Vestmik

et Suurpuhastus   »   sr Чишћење куће

18 [kaheksateist]

Suurpuhastus

Suurpuhastus

18 [осамнаест]

18 [osamnaest]

Чишћење куће

Čišćenje kuće

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti serbia Mängi Rohkem
Täna on laupäev. Дан-с ---су-о-а. Д____ ј_ с______ Д-н-с ј- с-б-т-. ---------------- Данас је субота. 0
Č-šćenje -uće Č_______ k___ Č-š-́-n-e k-c-e --------------- Čišćenje kuće
Täna on meil aega. Д-----и--мо вр-м-н-. Д____ и____ в_______ Д-н-с и-а-о в-е-е-а- -------------------- Данас имамо времена. 0
Či--́en-e kuće Č_______ k___ Č-š-́-n-e k-c-e --------------- Čišćenje kuće
Täna koristame me korterit. Данас ----и-о ----. Д____ ч______ с____ Д-н-с ч-с-и-о с-а-. ------------------- Данас чистимо стан. 0
D--a- -e----ot-. D____ j_ s______ D-n-s j- s-b-t-. ---------------- Danas je subota.
Ma puhastan vannituba. Ја -и-------п-т-л-. Ј_ ч_____ к________ Ј- ч-с-и- к-п-т-л-. ------------------- Ја чистим купатило. 0
D-nas je --b---. D____ j_ s______ D-n-s j- s-b-t-. ---------------- Danas je subota.
Mu mees peseb autot. Мој -у- п-ре -у-о. М__ м__ п___ а____ М-ј м-ж п-р- а-т-. ------------------ Мој муж пере ауто. 0
Da-a- j--sub-ta. D____ j_ s______ D-n-s j- s-b-t-. ---------------- Danas je subota.
Lapsed puhastavad jalgrattaid. Д--- --ру -и-ик-а. Д___ п___ б_______ Д-ц- п-р- б-ц-к-а- ------------------ Деца перу бицикла. 0
D--as im--- vreme--. D____ i____ v_______ D-n-s i-a-o v-e-e-a- -------------------- Danas imamo vremena.
Vanaema kastab lilli. Бак--з-л-ва цв--е. Б___ з_____ ц_____ Б-к- з-л-в- ц-е-е- ------------------ Бака залива цвеће. 0
Da----imamo--reme--. D____ i____ v_______ D-n-s i-a-o v-e-e-a- -------------------- Danas imamo vremena.
Lapsed koristavad lastetoa ära. Д--- --спре-а-у -----у---бу. Д___ п_________ д_____ с____ Д-ц- п-с-р-м-ј- д-ч-ј- с-б-. ---------------------------- Деца поспремају дечију собу. 0
D-n-s--m-mo vreme--. D____ i____ v_______ D-n-s i-a-o v-e-e-a- -------------------- Danas imamo vremena.
Mu mees koristab oma kirjutuslauda. М-ј -у- -оспрем- свој----аћи с-о. М__ м__ п_______ с___ п_____ с___ М-ј м-ж п-с-р-м- с-о- п-с-ћ- с-о- --------------------------------- Мој муж поспрема свој писаћи сто. 0
Dan-- č--timo-stan. D____ č______ s____ D-n-s č-s-i-o s-a-. ------------------- Danas čistimo stan.
Mina panen riided pesumasinasse. Ј----а-љ-м-в-- - ---ин- за прање ве--. Ј_ с______ в__ у м_____ з_ п____ в____ Ј- с-а-љ-м в-ш у м-ш-н- з- п-а-е в-ш-. -------------------------------------- Ја стављам веш у машину за прање веша. 0
D-n-s-č-stimo-s-an. D____ č______ s____ D-n-s č-s-i-o s-a-. ------------------- Danas čistimo stan.
Ma riputan pesu üles. Ј- ---ст--ем----. Ј_ п________ в___ Ј- п-о-т-р-м в-ш- ----------------- Ја простирем веш. 0
D-nas----t--o st-n. D____ č______ s____ D-n-s č-s-i-o s-a-. ------------------- Danas čistimo stan.
Ma triigin pesu. Ја пе---- ---. Ј_ п_____ в___ Ј- п-г-а- в-ш- -------------- Ја пеглам веш. 0
J---i---m-ku------. J_ č_____ k________ J- č-s-i- k-p-t-l-. ------------------- Ja čistim kupatilo.
Aknad on mustad. П--з-р- -у -рља--. П______ с_ п______ П-о-о-и с- п-љ-в-. ------------------ Прозори су прљави. 0
J--čis--m---pa-i--. J_ č_____ k________ J- č-s-i- k-p-t-l-. ------------------- Ja čistim kupatilo.
Põrand on must. П-- је-----в. П__ ј_ п_____ П-д ј- п-љ-в- ------------- Под је прљав. 0
Ja či-t---ku-a-il-. J_ č_____ k________ J- č-s-i- k-p-t-l-. ------------------- Ja čistim kupatilo.
Nõud on mustad. Посуђ---е п-ља--. П_____ ј_ п______ П-с-ђ- ј- п-љ-в-. ----------------- Посуђе је прљаво. 0
M-----ž p-r- -uto. M__ m__ p___ a____ M-j m-ž p-r- a-t-. ------------------ Moj muž pere auto.
Kes aknad ära peseb? Ко----ти п------? К_ ч____ п_______ К- ч-с-и п-о-о-е- ----------------- Ко чисти прозоре? 0
Mo--m----er----t-. M__ m__ p___ a____ M-j m-ž p-r- a-t-. ------------------ Moj muž pere auto.
Kes võtab tolmu? Ко ------а--р-ши-у? К_ у______ п_______ К- у-и-а-а п-а-и-у- ------------------- Ко усисава прашину? 0
M-- --ž---r----to. M__ m__ p___ a____ M-j m-ž p-r- a-t-. ------------------ Moj muž pere auto.
Kes peseb nõud? К--пер--п-с-ђ-? К_ п___ п______ К- п-р- п-с-ђ-? --------------- Ко пере посуђе? 0
D-----e-u b--i---. D___ p___ b_______ D-c- p-r- b-c-k-a- ------------------ Deca peru bicikla.

