У Вас есть номер телефона? Он у меня только что был.
Kas teil on see aadress? Hetk tagasi oli mul see veel.
আপ--র -----ক- ঠ--ানা -ছে? এ--ই আম-র-ক----ছ-ল ৷
আ___ কা_ কি ঠি__ আ__ এ___ আ__ কা_ ছি_ ৷
আ-ন-র ক-ছ- ক- ঠ-ক-ন- আ-ে- এ-ন- আ-া- ক-ছ- ছ-ল ৷
----------------------------------------------
আপনার কাছে কি ঠিকানা আছে? এখনই আমার কাছে ছিল ৷ 0 tō--kē -i-a-y--b---nsa ḍ-k--ē -a-ēc---a?t_____ k_ a___________ ḍ_____ h_________t-m-k- k- a-y-m-u-ē-s- ḍ-k-t- h-ẏ-c-i-a-----------------------------------------tōmākē ki ayāmbulēnsa ḍākatē haẏēchila?
Rohkem keeli
Klõpsake lipul!
Kas teil on see aadress? Hetk tagasi oli mul see veel.
Kas teil on linnakaart? Hetk tagasi oli mul see veel.
আ---র--া-ে----ের--ানচ-ত-র -ছ-?-এখনই আ--র -া----ি- ৷
আ___ কা_ শ___ মা____ আ__ এ___ আ__ কা_ ছি_ ৷
আ-ন-র ক-ছ- শ-র-র ম-ন-ি-্- আ-ে- এ-ন- আ-া- ক-ছ- ছ-ল ৷
---------------------------------------------------
আপনার কাছে শহরের মানচিত্র আছে? এখনই আমার কাছে ছিল ৷ 0 Tō--k--k--ḍ-k---a---k--ē-h-ẏēc-ila?T_____ k_ ḍ______ ḍ_____ h_________T-m-k- k- ḍ-k-ā-a ḍ-k-t- h-ẏ-c-i-a------------------------------------Tōmākē ki ḍāktāra ḍākatē haẏēchila?
Rohkem keeli
Klõpsake lipul!
Kas teil on linnakaart? Hetk tagasi oli mul see veel.
আপনার কাছে শহরের মানচিত্র আছে? এখনই আমার কাছে ছিল ৷
У Вас есть карта города? Она у меня только что была.
Tuli ta täpselt? Ta ei saanud täpselt tulla.
স- (ছ-ল---কি-স-য়-ম- ---ছি-?--ে-সম--মত আ------র- ন- ৷
সে (___ কি স__ ম_ এ____ সে স__ ম_ আ__ পা_ নি ৷
স- (-ে-ে- ক- স-য় ম- এ-ে-ি-? স- স-য় ম- আ-ত- প-র- ন- ৷
----------------------------------------------------
সে (ছেলে) কি সময় মত এসেছিল? সে সময় মত আসতে পারে নি ৷ 0 Tōm----ki ḍ--t-ra -ā-at- ----c----?T_____ k_ ḍ______ ḍ_____ h_________T-m-k- k- ḍ-k-ā-a ḍ-k-t- h-ẏ-c-i-a------------------------------------Tōmākē ki ḍāktāra ḍākatē haẏēchila?
Rohkem keeli
Klõpsake lipul!
Tuli ta täpselt? Ta ei saanud täpselt tulla.
সে (ছেলে) কি সময় মত এসেছিল? সে সময় মত আসতে পারে নি ৷
Täiskasvanutele pole keelte õppimne nii lihtne kui lastele.
Nende aju on juba välja arenenud.
Seepärast ei suuda aju nii kergelt uusi süsteeme luua.
Aga ka täiskasvanuna on võimalik keeli õppida!
Selleks tuleb reisida sinna riiki, kus vastavat keelt räägitakse.
Kõige paremini õpitakse keelt välismaal.
Igaüks, kes on kunagi keeleõppereisil käinud, teab seda.
Uut keelt on kõige parem õppida keele loomulikus keskkonnas.
Uus uuring on selle kohta huvitavale järeldusele jõudnud.
Uurimuses väidetakse, et välismaal inimene ka õpib uut keelt
teistmoodi
!
Aju suudab võõrkeelt töödelda kui oma emakeelt.
Teadlased on ammu arvanud, et on olemas erinevad õppimisprotsessid.
Nüüdseks on katse seda tõestanud.
Grupp katsealuseid pidid õppima välja mõeldud keelt.
Osa inimesi käisid selleks tavatundides.
Teised õppisid keelt simuleeritud reisi situatsioonis.
Antud katsealused pidid orienteeruma võõras keskkonnas.
Kõik, kellega neil kokkupuude oli, rääkisid uut keelt.
Katsealused polnud seega tüüpilised keeleõppijad.
Nad leidsid end tundmatust keelekeskkonnast.
Nad olid sunnitud kiiresti uue keelega abi küsima.
Mõne aja pärast katsealuseid testiti.
Mõlemal grupil oli uuest keelest head teadmised.
Kuid nende ajud töötlseid keeli erinevalt!
‘Välismaal’ õppinute aju aktiivsus oli muljet avaldav.
Nende aju töötles võõrkeele grammatikat kui enda keelt.
Samamoodi töötab aju emakeele puhul.
Keeleõppereis on meeldivaim ja kõige effektiivsem keeleõppe vorm!