Vestmik

et Suurpuhastus   »   es Limpieza Doméstica

18 [kaheksateist]

Suurpuhastus

Suurpuhastus

18 [dieciocho]

Limpieza Doméstica

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti hispaania Mängi Rohkem
Täna on laupäev. Ho-----sá-ado. H__ e_ s______ H-y e- s-b-d-. -------------- Hoy es sábado.
Täna on meil aega. Ho- -e--mo- tiem--. H__ t______ t______ H-y t-n-m-s t-e-p-. ------------------- Hoy tenemos tiempo.
Täna koristame me korterit. Hoy l-mpi--o- -l-a-a---mento. H__ l________ e_ a___________ H-y l-m-i-m-s e- a-a-t-m-n-o- ----------------------------- Hoy limpiamos el apartamento.
Ma puhastan vannituba. Yo l-m-------b-ñ-. Y_ l_____ e_ b____ Y- l-m-i- e- b-ñ-. ------------------ Yo limpio el baño.
Mu mees peseb autot. Mi espos--l-va--- --che / c-rro------. M_ e_____ l___ e_ c____ / c____ (_____ M- e-p-s- l-v- e- c-c-e / c-r-o (-m-)- -------------------------------------- Mi esposo lava el coche / carro (am.).
Lapsed puhastavad jalgrattaid. L-- n-ños-lim-i-n-l---bi--c--ta-. L__ n____ l______ l__ b__________ L-s n-ñ-s l-m-i-n l-s b-c-c-e-a-. --------------------------------- Los niños limpian las bicicletas.
Vanaema kastab lilli. L--a--e-a --eg--la----or-s. L_ a_____ r____ l__ f______ L- a-u-l- r-e-a l-s f-o-e-. --------------------------- La abuela riega las flores.
Lapsed koristavad lastetoa ära. L-- niño- ord---- el---------e--o- ni--s. L__ n____ o______ e_ c_____ d_ l__ n_____ L-s n-ñ-s o-d-n-n e- c-a-t- d- l-s n-ñ-s- ----------------------------------------- Los niños ordenan el cuarto de los niños.
Mu mees koristab oma kirjutuslauda. M----p-s- --dena su-escrito--o. M_ e_____ o_____ s_ e__________ M- e-p-s- o-d-n- s- e-c-i-o-i-. ------------------------------- Mi esposo ordena su escritorio.
Mina panen riided pesumasinasse. Y------o l- -o---en l- -a--dor-. Y_ p____ l_ r___ e_ l_ l________ Y- p-n-o l- r-p- e- l- l-v-d-r-. -------------------------------- Yo pongo la ropa en la lavadora.
Ma riputan pesu üles. Y- ti-ndo----r-p-. Y_ t_____ l_ r____ Y- t-e-d- l- r-p-. ------------------ Yo tiendo la ropa.
Ma triigin pesu. Yo-p--------a ----. Y_ p______ l_ r____ Y- p-a-c-o l- r-p-. ------------------- Yo plancho la ropa.
Aknad on mustad. L-- ve-t-nas-e-t-n s-c--s. L__ v_______ e____ s______ L-s v-n-a-a- e-t-n s-c-a-. -------------------------- Las ventanas están sucias.
Põrand on must. E--sue-- - -----(-m----s-á -u--o. E_ s____ / p___ (____ e___ s_____ E- s-e-o / p-s- (-m-) e-t- s-c-o- --------------------------------- El suelo / piso (am.) está sucio.
Nõud on mustad. La va--l-a-es-á su-ia. L_ v______ e___ s_____ L- v-j-l-a e-t- s-c-a- ---------------------- La vajilla está sucia.
Kes aknad ära peseb? ¿Quién--i-pi- l----enta-a-? ¿_____ l_____ l__ v________ ¿-u-é- l-m-i- l-s v-n-a-a-? --------------------------- ¿Quién limpia las ventanas?
Kes võtab tolmu? ¿Qu-----asa l---sp-rad--a? ¿_____ p___ l_ a__________ ¿-u-é- p-s- l- a-p-r-d-r-? -------------------------- ¿Quién pasa la aspiradora?
Kes peseb nõud? ¿Q-ién-lava -a---ji---? ¿_____ l___ l_ v_______ ¿-u-é- l-v- l- v-j-l-a- ----------------------- ¿Quién lava la vajilla?

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + hispaania (1-100) MP3 hispaania (1-100)
Videot ei leitud!

Keeleõpe varases eas

Tänapäeval on võõrkeeled muutumas üha olulisemaks. Sama kehtib ka tööelus. Seetõttu on võõrkeelte õppijate arv kasvanud. Paljud vanemad sooviks, et ka nende lapsed keeli õpiksid. Seda on kõige parem teha noores eas. Maailmas on juba palju rahvusvahelisi algkoole. Mitmekeelse haridusega lasteaiad on muutumas üha populaarsemaks. Varakult õppimise alustamisel on palju eeliseid. See on tingitud meie aju arenemisest. Meie aju loob keelestruktuure neljanda eluaastani. Antud neurofüsioloogilised seosed aitavad meil õppida. Hilisemas elus ei moodustu uued struktuurid nii lihtsalt. Vanematele lastele ja täiskasvanutele on keelte õppimine on raskem. Seepärast peaksime toetama meie aju varajast arengut. Lühidalt: mida noorem, seda parem. Samas on ka inimesi, kes kritiseerivad varajast õppimist. Nad kardavad, et mitmekeelsus kurnab väikest last. Peale selle kardavad nad, et laps ei õpi ühtki keelt korralikult selgeks. Need kahtlused ei ole põhjendatud teaduse seisukohast küll. Enamik keeleteadlasi ja neuropsühholooge on optimistlikud. Nende uuringud on andnud positiivseid tulemusi. Lastel on tavaliselt keelekursustel lõbus. Lisaks, kui lapsed õpivad keeli, siis nad ka mõtlevad keeltest. Võõrkeeli õppides õpivad nad paremini tundma ka oma emakeelt. Keeleoskusest on neile kasu terveks eluks. Võibolla on isegi parem alustada keerulisemate keeltega. Kuna lapse aju õpib kiiresti ja intuitiivselt. Tema ajule pole oluline, kas ta talletab hello, ciao või néih hóu !
Kas sa teadsid?
Hindi keel kuulub indoaaria keelte hulka. Seda räägitakse enamikes Põhja- ja Kesk-India osariikides. Hindi keel on lähedalt suguluses urdu keelega, mida eelkõige Pakistanis räägitakse. Mõlemad keeled on põhimõtteliselt peaaegu identsed. Oluline erinevus seisneb kirjas. Hindi keelt kirjutatakse devanaagaris. Seevastu urdu keel kasutab araabia märgisüsteemi. Hindi keelele on iseloomulikud tema paljud dialektid. Riigi suuruse tõttu eristuvad nad teineteisest osaliselt väga palju. Hindi keel on emakeeleks 370 miljonile inimesele. Sinna juurde lisanduvad veel 150 miljonit, kes hindi keelt teise keelena räägivad. Seetõttu kuulub hindi keel enimräägitumate keelte hulka maailmas. See on teisel kohal pärast hiina keelt. See on isegi hispaania ja inglise keelest ees! Ning India mõju maailmas kasvab kiiresti!