Vestmik

et Minevik 2   »   no Fortid 2

82 [kaheksakümmend kaks]

Minevik 2

Minevik 2

82 [åttito]

Fortid 2

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti norra Mängi Rohkem
Pidid sa kiirabi kutsuma? M-tte d----n------ul-ns--? M____ d_ r____ a__________ M-t-e d- r-n-e a-b-l-n-e-? -------------------------- Måtte du ringe ambulansen? 0
Pidid sa arsti kutsuma? M---- d--r-n-e-le-e-? M____ d_ r____ l_____ M-t-e d- r-n-e l-g-n- --------------------- Måtte du ringe legen? 0
Pidid sa politsei kutsuma? M-t-- ----ing- pol---e-? M____ d_ r____ p________ M-t-e d- r-n-e p-l-t-e-? ------------------------ Måtte du ringe politiet? 0
Kas teil on see telefoninumber? Hetk tagasi oli mul see veel. Har -- n---e--t--Jeg -a--e---t i ----. H__ d_ n________ J__ h____ d__ i s____ H-r d- n-m-e-e-? J-g h-d-e d-t i s-e-. -------------------------------------- Har du nummeret? Jeg hadde det i sted. 0
Kas teil on see aadress? Hetk tagasi oli mul see veel. Har----adressen? -eg--a----den i st-d. H__ d_ a________ J__ h____ d__ i s____ H-r d- a-r-s-e-? J-g h-d-e d-n i s-e-. -------------------------------------- Har du adressen? Jeg hadde den i sted. 0
Kas teil on linnakaart? Hetk tagasi oli mul see veel. Ha---u b-k---et--J-- --d------ i--t--. H__ d_ b________ J__ h____ d__ i s____ H-r d- b-k-r-e-? J-g h-d-e d-t i s-e-. -------------------------------------- Har du bykartet? Jeg hadde det i sted. 0
Tuli ta täpselt? Ta ei saanud täpselt tulla. Kom -an - ti-e? H-n-k-a-te--k-e-å ---me-- --de. K__ h__ i t____ H__ k_____ i___ å k____ i t____ K-m h-n i t-d-? H-n k-a-t- i-k- å k-m-e i t-d-. ----------------------------------------------- Kom han i tide? Han klarte ikke å komme i tide. 0
Leidis ta tee? Ta ei leidnud teed. Fant h---v--en?-H-n -a-t ikke --i-n. F___ h__ v_____ H__ f___ i___ v_____ F-n- h-n v-i-n- H-n f-n- i-k- v-i-n- ------------------------------------ Fant han veien? Han fant ikke veien. 0
Sai ta sinust aru? Ta ei saanud minust aru. F-r-tod han--e-- ------n-e -k---f-rst--me-. F______ h__ d___ H__ k____ i___ f_____ m___ F-r-t-d h-n d-g- H-n k-n-e i-k- f-r-t- m-g- ------------------------------------------- Forstod han deg? Han kunne ikke forstå meg. 0
Miks ei saanud sa täpselt tulla? Hvo--o- --nn- d----ke--o-me---tid-? H______ k____ d_ i___ k____ i t____ H-o-f-r k-n-e d- i-k- k-m-e i t-d-? ----------------------------------- Hvorfor kunne du ikke komme i tide? 0
Miks sa teed ei leidnud? H-or--r----t du-ik-e-v-ie-? H______ f___ d_ i___ v_____ H-o-f-r f-n- d- i-k- v-i-n- --------------------------- Hvorfor fant du ikke veien? 0
Miks sa temast aru ei saanud? Hv-rf-r-fors----d--ha--i-ke? H______ f______ d_ h__ i____ H-o-f-r f-r-t-d d- h-m i-k-? ---------------------------- Hvorfor forstod du ham ikke? 0
Ma ei saanud täpselt jõuda kuna ühtegi bussi ei läinud. Je--k-m ---- i ---e-for-----t-g-------e b-ss. J__ k__ i___ i t___ f____ d__ g___ i___ b____ J-g k-m i-k- i t-d- f-r-i d-t g-k- i-k- b-s-. --------------------------------------------- Jeg kom ikke i tide fordi det gikk ikke buss. 0
Ma ei saanud teed leida kuna mul ei olnud linnakaarti. J-- f-nt ik---vei-n -or---jeg--kke --d-e--a--. J__ f___ i___ v____ f____ j__ i___ h____ k____ J-g f-n- i-k- v-i-n f-r-i j-g i-k- h-d-e k-r-. ---------------------------------------------- Jeg fant ikke veien fordi jeg ikke hadde kart. 0
Ma ei saanud temast aru kuna muusika oli nii vali. J------n--ik-e-----tå--am---rd--m-si-k-- v-r-så -ø-. J__ k____ i___ f_____ h__ f____ m_______ v__ s_ h___ J-g k-n-e i-k- f-r-t- h-m f-r-i m-s-k-e- v-r s- h-y- ---------------------------------------------------- Jeg kunne ikke forstå ham fordi musikken var så høy. 0
Ma pidin takso võtma. Je--m-t---ta -n---o-j-. J__ m____ t_ e_ d______ J-g m-t-e t- e- d-o-j-. ----------------------- Jeg måtte ta en drosje. 0
Ma pidin linnakaardi ostma. Je- ----- kjøp--et (by)-a--. J__ m____ k____ e_ (________ J-g m-t-e k-ø-e e- (-y-k-r-. ---------------------------- Jeg måtte kjøpe et (by)kart. 0
Ma pidin raadio vaiksemaks keerama. Je--m---- slå--v--adioe-. J__ m____ s__ a_ r_______ J-g m-t-e s-å a- r-d-o-n- ------------------------- Jeg måtte slå av radioen. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + norra (1-100) MP3 norra (1-100)
Videot ei leitud!

Õpi võõrkeelt võõral maal!

Täiskasvanutele pole keelte õppimne nii lihtne kui lastele. Nende aju on juba välja arenenud. Seepärast ei suuda aju nii kergelt uusi süsteeme luua. Aga ka täiskasvanuna on võimalik keeli õppida! Selleks tuleb reisida sinna riiki, kus vastavat keelt räägitakse. Kõige paremini õpitakse keelt välismaal. Igaüks, kes on kunagi keeleõppereisil käinud, teab seda. Uut keelt on kõige parem õppida keele loomulikus keskkonnas. Uus uuring on selle kohta huvitavale järeldusele jõudnud. Uurimuses väidetakse, et välismaal inimene ka õpib uut keelt teistmoodi ! Aju suudab võõrkeelt töödelda kui oma emakeelt. Teadlased on ammu arvanud, et on olemas erinevad õppimisprotsessid. Nüüdseks on katse seda tõestanud. Grupp katsealuseid pidid õppima välja mõeldud keelt. Osa inimesi käisid selleks tavatundides. Teised õppisid keelt simuleeritud reisi situatsioonis. Antud katsealused pidid orienteeruma võõras keskkonnas. Kõik, kellega neil kokkupuude oli, rääkisid uut keelt. Katsealused polnud seega tüüpilised keeleõppijad. Nad leidsid end tundmatust keelekeskkonnast. Nad olid sunnitud kiiresti uue keelega abi küsima. Mõne aja pärast katsealuseid testiti. Mõlemal grupil oli uuest keelest head teadmised. Kuid nende ajud töötlseid keeli erinevalt! ‘Välismaal’ õppinute aju aktiivsus oli muljet avaldav. Nende aju töötles võõrkeele grammatikat kui enda keelt. Samamoodi töötab aju emakeele puhul. Keeleõppereis on meeldivaim ja kõige effektiivsem keeleõppe vorm!