Vestmik

et Arsti juures   »   sq Te mjeku

57 [viiskümmend seitse]

Arsti juures

Arsti juures

57 [pesёdhjetёeshtatё]

Te mjeku

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti albaania Mängi Rohkem
Mul on aeg arsti juures. K-- tak-m -- m-eku. K__ t____ t_ m_____ K-m t-k-m t- m-e-u- ------------------- Kam takim te mjeku. 0
Mu aeg on kella kümneks. Kam--j- ---i---ё-o-ё- --je--. K__ n__ t____ n_ o___ d______ K-m n-ё t-k-m n- o-ё- d-j-t-. ----------------------------- Kam njё takim nё orёn dhjetё. 0
Kuidas on teie nimi? Si---ken--e---n? S_ e k___ e_____ S- e k-n- e-r-n- ---------------- Si e keni emrin? 0
Palun võtke ootetoas istet. Zini v--d--- -h---- - --itj--------t--. Z___ v___ n_ d_____ e p______ j_ l_____ Z-n- v-n- n- d-o-ё- e p-i-j-s j- l-t-m- --------------------------------------- Zini vend nё dhomёn e pritjes ju lutem. 0
Arst tuleb kohe. Mj-ku--j-n ta--. M____ v___ t____ M-e-u v-e- t-n-. ---------------- Mjeku vjen tani. 0
Kus te kindlustatud olete? Ku----i-i -i----a-? K_ j___ i s________ K- j-n- i s-g-r-a-? ------------------- Ku jeni i siguruar? 0
Mis saan ma teie heaks teha? Çf--ё --n- ----ё---ёr-ju? Ç____ m___ t_ b__ p__ j__ Ç-a-ё m-n- t- b-j p-r j-? ------------------------- Çfarё mund tё bёj pёr ju? 0
On teil valud? A-ke-i-dhi-bj-? A k___ d_______ A k-n- d-i-b-e- --------------- A keni dhimbje? 0
Kus teil valutab? Ku-ju -----? K_ j_ d_____ K- j- d-e-b- ------------ Ku ju dhemb? 0
Mul on pidevalt seljavalud. Ka-------m-nё -----j--ku---zi. K__ g________ d______ k_______ K-m g-i-h-o-ё d-i-b-e k-r-i-i- ------------------------------ Kam gjithmonё dhimbje kurrizi. 0
Mul on tihti peavalud. K-- s-p-sh-dh-mb---k-ke. K__ s_____ d______ k____ K-m s-p-s- d-i-b-e k-k-. ------------------------ Kam shpesh dhimbje koke. 0
Mul on mõnikord kõhuvalud. Ndo--ё -e-ё---m d----j----rku. N_____ h___ k__ d______ b_____ N-o-j- h-r- k-m d-i-b-e b-r-u- ------------------------------ Ndonjё herё kam dhimbje barku. 0
Võtke palun ülakeha paljaks! Z-ul--i---e-ёn e --pёrm---ё -ru-it j- -u-e-! Z______ p_____ e s______ t_ t_____ j_ l_____ Z-u-o-i p-e-ё- e s-p-r-e t- t-u-i- j- l-t-m- -------------------------------------------- Zbuloni pjesёn e sipёrme tё trupit ju lutem! 0
Heitke palun voodile! Sh--ih--- n----evat -- lu-e-! S________ n_ k_____ j_ l_____ S-t-i-u-i n- k-e-a- j- l-t-m- ----------------------------- Shtrihuni nё krevat ju lutem! 0
Vererõhk on korras. T--s-on--- --a--t ёs-t- -ё-r-egu-l. T_______ i g_____ ё____ n_ r_______ T-n-i-n- i g-a-u- ё-h-ё n- r-e-u-l- ----------------------------------- Tensioni i gjakut ёshtё nё rregull. 0
Ma teen teile süsti. Po ---jap--j- ---l-ёrё. P_ j_ j__ n__ g________ P- j- j-p n-ё g-i-p-r-. ----------------------- Po ju jap njё gjilpёrё. 0
Ma annan teile tablette. Po ju jap ta---t-. P_ j_ j__ t_______ P- j- j-p t-b-e-a- ------------------ Po ju jap tableta. 0
Ma annan teile apteegi jaoks retsepti. Po----j-p--j- -----ё-pё- n--f-r-a--. P_ j_ j__ n__ r_____ p__ n_ f_______ P- j- j-p n-ё r-c-t- p-r n- f-r-a-i- ------------------------------------ Po ju jap njё recetё pёr nё farmaci. 0

Pikad sõnad, lühikesed sõnad

Sõna pikkus sõltub selle sisu informatiivsusest. Nii väidab üks Ameerikas tehtud uuring. Teadlased hindasid kümne erineva Euroopa keele sõnu. Seda tehti arvuti abiga. Arvuti analüüsis erinevaid sõnu vastava programmiga. Valemi abil arvutati sõnade sisu informatiivsust. Tulemused olid selged. Mida lühem on sõna, seda vähem on selles teavet. Huvitaval kombel kasutame me lühemaid sõnu rohkem kui pikki. Põhjus võib peituda keele tõhususes. Kui me räägime, keskendume me kõige olulisemale. Seega vähese sisuga sõnad ei pea olema pikad. See tagab, et me ei kuluta liiga palju aega ebaolulistele asjadele. Pikkuse ja sisu vastastikkusel sõltuvusel on veel üks eelis. Nii jääb lause informatiivne sisu alati samaks. See tähendab, et me ütleme teatud aja jooksul samas mahus teavet. Näiteks saame me kasutada vaid mõnda pikka sõna. Aga lühikesi sõnu saame me kasutada palju rohkem. See ei ole tähtis, millised sõnad me valime: informatiivne sisu jääb samaks. Selle tulemusena on meie kõnel järjepidev rütm. Ja nii on kuulajal meid lihtsam jälgida. Kui informatsiooni hulk pidevalt muutuks, oleks seda raske hoomata. Kuulajad ei suudaks meie kõnega kohaneda. Seega arusaamine muutuks raskendatuks. Seega, kes tahab end võimalikult hästi arusaadavaks teha, peaks kasutama lühikesi sõnu. Sest lühikesi sõnu on lihtsam mõista kui pikki. Niisiis järgi põhimõtet: Keep It Short and Simple! (tõlge: Räägi lihtsalt ja lühidalt!) Kokkuvõtvalt KISS!