Vestmik

et Small Talk 3   »   uk Коротка розмова 3

22 [kakskümmend kaks]

Small Talk 3

Small Talk 3

22 [двадцять два]

22 [dvadtsyatʹ dva]

Коротка розмова 3

Korotka rozmova 3

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti ukraina Mängi Rohkem
Kas te suitsetate? Ви-пали--? В_ п______ В- п-л-т-? ---------- Ви палите? 0
Ko---ka-----ova 3 K______ r______ 3 K-r-t-a r-z-o-a 3 ----------------- Korotka rozmova 3
Varem jah. Раніш---а-. Р_____ т___ Р-н-ш- т-к- ----------- Раніше так. 0
Kor--k- --z--va-3 K______ r______ 3 K-r-t-a r-z-o-a 3 ----------------- Korotka rozmova 3
Aga enam ma ei suitseta. Ал- -епер я біл-ш- -е--а-ю. А__ т____ я б_____ н_ п____ А-е т-п-р я б-л-ш- н- п-л-. --------------------------- Але тепер я більше не палю. 0
V- --l--e? V_ p______ V- p-l-t-? ---------- Vy palyte?
Kas teid häirib, kui ma suitsetan? Ч--зав---є --м-----и----алю? Ч_ з______ В___ к___ я п____ Ч- з-в-ж-є В-м- к-л- я п-л-? ---------------------------- Чи заважає Вам, коли я палю? 0
Vy-p-ly--? V_ p______ V- p-l-t-? ---------- Vy palyte?
Ei, absoluutselt mitte. Ні- зов-і--н-. Н__ з_____ н__ Н-, з-в-і- н-. -------------- Ні, зовсім ні. 0
Vy pa-y-e? V_ p______ V- p-l-t-? ---------- Vy palyte?
See ei häiri mind. Це-м-н---е-з-в-ж--. Ц_ м___ н_ з_______ Ц- м-н- н- з-в-ж-є- ------------------- Це мені не заважає. 0
Ran--h- t--. R______ t___ R-n-s-e t-k- ------------ Ranishe tak.
Joote te midagi? Ви-що-ь -’---? В_ щ___ п_____ В- щ-с- п-є-е- -------------- Ви щось п’єте? 0
Ran-----t--. R______ t___ R-n-s-e t-k- ------------ Ranishe tak.
Üks konjak? К-нь--? К______ К-н-я-? ------- Коньяк? 0
R-n---e tak. R______ t___ R-n-s-e t-k- ------------ Ranishe tak.
Ei, pigem üks õlu. Ні,--раще пиво. Н__ к____ п____ Н-, к-а-е п-в-. --------------- Ні, краще пиво. 0
A-e ----r-y--bilʹ--e -e -alyu. A__ t____ y_ b______ n_ p_____ A-e t-p-r y- b-l-s-e n- p-l-u- ------------------------------ Ale teper ya bilʹshe ne palyu.
Reisite te palju? Ви-ба-а-- -о---ож-єт-? В_ б_____ п___________ В- б-г-т- п-д-р-ж-є-е- ---------------------- Ви багато подорожуєте? 0
A-- te-er-ya bi--she-ne-p-l--. A__ t____ y_ b______ n_ p_____ A-e t-p-r y- b-l-s-e n- p-l-u- ------------------------------ Ale teper ya bilʹshe ne palyu.
Jah, peamiselt on need tööreisid. Т-к,----ев--н--це-д----і по---ки. Т___ п________ ц_ д_____ п_______ Т-к- п-р-в-ж-о ц- д-л-в- п-ї-д-и- --------------------------------- Так, переважно це ділові поїздки. 0
A---te--r ya------h---e-paly-. A__ t____ y_ b______ n_ p_____ A-e t-p-r y- b-l-s-e n- p-l-u- ------------------------------ Ale teper ya bilʹshe ne palyu.
Kuid hetkel oleme siin puhkusel. Але --пер-ми -ут у в-дпус--і А__ т____ м_ т__ у в________ А-е т-п-р м- т-т у в-д-у-т-і ---------------------------- Але тепер ми тут у відпустці 0
C-y zav-zhaye---m- koly--a ---yu? C__ z________ V___ k___ y_ p_____ C-y z-v-z-a-e V-m- k-l- y- p-l-u- --------------------------------- Chy zavazhaye Vam, koly ya palyu?
On alles kuumus! Яка --ек-! Я__ с_____ Я-а с-е-а- ---------- Яка спека! 0
Ch- z-va--aye-V-----o---ya -a---? C__ z________ V___ k___ y_ p_____ C-y z-v-z-a-e V-m- k-l- y- p-l-u- --------------------------------- Chy zavazhaye Vam, koly ya palyu?
Jah, täna on tõeliselt kuum. Та----ь--о-н--д----- с-------. Т___ с_______ д_____ с________ Т-к- с-о-о-н- д-й-н- с-е-о-н-. ------------------------------ Так, сьогодні дійсно спекотно. 0
Chy---v-zh--e Va-,-k--y-y- -a---? C__ z________ V___ k___ y_ p_____ C-y z-v-z-a-e V-m- k-l- y- p-l-u- --------------------------------- Chy zavazhaye Vam, koly ya palyu?
Lähme rõdule. Ходім---а---лк--. Х_____ н_ б______ Х-д-м- н- б-л-о-. ----------------- Ходімо на балкон. 0
Ni--zov--- n-. N__ z_____ n__ N-, z-v-i- n-. -------------- Ni, zovsim ni.
Homme on siin pidu. Зав----т----у---ве-і---. З_____ т__ б___ в_______ З-в-р- т-т б-д- в-ч-р-а- ------------------------ Завтра тут буде вечірка. 0
N-, ---sim n-. N__ z_____ n__ N-, z-v-i- n-. -------------- Ni, zovsim ni.
Tulete te ka? Ви--а-ож--ри-----? В_ т____ п________ В- т-к-ж п-и-д-т-? ------------------ Ви також прийдете? 0
Ni,--ovsi- --. N__ z_____ n__ N-, z-v-i- n-. -------------- Ni, zovsim ni.
Jah, me oleme ka kutsutud. Т--- -- -ак-----пр---н-. Т___ м_ т____ з_________ Т-к- м- т-к-ж з-п-о-е-і- ------------------------ Так, ми також запрошені. 0
T-e--e----e-za----aye. T__ m___ n_ z_________ T-e m-n- n- z-v-z-a-e- ---------------------- Tse meni ne zavazhaye.

