Vestmik

et Nädalapäevad   »   be Дні тыдня

9 [üheksa]

Nädalapäevad

Nädalapäevad

9 [дзевяць]

9 [dzevyats’]

Дні тыдня

Dnі tydnya

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti valgevene Mängi Rohkem
esmaspäev пан---е-ак п_________ п-н-д-е-а- ---------- панядзелак 0
Dnі -ydnya D__ t_____ D-і t-d-y- ---------- Dnі tydnya
teisipäev а-то-ак а______ а-т-р-к ------- аўторак 0
Dnі t-dnya D__ t_____ D-і t-d-y- ---------- Dnі tydnya
kolmapäev с--ада с_____ с-р-д- ------ серада 0
pan---ze-ak p__________ p-n-a-z-l-k ----------- panyadzelak
neljapäev ч---ер ч_____ ч-ц-е- ------ чацвер 0
p---a-----k p__________ p-n-a-z-l-k ----------- panyadzelak
reede п-----а п______ п-т-і-а ------- пятніца 0
panya-z---k p__________ p-n-a-z-l-k ----------- panyadzelak
laupäev субота с_____ с-б-т- ------ субота 0
a-to-ak a______ a-t-r-k ------- autorak
pühapäev ня-з-ля н______ н-д-е-я ------- нядзеля 0
a-to--k a______ a-t-r-k ------- autorak
nädal тыдзень т______ т-д-е-ь ------- тыдзень 0
a-torak a______ a-t-r-k ------- autorak
esmaspäevast pühapäevani з --н-д----- -а-н----лі з п_________ д_ н______ з п-н-д-е-к- д- н-д-е-і ----------------------- з панядзелка да нядзелі 0
serada s_____ s-r-d- ------ serada
Esimene päev on esmaspäev. П-рш--д-е-- - -----з-ла-. П____ д____ – п__________ П-р-ы д-е-ь – п-н-д-е-а-. ------------------------- Першы дзень – панядзелак. 0
ser--a s_____ s-r-d- ------ serada
Teine päev on teisipäev. Другі-д-е---– а-тор--. Д____ д____ – а_______ Д-у-і д-е-ь – а-т-р-к- ---------------------- Другі дзень – аўторак. 0
se---a s_____ s-r-d- ------ serada
Kolmas päev on kolmapäev. Т---і-----ь-- сер-да. Т____ д____ – с______ Т-э-і д-е-ь – с-р-д-. --------------------- Трэці дзень – серада. 0
cha-s-er c_______ c-a-s-e- -------- chatsver
Neljas päev on neljapäev. Ч---ё--ы------ ---ац---. Ч_______ д____ – ч______ Ч-ц-ё-т- д-е-ь – ч-ц-е-. ------------------------ Чацвёрты дзень – чацвер. 0
c-a----r c_______ c-a-s-e- -------- chatsver
Viies päev on reede. Пят- дзен- –-п-тн---. П___ д____ – п_______ П-т- д-е-ь – п-т-і-а- --------------------- Пяты дзень – пятніца. 0
c-a-s--r c_______ c-a-s-e- -------- chatsver
Kuues päev on laupäev. Шос---д--нь----уб-т-. Ш____ д____ – с______ Ш-с-ы д-е-ь – с-б-т-. --------------------- Шосты дзень – субота. 0
p-a---t-a p________ p-a-n-t-a --------- pyatnіtsa
Seitsmes päev on pühapäev. С-м- дз--ь-- --д--л-. С___ д____ – н_______ С-м- д-е-ь – н-д-е-я- --------------------- Сёмы дзень – нядзеля. 0
py-t--t-a p________ p-a-n-t-a --------- pyatnіtsa
Nädalas on seitse päeva. У--ы-н- с-м-дз-н. У т____ с__ д____ У т-д-і с-м д-ё-. ----------------- У тыдні сем дзён. 0
p---n-tsa p________ p-a-n-t-a --------- pyatnіtsa
Me töötame ainult viis päeva. М--п---уе----ль---п----д-ён. М_ п______ т_____ п___ д____ М- п-а-у-м т-л-к- п-ц- д-ё-. ---------------------------- Мы працуем толькі пяць дзён. 0
sub--a s_____ s-b-t- ------ subota

Tehislik esperanto keel

Inglise keel on tänapäeval kõige olulisem universaalkeel. Igaühel peaks olema võimalik suhelda, kasutades seda. Aga teistes keeltes tahan saavutada seda eesmärki. Näiteks võib tuua tehiskeeled. Tehiskeeled on sihilikult loodud ja arendatud. See tähendab, et need luuakse plaani järgi. Tehiskeele puhul segatakse kokku erinevate keelte elemente. Nii peaks antud keelt olema lihtne õppida võimalikult paljudele inimestele. Iga tehiskeele eesmärgiks on rahvusvaheline suhtlus. Kõige tuntum tehiskeel on esperanto. Esimest korda tutvustati esperanto keelt 1887. aastal Varssavis. Selle lõi kunstnik Ludwik L. Zamenhof. Ta uskus, et (sotsiaalset) rahulolematust põhjustavad peamiselt suhtlusprobleemid. Seepärast tahtis ta luua keele, mis ühendaks inimesi. Tänu sellele saaksid inimesed rääkida üksteisega võrdsel tasemel. Selle looja pseudonüümiks oli dr Esperanto ehk Lootusrikas. Mis näitab, kui palju ta uskus oma unistusse. Kuid ülemaailmse mõistmise idee on palju vanem. Praeguseks on loodud palju erinevaid tehiskeeli. Need on seotud selliste eesmärkidega nagu nagu sallivus ja inimõigused. Tänapäeval kõneldakse esperanto keelt enam kui 120 riigis. Kui esperanto keele vastu leidub ka kriitikat. Näiteks pärineb 70% esperanto sõnavarast romaani keeltest. Samuti on esperantot selgelt kujundanud indo-euroopa keeled. Antud keele kasutajad saavad mõtteid vahetada koosolekutel ja klubides. Regulaarselt korraldatakse kohtumisi ja loenguid. Niisiis, kuidas oleks natukese esperantoga? Ĉu vi parolas Esperanton? – Jes, mi parolas Esperanton tre bone!
Kas sa teadsid?
Ameerika inglise keel kuulub läänegermaani keelte hulka. Nagu ka Kanada inglise keel, on see Põhja-Ameerika inglise keele dialekt. See on umbes 300 miljonile inimesele emakeeleks. Seega on see inglise keele kõige räägitum variant. See on aga väga sarnane briti inglise keelele. Mõlema variandi rääkijad saavad üksteisest enamasti probleemideta aru. Vestlus võib keeruliseks minna vaid siis, kui mõlemad pooled tugevaid dialekte räägivad. Siiski leidub mõlema variandi vahel selgeid erinevusi. Need puudutavad eelkõige hääldust, sõnavara ja õigekirja. Mõningatel juhtudel võivad ka grammatika ja kirjavahemärgistus erineda. Võrreldes briti inglise keelega, muutub Ameerika inglise keel tähtsamaks. Seda põhjustab eelkõige Põhja-Ameerika filmi- ja muusikatööstuse suur mõju. Need ekspordivad oma keelt juba aastakümneid kogu maailma. Isegi India ja Pakistan, kunagised Briti kolooniad, võtavad amerikanisme üle... Õppige Ameerika inglise keelt, see on maailma kõige mõjukam keel!