Vestmik

et Linnas   »   fi Kaupungissa

25 [kakskümmend viis]

Linnas

Linnas

25 [kaksikymmentäviisi]

Kaupungissa

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti soome Mängi Rohkem
Ma sooviks rongijaama minna. T-h--n--a-----easemal-e. T_____ r________________ T-h-o- r-u-a-i-a-e-a-l-. ------------------------ Tahdon rautatieasemalle. 0
Ma sooviks lennujaama minna. Tahd-- -en-o-e------. T_____ l_____________ T-h-o- l-n-o-e-t-l-e- --------------------- Tahdon lentokentälle. 0
Ma sooviks kesklinna minna. T--do- ----u--aan. T_____ k__________ T-h-o- k-s-u-t-a-. ------------------ Tahdon keskustaan. 0
Kuidas saan ma rongijaama? Mi-e--p-ä--n--au-ati-a-em-l--? M____ p_____ r________________ M-t-n p-ä-e- r-u-a-i-a-e-a-l-? ------------------------------ Miten pääsen rautatieasemalle? 0
Kuidas saan ma lennujaama? M-te- -ä-se--len--k--t-l--? M____ p_____ l_____________ M-t-n p-ä-e- l-n-o-e-t-l-e- --------------------------- Miten pääsen lentokentälle? 0
Kuidas saan ma kesklinna? M--en -----n---sk--t-an? M____ p_____ k__________ M-t-n p-ä-e- k-s-u-t-a-? ------------------------ Miten pääsen keskustaan? 0
Mul on taksot vaja. Ta--i-s---t-ksi-. T________ t______ T-r-i-s-n t-k-i-. ----------------- Tarvitsen taksin. 0
Mul on linnakaarti vaja. Tarv-tse---aup-n--- kar--n. T________ k________ k______ T-r-i-s-n k-u-u-g-n k-r-a-. --------------------------- Tarvitsen kaupungin kartan. 0
Mul on hotelli vaja. Tarv--sen-hot-----. T________ h________ T-r-i-s-n h-t-l-i-. ------------------- Tarvitsen hotellin. 0
Ma sooviks autot rentida. Ta---i-in v-o-r-t--a---n. T________ v_______ a_____ T-h-o-s-n v-o-r-t- a-t-n- ------------------------- Tahtoisin vuokrata auton. 0
Siin on mu krediitkaart. Täss- -- ---t--k--t-i-i. T____ o_ l______________ T-s-ä o- l-o-t-k-r-t-n-. ------------------------ Tässä on luottokorttini. 0
Siin on mu juhiluba. T-ss---n aj----t-ini. T____ o_ a___________ T-s-ä o- a-o-o-t-i-i- --------------------- Tässä on ajokorttini. 0
Mis on linnas vaadata? M--- -äh--vy----ä kaup-n-i-----n? M___ n___________ k__________ o__ M-t- n-h-ä-y-k-i- k-u-u-g-s-a o-? --------------------------------- Mitä nähtävyyksiä kaupungissa on? 0
Minge vanalinna. Me--ä- -a-h--n--u----ii-. M_____ v_________________ M-n-ä- v-n-a-n-a-p-n-i-n- ------------------------- Menkää vanhaankaupunkiin. 0
Tehke linnas ringsõit. Tehk-- kiertoaj--u. T_____ k___________ T-h-ä- k-e-t-a-e-u- ------------------- Tehkää kiertoajelu. 0
Minge sadamasse. Men-ää-s-t--a-n. M_____ s________ M-n-ä- s-t-m-a-. ---------------- Menkää satamaan. 0
Tehke sadamaringsõit. Te--ää -a-a-ak----o-. T_____ s_____________ T-h-ä- s-t-m-k-e-r-s- --------------------- Tehkää satamakierros. 0
Milliseid vaatamisväärsusi on siin veel? Mitä-nä--ä--y-si- se-------s- v--l---öytyy? M___ n___________ s__ l______ v____ l______ M-t- n-h-ä-y-k-i- s-n l-s-k-i v-e-ä l-y-y-? ------------------------------------------- Mitä nähtävyyksiä sen lisäksi vielä löytyy? 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + soome (1-100) MP3 soome (1-100)
Videot ei leitud!

Slaavi keeled

Slaavi keeli räägib emakeelena 300 miljonit inimest. Slaavi keeled kuuluvad samuti indo-euroopa keelte hulka. Slaavi keeli on umbes 20. Kõige olulisem neist on vene keel. Vene keelt räägib emakeelena enam kui 150 miljonit inimest. Sellele järgnevad poola ja ukraina keel, mida räägib mõlemat 50 miljonit inimest. Keeleteaduses jagunevad slaavi keeled erinevatesse gruppidesse. Need jagunevad lääne-slaavi, ida-slaavi ja lõuna-slaavi keelteks. Lääne-slaavi keelteks on poola, tšehhi ja slovakkia keel. Vene, ukraina ja valgevene keel moodustavad ida-slaavi keelte grupi. Lõuna-slaavi keelte hulka kuuluvad serbia, horvaatia ja bulgaaria keel. Peale nende on olemas veel mitmeid teisi slaavi keeli. Kuid neid räägib võrdlemisi vähe inimesi. Slaavi keeled pärinevad ühisest protokeelest. Individuaalsed keeled tekkisid protokeelest võrdlemisi hilja. Seega on need keeled nooremad kui germaani ja romaani keeled. Enamus slaavi keelte sõnavaradest on sarnased. See on nii, kuna antud keeled jagunesid üsna hilja. Teaduslikus perspektiivis võib öelda, et slaavi keeled on konservatiivsed. See tähendab, et neil on säilinud mitmeid vanu vorme. Teistel indo-euroopa keeltel on need vanad vormid kadunud. Seepärast on slaavi keeli väga huvitav uurida. Neid uurides on võimalik järeldusi teha ka varasematest keeltest. Slaavi keelte abil loodavad teadlased jõuda indo-euroopa keelte juurteni. Slaavi keeli iseloomustab täishäälikute vähesus. Samas on neis keeltes häälikuid, mis teistes keeltes puuduvad. Lääne-eurooplastel on tihti probleeme nende hääldamisega. Aga pole hullu - kõik saab korda! Poola keeles: Wszystko będzie dobrze!
Kas sa teadsid?
Horvaadi keel on lõunaslaavi keel. See on serbia, bosnia ja montenegro keelega väga lähedalt suguluses. Nende keelte rääkijad saavad üksteisest probleemideta aru. Seetõttu arvavad paljud keeleteadlased, et horvaadi keel ei üldse omaette keel. Nad vaatlevad seda kui ühte serbohorvaadi keele variatsiooni. Üle maailma räägib 7 miljonit inimest horvaadi keelt. Keelt kirjutatakse ladina tähestikus. Horvaadi tähestikus on 30 tähte, sisaldades mõningaid erimärke. Õigekiri lähtub rangelt sõnade hääldusest. See kehtib ka sõnadele, mis teistest keeltest üle võetakse. Horvaadi keele sõnaaktsent on meloodiline. See tähendab, et intonatsioonil on otsustav silbikõrgus. Grammatikas on seitse käänet ning ei ole alati väga lihtne. Horvaadi keele tasub aga ära õppida. Horvaadi on tõesti üks imeilus puhkusemaa!