Keeleõpe varases eas

Tänapäeval on võõrkeeled muutumas üha olulisemaks. Sama kehtib ka tööelus. Seetõttu on võõrkeelte õppijate arv kasvanud. Paljud vanemad sooviks, et ka nende lapsed keeli õpiksid. Seda on kõige parem teha noores eas. Maailmas on juba palju rahvusvahelisi algkoole. Mitmekeelse haridusega lasteaiad on muutumas üha populaarsemaks. Varakult õppimise alustamisel on palju eeliseid. See on tingitud meie aju arenemisest. Meie aju loob keelestruktuure neljanda eluaastani. Antud neurofüsioloogilised seosed aitavad meil õppida. Hilisemas elus ei moodustu uued struktuurid nii lihtsalt. Vanematele lastele ja täiskasvanutele on keelte õppimine on raskem. Seepärast peaksime toetama meie aju varajast arengut. Lühidalt: mida noorem, seda parem. Samas on ka inimesi, kes kritiseerivad varajast õppimist. Nad kardavad, et mitmekeelsus kurnab väikest last. Peale selle kardavad nad, et laps ei õpi ühtki keelt korralikult selgeks. Need kahtlused ei ole põhjendatud teaduse seisukohast küll. Enamik keeleteadlasi ja neuropsühholooge on optimistlikud. Nende uuringud on andnud positiivseid tulemusi. Lastel on tavaliselt keelekursustel lõbus. Lisaks, kui lapsed õpivad keeli, siis nad ka mõtlevad keeltest. Võõrkeeli õppides õpivad nad paremini tundma ka oma emakeelt. Keeleoskusest on neile kasu terveks eluks. Võibolla on isegi parem alustada keerulisemate keeltega. Kuna lapse aju õpib kiiresti ja intuitiivselt. Tema ajule pole oluline, kas ta talletab hello, ciao või néih hóu !
Kas sa teadsid?
Hindi keel kuulub indoaaria keelte hulka. Seda räägitakse enamikes Põhja- ja Kesk-India osariikides. Hindi keel on lähedalt suguluses urdu keelega, mida eelkõige Pakistanis räägitakse. Mõlemad keeled on põhimõtteliselt peaaegu identsed. Oluline erinevus seisneb kirjas. Hindi keelt kirjutatakse devanaagaris. Seevastu urdu keel kasutab araabia märgisüsteemi. Hindi keelele on iseloomulikud tema paljud dialektid. Riigi suuruse tõttu eristuvad nad teineteisest osaliselt väga palju. Hindi keel on emakeeleks 370 miljonile inimesele. Sinna juurde lisanduvad veel 150 miljonit, kes hindi keelt teise keelena räägivad. Seetõttu kuulub hindi keel enimräägitumate keelte hulka maailmas. See on teisel kohal pärast hiina keelt. See on isegi hispaania ja inglise keelest ees! Ning India mõju maailmas kasvab kiiresti!