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + ukraina (1-100) MP3 ukraina (1-100)
Videot ei leitud!

Keel ja kirjutamine

Kõiki keeli kasutatakse inimeste omavaheliseks suhtluseks. Rääkides väljendame me oma mõtteid ja tundeid. Seejuures ei järgi me alati oma keele reegleid. Me kasutame oma keelt, meie argipäevast keelt. Kirjakeelega on teisiti. Kirjakeeles kehtivad kõik meie keele reeglid. Kirjutamine võimaldab keelel muutuda reaalseks keeleks. See muudab keele nähtavaks. Kirjutamise teel on edasi antud tuhandete aastate jagu teadmisi. Seepärast on kirjakeel iga haritud kultuuri alustalaks. Esimene kirjavorm leiutati enam kui 5000 aastat tagasi. Selleks oli sumerite kiilkiri. Kiri lõigati savist tahvlitele. Kiilkirja kasutati kolmsada aastat. Egiptuse hieroglüüfid on eksisteerinud umbes sama kaua. Loendamatul hulgal teadlasi on pühendanud oma karjääri just hieroglüüfidele. Hieroglüüfid moodustavad üsna keerulise kirjasüsteemi. Samas leiutati see ilmselt väga lihtsal põhjusel. Sel ajal oli Egiptus suur paljude elanikega kuningriik. Riik pidi korraldama igapäevaelu ja ennekõike majandussüsteemi. Oli vaja tõhusalt korraldada ka makse ja raamatupidamist. Seepärast lõid iidsed egiptlased oma graafilised sümbolid. Samas tähestikulised kirjasüsteemid on päritud sumeritelt. Iga kirjasüsteem ütleb palju nende kohta, kes seda räägivad. Lisaks näitab iga riik oma kirjakeele kaudu oma eripära. Kahjuks on käsitsi kirjutamise kunst hääbumas. Kaasaegne tehnoloogia on muutnud peaaegu üleliigseks. Seega: ärge vaid rääkige, jätkake ka kirjutamist!
Kas sa teadsid?
Kannada keel kuulub draviidi keelte rühma. Seda räägitakse peamiselt Lõuna-Indias. Põhja-India indoaaria keeltega ei ole kannada keel suguluses. Kannada keel on emakeeleks umbes 40 miljonile inimesele. See on tunnustatud üheks 22-st India riigikeeltest. Kannada keel on aglutineeriv keel. See tähendab, et grammatilisi funktsioone väljendatakse afiksite kaudu. Keel jaguneb nelja regionaalsesse dialektigruppi. Rääkides ei reeda nad aga mitte ainult seda, kust nad pärit on. Nende keelest võib ka ära tunda, millisesse sotsiaalsesse seisusesse nad kuuluvad. Suuline ja kirjalik kannada keel erinevad üksteisest väga tugevasti. Ning nagu paljud teised india keeled, on ka kannada keelel oma kiri. See on segu tähestikust ja silpkirjast. See koosneb paljudest ümaratest märkidest, mis on tüüpiline lõuna-india kirjadele. Nende ilusate tähtede õppimine on tõesti lõbus...