Vestmik

et Teel   »   ka გზაში

37 [kolmkümmend seitse]

Teel

Teel

37 [ოცდაჩვიდმეტი]

37 [otsdachvidmet'i]

გზაში

gzashi

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti gruusia Mängi Rohkem
Ta sõidab mootorrattaga. ი- ---ო--კლი--მგზა---ბს. ი_ მ_________ მ_________ ი- მ-ტ-ც-კ-ი- მ-ზ-ვ-ო-ს- ------------------------ ის მოტოციკლით მგზავრობს. 0
gz-shi g_____ g-a-h- ------ gzashi
Ta sõidab jalgrattaga. ი--ვ-ლო-ი-ე------დ--. ი_ ვ__________ დ_____ ი- ვ-ლ-ს-პ-დ-თ დ-დ-ს- --------------------- ის ველოსიპედით დადის. 0
g--s-i g_____ g-a-h- ------ gzashi
Ta käib jala. ის----ით---დ--. ი_ ფ____ დ_____ ი- ფ-ხ-თ დ-დ-ს- --------------- ის ფეხით დადის. 0
is ---'-t---'--t m---vro--. i_ m____________ m_________ i- m-t-o-s-k-l-t m-z-v-o-s- --------------------------- is mot'otsik'lit mgzavrobs.
Ta sõidab laevaga. ი--გე--- მ-ზავ---ს. ი_ გ____ მ_________ ი- გ-მ-თ მ-ზ-ვ-ო-ს- ------------------- ის გემით მგზავრობს. 0
is-v-los-p'e--t--ad-s. i_ v___________ d_____ i- v-l-s-p-e-i- d-d-s- ---------------------- is velosip'edit dadis.
Ta sõidab paadiga. ი----ვ-თ-მ-ზავრობ-. ი_ ნ____ მ_________ ი- ნ-ვ-თ მ-ზ-ვ-ო-ს- ------------------- ის ნავით მგზავრობს. 0
is-----it--a-i-. i_ p_____ d_____ i- p-k-i- d-d-s- ---------------- is pekhit dadis.
Ta ujub. ი- --რ-ვს. ი_ ც______ ი- ც-რ-ვ-. ---------- ის ცურავს. 0
i----k--t-d-d--. i_ p_____ d_____ i- p-k-i- d-d-s- ---------------- is pekhit dadis.
Kas siin on ohtlik? ა------შია? ა_ ს_______ ა- ს-შ-შ-ა- ----------- აქ საშიშია? 0
is-p-----------. i_ p_____ d_____ i- p-k-i- d-d-s- ---------------- is pekhit dadis.
Kas üksinda hääletada on ohtlik? სა--შია მ--ტო -ი-მეს --ე-----რო? ს______ მ____ ვ_____ დ__________ ს-შ-შ-ა მ-რ-ო ვ-ნ-ე- დ-ე-გ-ა-რ-? -------------------------------- საშიშია მარტო ვინმეს დაემგზავრო? 0
is ----- -gz---obs. i_ g____ m_________ i- g-m-t m-z-v-o-s- ------------------- is gemit mgzavrobs.
Kas öösiti jalutama minna on ohtlik? საშიშ-- ღ--ი--სეირ-ო-ა? ს______ ღ____ ს________ ს-შ-შ-ა ღ-მ-თ ს-ი-ნ-ბ-? ----------------------- საშიშია ღამით სეირნობა? 0
i- -em-- mgza-r-bs. i_ g____ m_________ i- g-m-t m-z-v-o-s- ------------------- is gemit mgzavrobs.
Me oleme eksinud. ჩ--ნ-გ-- -გვე---. ჩ___ გ__ ა_______ ჩ-ე- გ-ა ა-ვ-ბ-ა- ----------------- ჩვენ გზა აგვებნა. 0
is---mit-mg---r--s. i_ g____ m_________ i- g-m-t m-z-v-o-s- ------------------- is gemit mgzavrobs.
