Vestmik

et Suurpuhastus   »   fi Talon siivous

18 [kaheksateist]

Suurpuhastus

Suurpuhastus

18 [kahdeksantoista]

Talon siivous

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti soome Mängi Rohkem
Täna on laupäev. T-n--n-on---u---ai. T_____ o_ l________ T-n-ä- o- l-u-n-a-. ------------------- Tänään on lauantai. 0
Täna on meil aega. Tä-ää- -e--lä-o-----a-. T_____ m_____ o_ a_____ T-n-ä- m-i-l- o- a-k-a- ----------------------- Tänään meillä on aikaa. 0
Täna koristame me korterit. T--ä-n me--i-voamm- -su---n. T_____ m_ s________ a_______ T-n-ä- m- s-i-o-m-e a-u-n-n- ---------------------------- Tänään me siivoamme asunnon. 0
Ma puhastan vannituba. M--ä pe----ky--y-uonee-. M___ p____ k____________ M-n- p-s-n k-l-y-u-n-e-. ------------------------ Minä pesen kylpyhuoneen. 0
Mu mees peseb autot. M--un -i-h--i -esee-au-on. M____ m______ p____ a_____ M-n-n m-e-e-i p-s-e a-t-n- -------------------------- Minun mieheni pesee auton. 0
Lapsed puhastavad jalgrattaid. L----t-pesev-t---lk---ör--. L_____ p______ p___________ L-p-e- p-s-v-t p-l-u-y-r-t- --------------------------- Lapset pesevät polkupyörät. 0
Vanaema kastab lilli. M--mi-ka---l-e--uka-. M____ k_______ k_____ M-m-i k-s-e-e- k-k-t- --------------------- Mummi kastelee kukat. 0
Lapsed koristavad lastetoa ära. L---et s-i--av-----stenhuoneen. L_____ s________ l_____________ L-p-e- s-i-o-v-t l-s-e-h-o-e-n- ------------------------------- Lapset siivoavat lastenhuoneen. 0
Mu mees koristab oma kirjutuslauda. Min-- m-eh-n- s-ivoa- ------ki-joi-----yt-ns-. M____ m______ s______ h____ k_________________ M-n-n m-e-e-i s-i-o-a h-n-n k-r-o-t-s-ö-t-n-ä- ---------------------------------------------- Minun mieheni siivoaa hänen kirjoituspöytänsä. 0
Mina panen riided pesumasinasse. M--- --i--n p-yki---y-k---o---see-. M___ l_____ p_____ p_______________ M-n- l-i-a- p-y-i- p-y-k-k-n-e-e-n- ----------------------------------- Minä laitan pyykin pyykkikoneeseen. 0
Ma riputan pesu üles. M-----i-u---- -yy-it. M___ r_______ p______ M-n- r-p-s-a- p-y-i-. --------------------- Minä ripustan pyykit. 0
Ma triigin pesu. M--ä--i-i--n--y-k-t. M___ s______ p______ M-n- s-l-t-n p-y-i-. -------------------- Minä silitän pyykit. 0
Aknad on mustad. I-k-n-- -----l---is--. I______ o___ l________ I-k-n-t o-a- l-k-i-e-. ---------------------- Ikkunat ovat likaiset. 0
Põrand on must. Latt-- -n li---n-n. L_____ o_ l________ L-t-i- o- l-k-i-e-. ------------------- Lattia on likainen. 0
Nõud on mustad. A-t--- ---t------si-. A_____ o___ l________ A-t-a- o-a- l-k-i-i-. --------------------- Astiat ovat likaisia. 0
Kes aknad ära peseb? K-ka pes-e---kuna-? K___ p____ i_______ K-k- p-s-e i-k-n-t- ------------------- Kuka pesee ikkunat? 0
Kes võtab tolmu? K--a--m----? K___ i______ K-k- i-u-o-? ------------ Kuka imuroi? 0
Kes peseb nõud? K-k-------a-asti--? K___ t_____ a______ K-k- t-s-a- a-t-a-? ------------------- Kuka tiskaa astiat? 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + soome (1-100) MP3 soome (1-100)
Videot ei leitud!

Keeleõpe varases eas

Tänapäeval on võõrkeeled muutumas üha olulisemaks. Sama kehtib ka tööelus. Seetõttu on võõrkeelte õppijate arv kasvanud. Paljud vanemad sooviks, et ka nende lapsed keeli õpiksid. Seda on kõige parem teha noores eas. Maailmas on juba palju rahvusvahelisi algkoole. Mitmekeelse haridusega lasteaiad on muutumas üha populaarsemaks. Varakult õppimise alustamisel on palju eeliseid. See on tingitud meie aju arenemisest. Meie aju loob keelestruktuure neljanda eluaastani. Antud neurofüsioloogilised seosed aitavad meil õppida. Hilisemas elus ei moodustu uued struktuurid nii lihtsalt. Vanematele lastele ja täiskasvanutele on keelte õppimine on raskem. Seepärast peaksime toetama meie aju varajast arengut. Lühidalt: mida noorem, seda parem. Samas on ka inimesi, kes kritiseerivad varajast õppimist. Nad kardavad, et mitmekeelsus kurnab väikest last. Peale selle kardavad nad, et laps ei õpi ühtki keelt korralikult selgeks. Need kahtlused ei ole põhjendatud teaduse seisukohast küll. Enamik keeleteadlasi ja neuropsühholooge on optimistlikud. Nende uuringud on andnud positiivseid tulemusi. Lastel on tavaliselt keelekursustel lõbus. Lisaks, kui lapsed õpivad keeli, siis nad ka mõtlevad keeltest. Võõrkeeli õppides õpivad nad paremini tundma ka oma emakeelt. Keeleoskusest on neile kasu terveks eluks. Võibolla on isegi parem alustada keerulisemate keeltega. Kuna lapse aju õpib kiiresti ja intuitiivselt. Tema ajule pole oluline, kas ta talletab hello, ciao või néih hóu !
Kas sa teadsid?
Hindi keel kuulub indoaaria keelte hulka. Seda räägitakse enamikes Põhja- ja Kesk-India osariikides. Hindi keel on lähedalt suguluses urdu keelega, mida eelkõige Pakistanis räägitakse. Mõlemad keeled on põhimõtteliselt peaaegu identsed. Oluline erinevus seisneb kirjas. Hindi keelt kirjutatakse devanaagaris. Seevastu urdu keel kasutab araabia märgisüsteemi. Hindi keelele on iseloomulikud tema paljud dialektid. Riigi suuruse tõttu eristuvad nad teineteisest osaliselt väga palju. Hindi keel on emakeeleks 370 miljonile inimesele. Sinna juurde lisanduvad veel 150 miljonit, kes hindi keelt teise keelena räägivad. Seetõttu kuulub hindi keel enimräägitumate keelte hulka maailmas. See on teisel kohal pärast hiina keelt. See on isegi hispaania ja inglise keelest ees! Ning India mõju maailmas kasvab kiiresti!