М-н а--к--ш-м -е---.
М__ а________ к_____
М-н а-ы-т-ш-м к-р-к-
--------------------
Мен арыкташым керек. 0 Bir n-r-eni-neg-z--ö-3B__ n______ n_______ 3B-r n-r-e-i n-g-z-ö- 3----------------------Bir nerseni negizdöö 3
Мен ш---ог---ую-т-----рген э-е----.
М__ ш______ б______ б_____ э_______
М-н ш-р-о-о б-ю-т-а б-р-е- э-е-м-н-
-----------------------------------
Мен шорпого буюртма берген эмесмин. 0 E----- sıra i-p---iz?E_____ s___ i________E-n-g- s-r- i-p-y-i-?---------------------Emnege sıra içpeysiz?
М-н а-ы же-ейм, антк-н------а---бу--тма --р------ес-и-.
М__ а__ ж______ а______ м__ а__ б______ б_____ э_______
М-н а-ы ж-б-й-, а-т-е-и м-н а-а б-ю-т-а б-р-е- э-е-м-н-
-------------------------------------------------------
Мен аны жебейм, анткени мен ага буюртма берген эмесмин. 0 Men --g----aa --d---m -er--.M__ d___ u___ a______ k_____M-n d-g- u-a- a-d-ş-m k-r-k-----------------------------Men dagı unaa aydaşım kerek.
Rohkem keeli
Klõpsake lipul!
Ma ei söö seda, sest ma ei ole seda tellinud.
Мен аны жебейм, анткени мен ага буюртма берген эмесмин.
Sõnavara õppides on meie ajul palju tööd teha.
Ta peab salvestama kõik uued sõnad.
Aga oma aju on võimalik õppimisel ka abistada.
Seda saab teha žestide abil.
Viiped aitavad meie mälu.
Mälu talletab sõnu paremini, kui ta töötleb samal ajal ka viipeid.
Teadusuuring on seda tõestanud.
Teadlased palusid katsealustel sõnavara õppida.
Antud sõnu aga ei olnud tegelikult olemas.
Need sõnad olid tehiskeelsed.
Mõnes sõnad õpetati katsealustele koos žestidega.
See tähendab, et katsealused mitte ainult ei kuulnud ja lugenud neid sõnu.
Nad imiteerisid viibete abil ka sõnade tähendust.
Õppimise ajal mõõdeti nende aju aktiivsust.
Teadlased tegid katse käigus huvitava avastuse.
Kui õpiti viibetega sõnu, olid aktiivsed rohkem aju piirkondi.
Lisaks kõnekeskusele näitasid aktiivsust üles ka sensomotoorsed piirkonnad.
Antud lisaaktiivsus mõjutab meie mälu.
Viibetega õppimine loob keerulisi seoseid.
Need seosed salvestavad sõnu aju mitmes piirkonnas.
Sel moel töödeldakse sõnavara palju tõhusamalt.
Kui soovime mingit sõna kasutada, leiab meie aju selle kiiremini üles.
Need on ka salvestatud paremini.
Siiski on oluline, et liigutus oleks sõnaga seotud.
Meie aju tunneb ära, kui sõna ja žest ei ole omavahel seoses.
See avastus võib viia uute õppimismeetoditeni.
Inimesed, kes teavad keeltest vähe, õpivad sageli aeglaselt.
Võib-olla oleks neile õppimine lihtsam, kui nad imiteeriks neid sõnu füüsiliselt...