Vestmik

et Minevik 2   »   tr Geçmiş zaman 2

82 [kaheksakümmend kaks]

Minevik 2

Minevik 2

82 [seksen iki]

Geçmiş zaman 2

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti türgi Mängi Rohkem
Pidid sa kiirabi kutsuma? Bi---mbu------ağırma----------m--dı-? B__ a_______ ç_______ z______ m______ B-r a-b-l-n- ç-ğ-r-a- z-r-n-a m-y-ı-? ------------------------------------- Bir ambulans çağırmak zorunda mıydın? 0
Pidid sa arsti kutsuma? Do-t----ça----ak-zo-unda mıydı-? D______ ç_______ z______ m______ D-k-o-u ç-ğ-r-a- z-r-n-a m-y-ı-? -------------------------------- Doktoru çağırmak zorunda mıydın? 0
Pidid sa politsei kutsuma? Pol--- -ağ--m-- -oru--- m--dın? P_____ ç_______ z______ m______ P-l-s- ç-ğ-r-a- z-r-n-a m-y-ı-? ------------------------------- Polisi çağırmak zorunda mıydın? 0
Kas teil on see telefoninumber? Hetk tagasi oli mul see veel. Si-de -elef-n n--aras---a--m-? -aha-ş---- va--ı. S____ t______ n_______ v__ m__ D___ ş____ v_____ S-z-e t-l-f-n n-m-r-s- v-r m-? D-h- ş-m-i v-r-ı- ------------------------------------------------ Sizde telefon numarası var mı? Daha şimdi vardı. 0
Kas teil on see aadress? Hetk tagasi oli mul see veel. Sizd--a--es-v------ D--- ---d--vard-. S____ a____ v__ m__ D___ ş____ v_____ S-z-e a-r-s v-r m-? D-h- ş-m-i v-r-ı- ------------------------------------- Sizde adres var mı? Daha şimdi vardı. 0
Kas teil on linnakaart? Hetk tagasi oli mul see veel. S---e -e--r----n---a- mı?--ah- ş-md- -ardı. S____ ş____ p____ v__ m__ D___ ş____ v_____ S-z-e ş-h-r p-a-ı v-r m-? D-h- ş-m-i v-r-ı- ------------------------------------------- Sizde şehir planı var mı? Daha şimdi vardı. 0
Tuli ta täpselt? Ta ei saanud täpselt tulla. O,---kt-nde g-l-i--i -e---k------? -ak-in-- -e-eme-i. O_ v_______ g____ m_ (_____ i_____ V_______ g________ O- v-k-i-d- g-l-i m- (-r-e- i-i-)- V-k-i-d- g-l-m-d-. ----------------------------------------------------- O, vaktinde geldi mi (erkek için)? Vaktinde gelemedi. 0
Leidis ta tee? Ta ei leidnud teed. O, y--- bu--u m- (e-kek i---)? Y-l- --l---d-. O_ y___ b____ m_ (_____ i_____ Y___ b________ O- y-l- b-l-u m- (-r-e- i-i-)- Y-l- b-l-m-d-. --------------------------------------------- O, yolu buldu mu (erkek için)? Yolu bulamadı. 0
Sai ta sinust aru? Ta ei saanud minust aru. O,--e---a-l-----ı (--k-k-iç-n)--B--i an-aya-a-ı. O_ s___ a_____ m_ (_____ i_____ B___ a__________ O- s-n- a-l-d- m- (-r-e- i-i-)- B-n- a-l-y-m-d-. ------------------------------------------------ O, seni anladı mı (erkek için)? Beni anlayamadı. 0
Miks ei saanud sa täpselt tulla? Nede- va-tinde-g-l----i-? N____ v_______ g_________ N-d-n v-k-i-d- g-l-m-d-n- ------------------------- Neden vaktinde gelemedin? 0
Miks sa teed ei leidnud? N-de- ---u--ul----ın? N____ y___ b_________ N-d-n y-l- b-l-m-d-n- --------------------- Neden yolu bulamadın? 0
Miks sa temast aru ei saanud? Neden -n---e---- iç-n- -nlay-m-d-n? N____ o__ (_____ i____ a___________ N-d-n o-u (-r-e- i-i-) a-l-y-m-d-n- ----------------------------------- Neden onu (erkek için) anlayamadın? 0
Ma ei saanud täpselt jõuda kuna ühtegi bussi ei läinud. Vakti----ge--m--i- --nk-----b---yoktu. V_______ g________ ç____ o_____ y_____ V-k-i-d- g-l-m-d-m ç-n-ü o-o-ü- y-k-u- -------------------------------------- Vaktinde gelemedim çünkü otobüs yoktu. 0
Ma ei saanud teed leida kuna mul ei olnud linnakaarti. Y-l----l-m-d-m --n-- ----- -l-n-m -o-t-. Y___ b________ ç____ ş____ p_____ y_____ Y-l- b-l-m-d-m ç-n-ü ş-h-r p-a-ı- y-k-u- ---------------------------------------- Yolu bulamadım çünkü şehir planım yoktu. 0
Ma ei saanud temast aru kuna muusika oli nii vali. O----erke---çi-) a-la--mad-m-ç---ü --zik ço----s-i---. O__ (_____ i____ a__________ ç____ m____ ç__ s________ O-u (-r-e- i-i-) a-l-y-m-d-m ç-n-ü m-z-k ç-k s-s-i-d-. ------------------------------------------------------ Onu (erkek için) anlayamadım çünkü müzik çok sesliydi. 0
Ma pidin takso võtma. T-k---e-b--m-- -orun--y---. T______ b_____ z___________ T-k-i-e b-n-e- z-r-n-a-d-m- --------------------------- Taksiye binmek zorundaydım. 0
Ma pidin linnakaardi ostma. Ş-h-- pla-ı -lm---z--u--ayd--. Ş____ p____ a____ z___________ Ş-h-r p-a-ı a-m-k z-r-n-a-d-m- ------------------------------ Şehir planı almak zorundaydım. 0
Ma pidin raadio vaiksemaks keerama. Radyo---k-patma- zo-u-------. R______ k_______ z___________ R-d-o-u k-p-t-a- z-r-n-a-d-m- ----------------------------- Radyoyu kapatmak zorundaydım. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + türgi (1-100) MP3 türgi (1-100)
Videot ei leitud!

