Vestmik

et Omastavad asesõnad 2   »   pl Zaimki dzierżawcze 2

67 [kuuskümmend seitse]

Omastavad asesõnad 2

Omastavad asesõnad 2

67 [sześćdziesiąt siedem]

Zaimki dzierżawcze 2

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti poola Mängi Rohkem
prillid ok----y o______ o-u-a-y ------- okulary 0
Ta unustas oma prillid. O--z--o----- -wo-ch-oku-ar--. O_ z________ s_____ o________ O- z-p-m-i-ł s-o-c- o-u-a-ó-. ----------------------------- On zapomniał swoich okularów. 0
Kuhu ta siis oma prillid jättis? G-zie-o- -- -w--e o----r-? G____ o_ m_ s____ o_______ G-z-e o- m- s-o-e o-u-a-y- -------------------------- Gdzie on ma swoje okulary? 0
kell zegar z____ z-g-r ----- zegar 0
Ta kell on katki. Jeg- ---ar-je-t--eps-ty. J___ z____ j___ z_______ J-g- z-g-r j-s- z-p-u-y- ------------------------ Jego zegar jest zepsuty. 0
Kell ripub seinal. Ten--e--- ---i -a---i---e. T__ z____ w___ n_ ś_______ T-n z-g-r w-s- n- ś-i-n-e- -------------------------- Ten zegar wisi na ścianie. 0
pass pa--p--t p_______ p-s-p-r- -------- paszport 0
Ta kaotas enda passi. O- zgu-i--swó--p-sz----. O_ z_____ s___ p________ O- z-u-i- s-ó- p-s-p-r-. ------------------------ On zgubił swój paszport. 0
Kuhu ta siis enda passi jättis? G-z----n--a--wój p-sz-or-? G____ o_ m_ s___ p________ G-z-e o- m- s-ó- p-s-p-r-? -------------------------- Gdzie on ma swój paszport? 0
nad – nende on--/-on- – -ch o__ / o__ – i__ o-i / o-e – i-h --------------- oni / one – ich 0
Need lapsed ei leia endi vanemaid. Te d-ie-- nie m--ą zna---ć --o-c--rod---ów. T_ d_____ n__ m___ z______ s_____ r________ T- d-i-c- n-e m-g- z-a-e-ć s-o-c- r-d-i-ó-. ------------------------------------------- Te dzieci nie mogą znaleźć swoich rodziców. 0
Aga sealt nende vanemad tulevadki! P--e---ż ta----ą--u--i-h -odzic-! P_______ t__ i__ j__ i__ r_______ P-z-c-e- t-m i-ą j-ż i-h r-d-i-e- --------------------------------- Przecież tam idą już ich rodzice! 0
Teie – teie pan - p--a p__ – p___ p-n – p-n- ---------- pan – pana 0
Kuidas teie reis oli, härra Müller? J-k -inę-a p----pod-ó-- p-nie -üller? J__ m_____ p___ p______ p____ M______ J-k m-n-ł- p-n- p-d-ó-, p-n-e M-l-e-? ------------------------------------- Jak minęła pana podróż, panie Müller? 0
Kus on teie naine, härra Müller? G-z----est-p-na żo-a,----i---üll--? G____ j___ p___ ż____ p____ M______ G-z-e j-s- p-n- ż-n-, p-n-e M-l-e-? ----------------------------------- Gdzie jest pana żona, panie Müller? 0
Teie – teie p--i –-pani p___ – p___ p-n- – p-n- ----------- pani – pani 0
Kuidas teie reis oli, proua Schmidt? Jak-minę-a-pan---od-ó-- ---i--chm--t? J__ m_____ p___ p______ p___ S_______ J-k m-n-ł- p-n- p-d-ó-, p-n- S-h-i-t- ------------------------------------- Jak minęła pani podróż, pani Schmidt? 0
Kus on teie mees, proua Schmidt? G-z-- j----pa-i m-ż- p-n- --h---t? G____ j___ p___ m___ p___ S_______ G-z-e j-s- p-n- m-ż- p-n- S-h-i-t- ---------------------------------- Gdzie jest pani mąż, pani Schmidt? 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + poola (1-100) MP3 poola (1-100)
Videot ei leitud!

Rääkimise teeb võimalikuks geneetiline mutatsioon

Inimene on ainus elav olend Maal, kes oskab rääkida. See eristab teda loomadest ja taimedest. Loomulikult ka loomad ja taimed suhtlevad üksteisega. Kuid nad ei suhtle keeruliste silpidega keeles Aga miks inimene räägib? Rääkimiseks on vaja teatud füüsikalisi omadusi Need füüsikalised omadused on olemas vaid inimesel. Kuid see ei tähenda tingimata, et inimene need välja arendas. Evolutsioonis ei juhtu midagi põhjuseta. Mingil hetkel hakkas inimene rääkima. Me ei tea veel, millal see täpselt oli. Aga midagi pidi juhtuma, et inimene rääkima hakkas. Teadlased usuvad, et selle põhjuseks on geneetiline mutatsioon. Antropoloogid on võrrelnud erinevate elusolendite geneetilist materjali. On teada, et kõnet mõjutab üks konkreetne geen. Inimestel, kellel see geen on kahjustunud, on kõnehäired. Nad ei suuda ennast hästi väljendada ja nende jaoks on sõnu raske aeg mõista. See geeni uuriti inimestel, ahvidel ja hiirtel. Inimestel ja šimpansitel on see väga sarnane. Välja saab tuua vaid kaks väikest erinevust. Kuid need erinevused annavad oma olemasolust ajule märku. Koos teiste geenidega mõjutavad nad teatud aju protsesse. Seepärast suudavad inimesed rääkida ja ahvid ei suuda. Kuid inimkeele mõistatus ei ole veel lahendatud. Kõne tekkimiseks ei piisa vaid geeni mutatsioonist. Teadlased implanteerisid inimese geenivariandi hiirtele. See ei andnud neile rääkimisvõimet ... Aga nende piiksumine tegi üsna palju lärmi!