Vestmik

et midagi soovima   »   uk Хотіти що-небудь

70 [seitsekümmend]

midagi soovima

midagi soovima

70 [сімдесят]

70 [simdesyat]

Хотіти що-небудь

Khotity shcho-nebudʹ

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti ukraina Mängi Rohkem
Kas te sooviksite suitsetada? Х--е-е--у-и--? Х_____ к______ Х-ч-т- к-р-т-? -------------- Хочете курити? 0
Khot--y --cho-neb-dʹ K______ s___________ K-o-i-y s-c-o-n-b-d- -------------------- Khotity shcho-nebudʹ
Kas te sooviksite tantsida? Х-че-е-та--юв-ти? Х_____ т_________ Х-ч-т- т-н-ю-а-и- ----------------- Хочете танцювати? 0
Kho-i-y s---o-n---dʹ K______ s___________ K-o-i-y s-c-o-n-b-d- -------------------- Khotity shcho-nebudʹ
Kas te sooviksite jalutama minna? Х-ч-те йти-гулят-? Х_____ й__ г______ Х-ч-т- й-и г-л-т-? ------------------ Хочете йти гуляти? 0
Kho---t- ----t-? K_______ k______ K-o-h-t- k-r-t-? ---------------- Khochete kuryty?
Ma sooviksin suitsetada. Я--о-у --р-т-. Я х___ к______ Я х-ч- к-р-т-. -------------- Я хочу курити. 0
K------- k-ry--? K_______ k______ K-o-h-t- k-r-t-? ---------------- Khochete kuryty?
Soovid sa sigaretti? Ти---т-- -и --г-р-у? Т_ х____ б_ ц_______ Т- х-т-в б- ц-г-р-у- -------------------- Ти хотів би цигарку? 0
Kho-h-t- ku--t-? K_______ k______ K-o-h-t- k-r-t-? ---------------- Khochete kuryty?
Ta soovib tuld. В-- хотів-би-во---. В__ х____ б_ в_____ В-н х-т-в б- в-г-ю- ------------------- Він хотів би вогню. 0
K-o-het- tan--y---ty? K_______ t___________ K-o-h-t- t-n-s-u-a-y- --------------------- Khochete tantsyuvaty?
Ma sooviksin midagi juua. Я-хо-у-пити. Я х___ п____ Я х-ч- п-т-. ------------ Я хочу пити. 0
Khochete--an--yuva--? K_______ t___________ K-o-h-t- t-n-s-u-a-y- --------------------- Khochete tantsyuvaty?
Ma sooviksin midagi süüa. Я х--у----и. Я х___ ї____ Я х-ч- ї-т-. ------------ Я хочу їсти. 0
Kh-c-ete t-nts--vat-? K_______ t___________ K-o-h-t- t-n-s-u-a-y- --------------------- Khochete tantsyuvaty?
Ma sooviksin veidi puhata. Я-хо-у -ідп--и-и. Я х___ в_________ Я х-ч- в-д-о-и-и- ----------------- Я хочу відпочити. 0
Kho------y̆----uly-ty? K_______ y̆__ h_______ K-o-h-t- y-t- h-l-a-y- ---------------------- Khochete y̆ty hulyaty?
Ma sooviksin teilt midagi küsida. Я х--- -ас---що з-п-т-ти. Я х___ В__ д___ з________ Я х-ч- В-с д-щ- з-п-т-т-. ------------------------- Я хочу Вас дещо запитати. 0
Kh---ete--̆---h--yaty? K_______ y̆__ h_______ K-o-h-t- y-t- h-l-a-y- ---------------------- Khochete y̆ty hulyaty?
Ma sooviksin teilt midagi paluda. Я----у -ас -ещ--по-р---т-. Я х___ В__ д___ п_________ Я х-ч- В-с д-щ- п-п-о-и-и- -------------------------- Я хочу Вас дещо попросити. 0
Kh--he---y--y----y--y? K_______ y̆__ h_______ K-o-h-t- y-t- h-l-a-y- ---------------------- Khochete y̆ty hulyaty?
Ma sooviksin teile midagi välja teha. Я---чу---- ку--сь з-пр-с-т-. Я х___ В__ к_____ з_________ Я х-ч- В-с к-д-с- з-п-о-и-и- ---------------------------- Я хочу Вас кудись запросити. 0
YA k-o----k--y-y. Y_ k_____ k______ Y- k-o-h- k-r-t-. ----------------- YA khochu kuryty.
Mida te soovite, palun? Щ- Ви-х-чете -ипити? Щ_ В_ х_____ в______ Щ- В- х-ч-т- в-п-т-? -------------------- Що Ви хочете випити? 0
YA -h--hu k-ryty. Y_ k_____ k______ Y- k-o-h- k-r-t-. ----------------- YA khochu kuryty.
Soovite te kohvi? Ч----т-л- --В- кави? Ч_ х_____ б В_ к____ Ч- х-т-л- б В- к-в-? -------------------- Чи хотіли б Ви кави? 0
YA k----u-ku--t-. Y_ k_____ k______ Y- k-o-h- k-r-t-. ----------------- YA khochu kuryty.
Või soovite te pigem teed? Ч- -----и-б -- к-аще ч-ю? Ч_ х_____ б В_ к____ ч___ Ч- х-т-л- б В- к-а-е ч-ю- ------------------------- Чи хотіли б Ви краще чаю? 0
T---h------- -s---r--? T_ k_____ b_ t________ T- k-o-i- b- t-y-a-k-? ---------------------- Ty khotiv by tsyharku?
Me soovime koju sõita. М--х--іли - -о-х--и дод---. М_ х_____ б п______ д______ М- х-т-л- б п-ї-а-и д-д-м-. --------------------------- Ми хотіли б поїхати додому. 0
Ty -----v-by --------? T_ k_____ b_ t________ T- k-o-i- b- t-y-a-k-? ---------------------- Ty khotiv by tsyharku?
Soovite te taksot? Ч---оті---б -и------? Ч_ х_____ б в_ т_____ Ч- х-т-л- б в- т-к-і- --------------------- Чи хотіли б ви таксі? 0
T- kh-t-v-----sy-----? T_ k_____ b_ t________ T- k-o-i- b- t-y-a-k-? ---------------------- Ty khotiv by tsyharku?
Nad soovivad helistada. В-н---о-уть-з-т-ле--н--а-и. В___ х_____ з______________ В-н- х-ч-т- з-т-л-ф-н-в-т-. --------------------------- Вони хочуть зателефонувати. 0
Vin--h-ti---y --hnyu. V__ k_____ b_ v______ V-n k-o-i- b- v-h-y-. --------------------- Vin khotiv by vohnyu.

