Vestmik

et Diskoteegis   »   ka დისკოთეკაზე

46 [nelikümmend kuus]

Diskoteegis

Diskoteegis

46 [ორმოცდაექვსი]

46 [ormotsdaekvsi]

დისკოთეკაზე

disk'otek'aze

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti gruusia Mängi Rohkem
Kas see koht siin on vaba? ე- -დგ---------უფ-ლ-ა? ე_ ა_____ თ___________ ე- ა-გ-ლ- თ-ვ-ს-ფ-ლ-ა- ---------------------- ეს ადგილი თავისუფალია? 0
es------i-tavis--alia? e_ a_____ t___________ e- a-g-l- t-v-s-p-l-a- ---------------------- es adgili tavisupalia?
Kas ma võin teiega istuda? შ-ი----ა--ქ-ენ-ა- დავჯ-ე? შ_______ თ_______ დ______ შ-ი-ლ-ბ- თ-ვ-ნ-ა- დ-ვ-დ-? ------------------------- შეიძლება თქვენთან დავჯდე? 0
e- adgi-- t--is---l-a? e_ a_____ t___________ e- a-g-l- t-v-s-p-l-a- ---------------------- es adgili tavisupalia?
Meeleldi. სია-ოვნ-ბი-. ს___________ ს-ა-ო-ნ-ბ-თ- ------------ სიამოვნებით. 0
e- -dgili-ta--------a? e_ a_____ t___________ e- a-g-l- t-v-s-p-l-a- ---------------------- es adgili tavisupalia?
Kuidas teile muusika meeldib? რო-ო--მ-----თ -უსი-ა? რ____ მ______ მ______ რ-გ-რ მ-გ-ო-თ მ-ს-კ-? --------------------- როგორ მოგწონთ მუსიკა? 0
sh-i--le-a t-vent---------? s_________ t_______ d______ s-e-d-l-b- t-v-n-a- d-v-d-? --------------------------- sheidzleba tkventan davjde?
Veidi valju. ც-ტ--ხმ-----ნი-. ც___ ხ__________ ც-ტ- ხ-ა-რ-ა-ი-. ---------------- ცოტა ხმაურიანია. 0
s-eid--eb- tkven-an----j-e? s_________ t_______ d______ s-e-d-l-b- t-v-n-a- d-v-d-? --------------------------- sheidzleba tkventan davjde?
Kuid bänd mängib päris hästi. მ---ა---ს-ჯ---ი -ა---- უ--ა--. მ_____ ე_ ჯ____ კ_____ უ______ მ-გ-ა- ე- ჯ-უ-ი კ-რ-ა- უ-რ-ვ-. ------------------------------ მაგრამ ეს ჯგუფი კარგად უკრავს. 0
s----z-e-a---v-nt-n-da-jde? s_________ t_______ d______ s-e-d-l-b- t-v-n-a- d-v-d-? --------------------------- sheidzleba tkventan davjde?
Kas te käite tihti siin? ა- ხ-ირ---ხა-თ? ა_ ხ_____ ხ____ ა- ხ-ი-ა- ხ-რ-? --------------- აქ ხშირად ხართ? 0
si---v---it. s___________ s-a-o-n-b-t- ------------ siamovnebit.
Ei, see on esimene kord. არ-- -ირველა-. ა___ პ________ ა-ა- პ-რ-ე-ა-. -------------- არა, პირველად. 0
s-am-v-e-it. s___________ s-a-o-n-b-t- ------------ siamovnebit.
Ma ei ole kunagi siin käinud. ა--არას--ოს ვ--ფი----. ა_ ა_______ ვ_________ ა- ა-ა-დ-ო- ვ-ო-ი-ვ-რ- ---------------------- აქ არასდროს ვყოფილვარ. 0
s-a--vn-b-t. s___________ s-a-o-n-b-t- ------------ siamovnebit.
Kas te tantsite? ც----ვთ? ც_______ ც-კ-ა-თ- -------- ცეკვავთ? 0
rogor-mo------t--usik'a? r____ m________ m_______ r-g-r m-g-s-o-t m-s-k-a- ------------------------ rogor mogts'ont musik'a?
Hiljem võib-olla. ალბ-თ-მო--იანე-ი-. ა____ მ___________ ა-ბ-თ მ-გ-ი-ნ-ბ-თ- ------------------ ალბათ მოგვიანებით. 0
t-o-'a-kh-auri-n-a. t_____ k___________ t-o-'- k-m-u-i-n-a- ------------------- tsot'a khmauriania.
Ma ei oska eriti hästi tantsida. კ-რ--- ვ-- -ცე-ვ-ვ. კ_____ ვ__ ვ_______ კ-რ-ა- ვ-რ ვ-ე-ვ-ვ- ------------------- კარგად ვერ ვცეკვავ. 0
ma-r-m------u-i--'--g-- ----av-. m_____ e_ j____ k______ u_______ m-g-a- e- j-u-i k-a-g-d u-'-a-s- -------------------------------- magram es jgupi k'argad uk'ravs.
See on väga lihtne. ეს--ა--ან-ა-ვი-ია. ე_ ძ_____ ა_______ ე- ძ-ლ-ა- ა-ვ-ლ-ა- ------------------ ეს ძალიან ადვილია. 0
ak-----ira- --a-t? a_ k_______ k_____ a- k-s-i-a- k-a-t- ------------------ ak khshirad khart?
Ma näitan teile. გაჩ--ნე-თ. გ_________ გ-ჩ-ე-ე-თ- ---------- გაჩვენებთ. 0
ak k-shira- -h---? a_ k_______ k_____ a- k-s-i-a- k-a-t- ------------------ ak khshirad khart?
Ei, parem mõni teine kord. ა-ა,-----ს ს--ა -როს. ა___ ს____ ს___ დ____ ა-ა- ს-ო-ს ს-ვ- დ-ო-. --------------------- არა, სჯობს სხვა დროს. 0
ak --sh-ra- k-ar-? a_ k_______ k_____ a- k-s-i-a- k-a-t- ------------------ ak khshirad khart?
Ootate te kedagi? ვ-ნმეს -ლო----თ? ვ_____ ე________ ვ-ნ-ე- ე-ო-ე-ი-? ---------------- ვინმეს ელოდებით? 0
ar-- p---ve-a-. a___ p_________ a-a- p-i-v-l-d- --------------- ara, p'irvelad.
Jah, oma poiss-sõpra. დ-ახ--ჩე-ს--ეგობა--. დ____ ჩ___ მ________ დ-ა-, ჩ-მ- მ-გ-ბ-რ-. -------------------- დიახ, ჩემს მეგობარს. 0
ak----s---- -q-pil--r. a_ a_______ v_________ a- a-a-d-o- v-o-i-v-r- ---------------------- ak arasdros vqopilvar.
Sealt tagant ta tulebki! ა--ის--, -ო--ს! ა_ ი____ მ_____ ა- ი-ი-, მ-დ-ს- --------------- აი ისიც, მოდის! 0
ak---a-d-------pilv-r. a_ a_______ v_________ a- a-a-d-o- v-o-i-v-r- ---------------------- ak arasdros vqopilvar.

