Vestmik

et Värvid   »   be Фарбы

14 [neliteist]

Värvid

Värvid

14 [чатырнаццаць]

14 [chatyrnatstsats’]

Фарбы

Farby

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti valgevene Mängi Rohkem
Lumi on valge. Сн-г ----. С___ б____ С-е- б-л-. ---------- Снег белы. 0
Far-y F____ F-r-y ----- Farby
Päike on kollane. С---а жоўт--. С____ ж______ С-н-а ж-ў-а-. ------------- Сонца жоўтае. 0
Farby F____ F-r-y ----- Farby
Apelsin on oranž. Апе-ьсін-а-----в-. А_______ а________ А-е-ь-і- а-а-ж-в-. ------------------ Апельсін аранжавы. 0
Sne- ---y. S___ b____ S-e- b-l-. ---------- Sneg bely.
Kirss on punane. Віш-я-чы-вона-. В____ ч________ В-ш-я ч-р-о-а-. --------------- Вішня чырвоная. 0
S-eg ---y. S___ b____ S-e- b-l-. ---------- Sneg bely.
Taevas on sinine. Не-а---ня-. Н___ с_____ Н-б- с-н-е- ----------- Неба сіняе. 0
Sne- -e--. S___ b____ S-e- b-l-. ---------- Sneg bely.
Rohi on roheline. Т---- з-л--ая. Т____ з_______ Т-а-а з-л-н-я- -------------- Трава зялёная. 0
So-ts--zh-uta-. S_____ z_______ S-n-s- z-o-t-e- --------------- Sontsa zhoutae.
Muld on pruun. Зям---ка-ы-не-ая. З____ к__________ З-м-я к-р-ч-е-а-. ----------------- Зямля карычневая. 0
S--tsa-z--u-a-. S_____ z_______ S-n-s- z-o-t-e- --------------- Sontsa zhoutae.
Pilv on hall. Хма-а--эр-я. Х____ ш_____ Х-а-а ш-р-я- ------------ Хмара шэрая. 0
S---sa zh-utae. S_____ z_______ S-n-s- z-o-t-e- --------------- Sontsa zhoutae.
Rehvid on mustad. Шы---ч-р-ы-. Ш___ ч______ Ш-н- ч-р-ы-. ------------ Шыны чорныя. 0
A---’s-n-a--n-havy. A_______ a_________ A-e-’-і- a-a-z-a-y- ------------------- Apel’sіn aranzhavy.
Mis värvi on lumi? Valge. Я-о---ко------нег--------. Я____ к_____ с____ Б______ Я-о-а к-л-р- с-е-? Б-л-г-. -------------------------- Якога колеру снег? Белага. 0
A---------ran--a--. A_______ a_________ A-e-’-і- a-a-z-a-y- ------------------- Apel’sіn aranzhavy.
Mis värvi on päike? Kollane. Я-о-а------у сонц-?---ўтаг-. Я____ к_____ с_____ Ж_______ Я-о-а к-л-р- с-н-а- Ж-ў-а-а- ---------------------------- Якога колеру сонца? Жоўтага. 0
A-el’--n -r-nzha-y. A_______ a_________ A-e-’-і- a-a-z-a-y- ------------------- Apel’sіn aranzhavy.
Mis värvi on apelsin? Oranž. Я-о-а к--е-у-а----сі----ранж---г-. Я____ к_____ а________ А__________ Я-о-а к-л-р- а-е-ь-і-? А-а-ж-в-г-. ---------------------------------- Якога колеру апельсін? Аранжавага. 0
Vі--ny- ---rvo--ya. V______ c__________ V-s-n-a c-y-v-n-y-. ------------------- Vіshnya chyrvonaya.
Mis värvi on kirss? Punane. Як-г--ко-е-у в----? Чы-вон---. Я____ к_____ в_____ Ч_________ Я-о-а к-л-р- в-ш-я- Ч-р-о-а-а- ------------------------------ Якога колеру вішня? Чырвонага. 0
Vі-hn---ch-rv--a-a. V______ c__________ V-s-n-a c-y-v-n-y-. ------------------- Vіshnya chyrvonaya.
Mis värvi on taevas? Sinine. Я---- кол--- --ба-----я-а. Я____ к_____ н____ С______ Я-о-а к-л-р- н-б-? С-н-г-. -------------------------- Якога колеру неба? Сіняга. 0
V--hny- c-yrv--a--. V______ c__________ V-s-n-a c-y-v-n-y-. ------------------- Vіshnya chyrvonaya.
Mis värvi on rohi? Roheline. Яко---к-лер- тр--а- -ялё----. Я____ к_____ т_____ З________ Я-о-а к-л-р- т-а-а- З-л-н-г-. ----------------------------- Якога колеру трава? Зялёнага. 0
N--a s-nyaye. N___ s_______ N-b- s-n-a-e- ------------- Neba sіnyaye.
Mis värvi on muld? Pruun. Яко-- колеру зя--я?---р--нев---. Я____ к_____ з_____ К___________ Я-о-а к-л-р- з-м-я- К-р-ч-е-а-а- -------------------------------- Якога колеру зямля? Карычневага. 0
Ne-- -і---ye. N___ s_______ N-b- s-n-a-e- ------------- Neba sіnyaye.
Mis värvi on pilv? Hall. Яко-- к-л-ру---а--- -э--га. Я____ к_____ х_____ Ш______ Я-о-а к-л-р- х-а-а- Ш-р-г-. --------------------------- Якога колеру хмара? Шэрага. 0
Neba----ya-e. N___ s_______ N-b- s-n-a-e- ------------- Neba sіnyaye.
Mis värvi on rehvid? Mustad. Я--г--к---р- -ы--?-Ч--н-га. Я____ к_____ ш____ Ч_______ Я-о-а к-л-р- ш-н-? Ч-р-а-а- --------------------------- Якога колеру шыны? Чорнага. 0
Tra-a-zy--enay-. T____ z_________ T-a-a z-a-e-a-a- ---------------- Trava zyalenaya.

