Vestmik

et Küsimuste esitamine 2   »   af Vrae vra 2

63 [kuuskümmend kolm]

Küsimuste esitamine 2

Küsimuste esitamine 2

63 [drie en sestig]

Vrae vra 2

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti afrikaani Mängi Rohkem
Mul on hobi. E----t-’n -to--er-jie. E_ h__ ’_ s___________ E- h-t ’- s-o-p-r-j-e- ---------------------- Ek het ’n stokperdjie. 0
Ma mängin tennist. Ek-s---- t-n-is. E_ s____ t______ E- s-e-l t-n-i-. ---------------- Ek speel tennis. 0
Kus on tenniseväljak? Waar-i---- -e--is--an? W___ i_ ’_ t__________ W-a- i- ’- t-n-i-b-a-? ---------------------- Waar is ’n tennisbaan? 0
Kas sul on hobi? He---y-’n s-ok-er--ie? H__ j_ ’_ s___________ H-t j- ’- s-o-p-r-j-e- ---------------------- Het jy ’n stokperdjie? 0
Ma mängin jalgpalli. E----ee- -ok-er. E_ s____ s______ E- s-e-l s-k-e-. ---------------- Ek speel sokker. 0
Kus on jalgpalliväljak? W-ar -s ’n-s-kke-ve--? W___ i_ ’_ s__________ W-a- i- ’- s-k-e-v-l-? ---------------------- Waar is ’n sokkerveld? 0
Mu käevars on valus. M----m i- s-er. M_ a__ i_ s____ M- a-m i- s-e-. --------------- My arm is seer. 0
Mu jalg ja käsi valutavad ka. M--vo-t -n-m- ---d ----o- s---. M_ v___ e_ m_ h___ i_ o__ s____ M- v-e- e- m- h-n- i- o-k s-e-. ------------------------------- My voet en my hand is ook seer. 0
Kus on arst? W--r--s-’- d--t--? W___ i_ ’_ d______ W-a- i- ’- d-k-e-? ------------------ Waar is ’n dokter? 0
Mul on auto. Ek het--n--o-o-. E_ h__ ’_ m_____ E- h-t ’- m-t-r- ---------------- Ek het ’n motor. 0
Mul on ka mootorratas. E- h---oo- -n-mo--rf-e-s. E_ h__ o__ ’_ m__________ E- h-t o-k ’- m-t-r-i-t-. ------------------------- Ek het ook ’n motorfiets. 0
Kus on parkla? W--r is ’n -a--e----ea? W___ i_ ’_ p___________ W-a- i- ’- p-r-e-r-r-a- ----------------------- Waar is ’n parkeerarea? 0
Mul on kampsun. Ek -e--’- t-ui. E_ h__ ’_ t____ E- h-t ’- t-u-. --------------- Ek het ’n trui. 0
Mul on jakk ja teksad. E- h-t o-- ’n-b-a-jie--- ---paa- -e-n-. E_ h__ o__ ’_ b______ e_ ’_ p___ j_____ E- h-t o-k ’- b-a-j-e e- ’- p-a- j-a-s- --------------------------------------- Ek het ook ’n baadjie en ’n paar jeans. 0
Kus on pesumasin? Wa-r-is d----asm-----n? W___ i_ d__ w__________ W-a- i- d-e w-s-a-j-e-? ----------------------- Waar is die wasmasjien? 0
Mul on taldrik. E- --t--n b--d. E_ h__ ’_ b____ E- h-t ’- b-r-. --------------- Ek het ’n bord. 0
Mul on nuga, kahvel ja lusikas. Ek -et -- ---, -n vu-k--n -n-l--e-. E_ h__ ’_ m___ ’_ v___ e_ ’_ l_____ E- h-t ’- m-s- ’- v-r- e- ’- l-p-l- ----------------------------------- Ek het ’n mes, ’n vurk en ’n lepel. 0
Kus on sool ja pipar? Waa--i- die--out--n -e--r? W___ i_ d__ s___ e_ p_____ W-a- i- d-e s-u- e- p-p-r- -------------------------- Waar is die sout en peper? 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + afrikaani (1-100) MP3 afrikaani (1-100)
Videot ei leitud!

Keha reageerib kõnele

Kõne töödeldakse meie ajus Meie aju muutub aktiivseks, kui me kuulame või loeme. Seda saab mõõta kasutades erinevaid meetodeid. Kuid keelelistele ärritustele ei reageeri vaid aju. Viimased uuringud näitavad, et kõne aktiveerib ka meie keha. Kuuldes või lugedes teatud sõnu hakkab meie keha tööle. Ennekõike peetakse silmas sõnu, mis kirjeldavad füüsilisi reaktsioone. Heaks näiteks on sõna naeratus. Kui me antud sõna loeme, liigutame me oma ‘naerulihaseid’. Ka negatiivsetel sõnadel on mõõdetav mõju. Siin võib näiteks tuua sõna valu . Seda sõna lugedes tekib meie kehal selge valuline reaktsioon. Võiks öelda, et me jäljendame seda, mida me loeme või kuuleme. Mida elavam on sõna, seda rohkem me reageerime. Täpsel kirjeldusel on seega ka tugevam reaktsioon. Vastavas teadustöös uuriti keha aktiivsust. Katsealustele näidati erinevaid sõnu. Seal olid positiivseid ja negatiivseid sõnu. Katse käigus muutusid katsealuste näoilmed. Võis märgata nii suu kui ka otsaesise erinevat liikumist. See tõestab, et kõnel on meile tugev mõju. Sõnad on midagi enamat kui lihtsalt suhtlusvahend. Meie aju tõlgib kõne ka kehakeelde. Kuidas see täpselt töötab, pole siiani veel välja uuritud. On võimalik, et uuringu tulemustest on ka kasu. Arstid on arutlemas selle üle, kuidas paremini patsientide ravida. Paljud haiged peavad käima pikaajalises teraapias. Ja selle käigus toimub palju rääkimist ...