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + gruusia (1-100) MP3 gruusia (1-100)
Videot ei leitud!

Geenid mõjutavad keelt

Meie esivanematest sõltub see, millist keelt me räägime. Kuid meie keelt mõjutavad ka meie geenid. Sellisele järeldusele on jõudnud Šoti teadlased. Nad uurisid, kuidas inglise keel erineb hiina keelest. Seejuures avastasid nad, et ka geenidel on oma roll. Kuna geenid mõjutavad meie aju arenemist. See tähendab, et nad kujundavad meie aju ehitust. Nii määratakse ära, kui hästi me suudame keeli õppida. Selle jaoks on vaja kahte geeni. Kui ühte konkreetset variant pole, arenevad tonaalsed keeled. Niisiis kõnelevad tonaalseid keeli inimesed ilma nende geenivariantideta. Tonaalsete keelte puhul määrab sõnade tähendust tooni kõrgus. Tonaalsete keelte hulka kuulub näiteks hiina keel. Kui vastav geen on domineeriv, arenevad teistsugused keeled. Inglise keel ei ole tonaalne keel. Antud geenivariandid ei ole ühtlaselt jaotunud. See tähendab, et nad esinevad maailmas erinevate sagedusega. Kuid keeled jäävad ellu vaid siis, neid pärandatakse edasi. Et seda teha, peavad lapsed saama imiteerida oma vanemate keelt. Seega peavad nad olema võimelised hästi keelt õppima. Alles siis kandubsee põlvest põlve edasi. Tonaalse keele tekkimisele aitab kaasa vanem geenivariant. Niisiis oli minevikus ilmselt rohkem tonaalseid keeli kui tänapäeval. Kuid ei tohi ülehinnata geneetilise komponente. Nad keelte arenemise küsimuses vaid abiks. Kuid pole olemas inglise või hiina keele geeni. Igaüks võib õppida ükskõik millist keelt. Selleks pole vaja geene, vaid pigem uudishimu ja distsipliini!
Kas sa teadsid?
Tai keel kuulub tai-kadai keelte perekonda. See on emakeeleks umbes 20 miljonile inimesele. Tai keel, erinevalt teistest lääne keeltest, on toonkeel. Toonkeelte puhul otsustab silpide hääldus nende tähenduse. Enamik taikeelsetest sõnadest koosneb vaid ühest silbist. Olenevalt toonikõrgusest häälduses tähendab sõna midagi muud. Kokku eristab tai keel viit erinevat toonikõrgust. Tai ühiskond oli palju aastasadu tugevasti hierarhiliselt struktureeritud. Seetõttu on tai keeles ka tänapäeval veel vähemalt viis erinevat astet. Need ulatuvad lihtsast kõnekeelest kuni väga viisaka kõnevormini. Lisaks jaguneb tai keel paljudesse kohalikesse dialektidesse. Keele märgisüsteem on segavorm tähestikust ja silpkirjast. Grammatika ei ole väga keeruliselt üles ehitatud. Kuna tai keel on isoleeriv keel, puuduvad käänded ja pöörded. Õppige tai keelt, see on tõesti paeluv keel!