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + ukraina (1-100) MP3 ukraina (1-100)
Videot ei leitud!

Kaks keelt = kaks kõnekeskust!

Ajule pole oluline, millist keelt me õpime. Seda seetõttu, et ajul on erinevate keelte jaoks erinevad salvestamise kohad. Kõiki õpitud keeli ei salvestata ühte kohta. Keeled, mida õpime täiskasvanuna, salvestuvad oma piirkonda. See tähendab, et aju töötleb uusi reegleid erinevas kohas. Need ei ole salvestatud samas piirkonnas kui emakeel. Samas kakskeelsed inimesed kasutavad ainult ühte ajupiirkonda. Mitmed uuringud on sellisele järeldusele jõudnud. Neuroteadlased uurida mitmeid katseisikuid. Katsealused rääkisid ladusalt kahte keelt. Üks osa katserühmast oli aga kakskeelne. Teine osa seevastu oli teist keelt õppinud hilisemas elus. Teadlased mõõtsid keeleeksami ajal aju aktiivsust. Nii said nad jälgida, millised aju piirkonnad katse ajal töötasid. Ja nad nägid, et ‘hilistel’ õppijatel oli kaks kõnekeskust! Teadlased on juba pikka aega kahtlustanud, et see nii võib olla. Ajukahjustusega inimestel on teistsugused sümptomid. Niisiis võib ajukahjustus tekitada kõnehäireteni. Kannatanud ei suuda enam nii hästi hääldada või sõnu mõista. Aga kakskeelsetel õnnetuse ohvritel on mõnikord ebatavalised sümptomid. Nende kõnehäired ei mõjuta alati mõlemat keelt. Kuiviga on saanud vaid üks aju osa, võib teised veel toimida. Sellisel juhul räägib patsient üht keelt paremini kui teist. Kaht erinevat keelt ka taasõpitakse erineva kiirusega. See tõestab, et keeled ei salvestu samas kohas. Kuna neid ei õpitud ühel ajal, moodustuvad kaks keskust. Endiselt pole teada, kuidas meie aju suudab mitut keelt hallata. Kuid uued leiud võivad viia uute õppestrateegiateni.