Vestmik

et Küsimuste esitamine 2   »   id Mengajukan pertanyaan 2

63 [kuuskümmend kolm]

Küsimuste esitamine 2

Küsimuste esitamine 2

63 [enam puluh tiga]

Mengajukan pertanyaan 2

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti indoneesia Mängi Rohkem
Mul on hobi. Say--m-m-l-ki h-bi. S___ m_______ h____ S-y- m-m-l-k- h-b-. ------------------- Saya memiliki hobi. 0
Ma mängin tennist. Say- ------- te-i-. S___ b______ t_____ S-y- b-r-a-n t-n-s- ------------------- Saya bermain tenis. 0
Kus on tenniseväljak? Di-m--a -a--ng-n--en-s? D_ m___ l_______ t_____ D- m-n- l-p-n-a- t-n-s- ----------------------- Di mana lapangan tenis? 0
Kas sul on hobi? Apa--- -a-u--e-il-k- ho-i? A_____ k___ m_______ h____ A-a-a- k-m- m-m-l-k- h-b-? -------------------------- Apakah kamu memiliki hobi? 0
Ma mängin jalgpalli. S-y--b--ma-- --p-----l-. S___ b______ s____ b____ S-y- b-r-a-n s-p-k b-l-. ------------------------ Saya bermain sepak bola. 0
Kus on jalgpalliväljak? Di m--a-------a----p-k---l-? D_ m___ l_______ s____ b____ D- m-n- l-p-n-a- s-p-k b-l-? ---------------------------- Di mana lapangan sepak bola? 0
Mu käevars on valus. Le-----say- s----. L_____ s___ s_____ L-n-a- s-y- s-k-t- ------------------ Lengan saya sakit. 0
Mu jalg ja käsi valutavad ka. K-ki-d-n tanga- --y- ju-a ---i-. K___ d__ t_____ s___ j___ s_____ K-k- d-n t-n-a- s-y- j-g- s-k-t- -------------------------------- Kaki dan tangan saya juga sakit. 0
Kus on arst? D- m-n--do--er? D_ m___ d______ D- m-n- d-k-e-? --------------- Di mana dokter? 0
Mul on auto. S-y- -e--lik-----il. S___ m_______ m_____ S-y- m-m-l-k- m-b-l- -------------------- Saya memiliki mobil. 0
Mul on ka mootorratas. S--- jug- ---i-i---sep-d- --t-r. S___ j___ m_______ s_____ m_____ S-y- j-g- m-m-l-k- s-p-d- m-t-r- -------------------------------- Saya juga memiliki sepeda motor. 0
Kus on parkla? Di------l-p--g-n-pa-ki-? D_ m___ l_______ p______ D- m-n- l-p-n-a- p-r-i-? ------------------------ Di mana lapangan parkir? 0
Mul on kampsun. S-ya me---ik- -eb--h swet--. S___ m_______ s_____ s______ S-y- m-m-l-k- s-b-a- s-e-e-. ---------------------------- Saya memiliki sebuah sweter. 0
Mul on jakk ja teksad. S--a-jug- ---i---- -ak-t --- ---. S___ j___ m_______ j____ d__ j___ S-y- j-g- m-m-l-k- j-k-t d-n j-n- --------------------------------- Saya juga memiliki jaket dan jin. 0
Kus on pesumasin? Di m--a m-sin----i? D_ m___ m____ c____ D- m-n- m-s-n c-c-? ------------------- Di mana mesin cuci? 0
Mul on taldrik. S-ya-memp-nya--sebua--p-r--g. S___ m________ s_____ p______ S-y- m-m-u-y-i s-b-a- p-r-n-. ----------------------------- Saya mempunyai sebuah piring. 0
Mul on nuga, kahvel ja lusikas. S----memp--y-i p-s--- --rp- dan ------. S___ m________ p_____ g____ d__ s______ S-y- m-m-u-y-i p-s-u- g-r-u d-n s-n-o-. --------------------------------------- Saya mempunyai pisau, garpu dan sendok. 0
Kus on sool ja pipar? D--man---a----d---me-ic-? D_ m___ g____ d__ m______ D- m-n- g-r-m d-n m-r-c-? ------------------------- Di mana garam dan merica? 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + indoneesia (1-100) MP3 indoneesia (1-100)
Videot ei leitud!

Keha reageerib kõnele

Kõne töödeldakse meie ajus Meie aju muutub aktiivseks, kui me kuulame või loeme. Seda saab mõõta kasutades erinevaid meetodeid. Kuid keelelistele ärritustele ei reageeri vaid aju. Viimased uuringud näitavad, et kõne aktiveerib ka meie keha. Kuuldes või lugedes teatud sõnu hakkab meie keha tööle. Ennekõike peetakse silmas sõnu, mis kirjeldavad füüsilisi reaktsioone. Heaks näiteks on sõna naeratus. Kui me antud sõna loeme, liigutame me oma ‘naerulihaseid’. Ka negatiivsetel sõnadel on mõõdetav mõju. Siin võib näiteks tuua sõna valu . Seda sõna lugedes tekib meie kehal selge valuline reaktsioon. Võiks öelda, et me jäljendame seda, mida me loeme või kuuleme. Mida elavam on sõna, seda rohkem me reageerime. Täpsel kirjeldusel on seega ka tugevam reaktsioon. Vastavas teadustöös uuriti keha aktiivsust. Katsealustele näidati erinevaid sõnu. Seal olid positiivseid ja negatiivseid sõnu. Katse käigus muutusid katsealuste näoilmed. Võis märgata nii suu kui ka otsaesise erinevat liikumist. See tõestab, et kõnel on meile tugev mõju. Sõnad on midagi enamat kui lihtsalt suhtlusvahend. Meie aju tõlgib kõne ka kehakeelde. Kuidas see täpselt töötab, pole siiani veel välja uuritud. On võimalik, et uuringu tulemustest on ka kasu. Arstid on arutlemas selle üle, kuidas paremini patsientide ravida. Paljud haiged peavad käima pikaajalises teraapias. Ja selle käigus toimub palju rääkimist ...