i-k-. ------------------------------------- Jag skulle vilja ha något att dricka. 0
Ma sooviksin midagi süüa. Jag-s-u-----i-ja-ät-----ot. J__ s_____ v____ ä__ n_____ J-g s-u-l- v-l-a ä-a n-g-t- --------------------------- Jag skulle vilja äta något. 0
Ma sooviksin veidi puhata. J----k---e--i--a-vil- mi--l--e. J__ s_____ v____ v___ m__ l____ J-g s-u-l- v-l-a v-l- m-g l-t-. ------------------------------- Jag skulle vilja vila mig lite. 0
Ma sooviksin teilt midagi küsida. Ja- -kull--v-----fr-g--e- någ-t. J__ s_____ v____ f____ e_ n_____ J-g s-u-l- v-l-a f-å-a e- n-g-t- -------------------------------- Jag skulle vilja fråga er något. 0
Ma sooviksin teilt midagi paluda. Ja---k-l-e v-lja--e--r-o----go-. J__ s_____ v____ b_ e_ o_ n_____ J-g s-u-l- v-l-a b- e- o- n-g-t- -------------------------------- Jag skulle vilja be er om något. 0
Ma sooviksin teile midagi välja teha. J-g sk-----vil-- --u---i- -r på-nå--t. J__ s_____ v____ b____ i_ e_ p_ n_____ J-g s-u-l- v-l-a b-u-a i- e- p- n-g-t- -------------------------------------- Jag skulle vilja bjuda in er på något. 0
Mida te soovite, palun? Vad-vi-l--i h-? V__ v___ n_ h__ V-d v-l- n- h-? --------------- Vad vill ni ha? 0
Soovite te kohvi? Vil--n---- -n -af--? V___ n_ h_ e_ k_____ V-l- n- h- e- k-f-e- -------------------- Vill ni ha en kaffe? 0
Või soovite te pigem teed? E---r skulle--i -e---- v---a-ha-e--te? E____ s_____ n_ h_____ v____ h_ e_ t__ E-l-r s-u-l- n- h-l-r- v-l-a h- e- t-? -------------------------------------- Eller skulle ni hellre vilja ha en te? 0
Me soovime koju sõita. V------l--vi------a --m. V_ s_____ v____ å__ h___ V- s-u-l- v-l-a å-a h-m- ------------------------ Vi skulle vilja åka hem. 0
Soovite te taksot? V-l--ni-h- ----axi? V___ n_ h_ e_ t____ V-l- n- h- e- t-x-? ------------------- Vill ni ha en taxi? 0
Nad soovivad helistada. D--v--- rin-a. D_ v___ r_____ D- v-l- r-n-a- -------------- De vill ringa. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + rootsi (1-100) MP3 rootsi (1-100)
Videot ei leitud!

Kaks keelt = kaks kõnekeskust!

Ajule pole oluline, millist keelt me õpime. Seda seetõttu, et ajul on erinevate keelte jaoks erinevad salvestamise kohad. Kõiki õpitud keeli ei salvestata ühte kohta. Keeled, mida õpime täiskasvanuna, salvestuvad oma piirkonda. See tähendab, et aju töötleb uusi reegleid erinevas kohas. Need ei ole salvestatud samas piirkonnas kui emakeel. Samas kakskeelsed inimesed kasutavad ainult ühte ajupiirkonda. Mitmed uuringud on sellisele järeldusele jõudnud. Neuroteadlased uurida mitmeid katseisikuid. Katsealused rääkisid ladusalt kahte keelt. Üks osa katserühmast oli aga kakskeelne. Teine osa seevastu oli teist keelt õppinud hilisemas elus. Teadlased mõõtsid keeleeksami ajal aju aktiivsust. Nii said nad jälgida, millised aju piirkonnad katse ajal töötasid. Ja nad nägid, et ‘hilistel’ õppijatel oli kaks kõnekeskust! Teadlased on juba pikka aega kahtlustanud, et see nii võib olla. Ajukahjustusega inimestel on teistsugused sümptomid. Niisiis võib ajukahjustus tekitada kõnehäireteni. Kannatanud ei suuda enam nii hästi hääldada või sõnu mõista. Aga kakskeelsetel õnnetuse ohvritel on mõnikord ebatavalised sümptomid. Nende kõnehäired ei mõjuta alati mõlemat keelt. Kuiviga on saanud vaid üks aju osa, võib teised veel toimida. Sellisel juhul räägib patsient üht keelt paremini kui teist. Kaht erinevat keelt ka taasõpitakse erineva kiirusega. See tõestab, et keeled ei salvestu samas kohas. Kuna neid ei õpitud ühel ajal, moodustuvad kaks keskust. Endiselt pole teada, kuidas meie aju suudab mitut keelt hallata. Kuid uued leiud võivad viia uute õppestrateegiateni.