Õpi võõrkeelt võõral maal!

Täiskasvanutele pole keelte õppimne nii lihtne kui lastele. Nende aju on juba välja arenenud. Seepärast ei suuda aju nii kergelt uusi süsteeme luua. Aga ka täiskasvanuna on võimalik keeli õppida! Selleks tuleb reisida sinna riiki, kus vastavat keelt räägitakse. Kõige paremini õpitakse keelt välismaal. Igaüks, kes on kunagi keeleõppereisil käinud, teab seda. Uut keelt on kõige parem õppida keele loomulikus keskkonnas. Uus uuring on selle kohta huvitavale järeldusele jõudnud. Uurimuses väidetakse, et välismaal inimene ka õpib uut keelt teistmoodi ! Aju suudab võõrkeelt töödelda kui oma emakeelt. Teadlased on ammu arvanud, et on olemas erinevad õppimisprotsessid. Nüüdseks on katse seda tõestanud. Grupp katsealuseid pidid õppima välja mõeldud keelt. Osa inimesi käisid selleks tavatundides. Teised õppisid keelt simuleeritud reisi situatsioonis. Antud katsealused pidid orienteeruma võõras keskkonnas. Kõik, kellega neil kokkupuude oli, rääkisid uut keelt. Katsealused polnud seega tüüpilised keeleõppijad. Nad leidsid end tundmatust keelekeskkonnast. Nad olid sunnitud kiiresti uue keelega abi küsima. Mõne aja pärast katsealuseid testiti. Mõlemal grupil oli uuest keelest head teadmised. Kuid nende ajud töötlseid keeli erinevalt! ‘Välismaal’ õppinute aju aktiivsus oli muljet avaldav. Nende aju töötles võõrkeele grammatikat kui enda keelt. Samamoodi töötab aju emakeele puhul. Keeleõppereis on meeldivaim ja kõige effektiivsem keeleõppe vorm!