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + valgevene (1-100) MP3 valgevene (1-100)
Videot ei leitud!

Naised ja mehed räägivad erinevalt

Me kõik teame, et naised ja mehed on erinevad. Kuid kas sa teadsid, et nad ka B456räägivad erinevalt? Mitmeid uuringuid on seda tõestanud. Naised kasutavad erinevaid kõnemustreid kui mehed. Nad väljendavad end tihtipeale kaudselt ja jahedalt. Mehed aga kasutavad tavaliselt selget ja selget keelt. Kuid erinevad on ka teemad, millest mehed ja naised räägivad. Mehed räägivad rohkem uudistest, majandusest või spordist. Naised eelistavad sotsiaalseid teemasid nagu pere või tervis. Mehed eelistavad rääkida faktidest. Naistele meeldib rääkida inimestest. Hämmastav on asjaolu, et naised B361 kasutada ‘nõrka’ keelt. See tähendab, et nad kõnelevad ettevaatlikumalt ja viisakamalt. Naistel on ka rohkem küsimusi. Küsimuste abil tahavad nad tõenäoliselt saavutada harmooniat ja vältida konflikte. Lisaks on naistel palju suurem tundeid kirjeldav sõnavara. Meeste vestlus on sageli omamoodi võistlus. Nende keel on selgelt provokatiivsem ja agressiivsem. Ja meeste päevas räägitavate sõnade arv on tunduvalt väiksem kui naistel. Mõned teadlased väidavad, et see on tingitud aju ehitusest. Kuna naiste ja meeste ajud on erinevad. See tähendab, et nende kõnekeskused on erineva ehitusega. Kuigi tõenäoliselt mõjutavad ka muud tegurid meie keelt. Teadlased ei ole pikka aega seda valdkonda uurinud. Siiski ei räägi naised ja mehed täiesti erinevaid keeli. Alati ei pea tekkima vääritimõistmisi. Edukaks suhtlemiseks on palju strateegiad. Neist lihtsaim on: Kuula paremini!
Kas sa teadsid?
Prantsuse keel kuulub romaani keelte hulka. See tähendab, et ta pärineb ladina keelest. Seega on see ka teiste romaani keeltega nagu hispaania või itaalia keel, sugulane. Prantsuse keelt räägitakse tänapäeval kõikidel kontinentidel. See on emakeeleks rohkem kui 110 miljonile inimesele. Kokku räägib umbes 220 miljonit inimest prantsuse keelt. Seega on prantsuse keel maailmakeel. Paljud rahvusvahelised organisatsioonid kasutavad prantsuse keelt ametliku keelena. Varem oli prantsuse keel ka diplomaatiakeel. Tänapäeval on inglise keel selle rolli suures osas üle võtnud. Siiski on prantsuse keel veel üks tähtsamatest ühistest suhtluskeeltest. Ning rääkijate arv kasvab aasta-aastalt pidevalt! Seda põhjustab suur rahvaarvu tõus Aafrika ja Araabia riikides. Aga ka Kariibi mere saartel Lõunameres räägitakse prantsuse keelt. Kellele reisida meeldib, peaks tingimata prantsuse keelt õppima!