Me oleme valel teel. ჩვ-ნ--რ-------გ-ი- მი-დივა--. ჩ___ ა_______ გ___ მ_________ ჩ-ე- ა-ა-წ-რ- გ-ი- მ-ვ-ი-ა-თ- ----------------------------- ჩვენ არასწორი გზით მივდივართ. 0
is navi---g--vr---. i_ n____ m_________ i- n-v-t m-z-v-o-s- ------------------- is navit mgzavrobs.
Me peame ümber pöörama. უნ-ა დ-ვბრ-ნ-ეთ. უ___ დ__________ უ-დ- დ-ვ-რ-ნ-ე-. ---------------- უნდა დავბრუნდეთ. 0
is-n-vit -g--v-ob-. i_ n____ m_________ i- n-v-t m-z-v-o-s- ------------------- is navit mgzavrobs.
Kus siin parkida saab? სა--შე---ე-- აქ -ან--ნი--გ-ჩე-ება? ს__ შ_______ ა_ მ_______ გ________ ს-დ შ-ი-ლ-ბ- ა- მ-ნ-ა-ი- გ-ჩ-რ-ბ-? ---------------------------------- სად შეიძლება აქ მანქანის გაჩერება? 0
i--n--i--m--a-ro-s. i_ n____ m_________ i- n-v-t m-z-v-o-s- ------------------- is navit mgzavrobs.
Kas siin on parkimisplatsi? ა-ის ---ა--ოსადგ-მი? ა___ ა_ ა___________ ა-ი- ა- ა-ტ-ს-დ-ო-ი- -------------------- არის აქ ავტოსადგომი? 0
is----r-v-. i_ t_______ i- t-u-a-s- ----------- is tsuravs.
Kui kaua saab siin parkida? რამდ--------შე--ლე----ქ----ე--ბა? რ_____ ხ___ შ_______ ა_ გ________ რ-მ-ე- ხ-ნ- შ-ი-ლ-ბ- ა- გ-ჩ-რ-ბ-? --------------------------------- რამდენ ხანს შეიძლება აქ გაჩერება? 0
i------av-. i_ t_______ i- t-u-a-s- ----------- is tsuravs.
Kas te suusatate? ს--ალ------ი--მუ---ით? ს_______ თ____________ ს-ი-ლ-ბ- თ-ი-ა-უ-ე-ი-? ---------------------- სრიალებთ თხილამურებით? 0
is----rav-. i_ t_______ i- t-u-a-s- ----------- is tsuravs.
Kas te sõidate suusatõstukiga üles? ზ-მო--ს--აგი-----ა--ხა--? ზ____ ს_________ ა_______ ზ-მ-თ ს-ბ-გ-რ-თ- ა-ი-ა-თ- ------------------------- ზემოთ საბაგიროთი ადიხართ? 0
ak ---h-----? a_ s_________ a- s-s-i-h-a- ------------- ak sashishia?
Kas siin saab suuski laenutada? შე-ძ--ბა-------ლ-მუ-ე--ს---ქი----ბ-? შ_______ ა_ თ___________ დ__________ შ-ი-ლ-ბ- ა- თ-ი-ა-უ-ე-ი- დ-ქ-რ-ვ-ბ-? ------------------------------------ შეიძლება აქ თხილამურების დაქირავება? 0
a- sa-h---i-? a_ s_________ a- s-s-i-h-a- ------------- ak sashishia?

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + gruusia (1-100) MP3 gruusia (1-100)
Videot ei leitud!

Rääkides iseendaga

Kui keegi räägib iseendaga, üeavad kuuljad seda kummaliseks. Aga ometi peaaegu igaüks meist räägib regulaarselt iseendaga. Psühholoogide hinnangul teeb seda 95 protsenti täiskasvanutest. Mängides räägivad lapsed endaga peaaegu alati. Endaga vesltemine on täiesti normaalne. See on lihtsalt suhtluse erivorm. Aegajalt endaga rääkimisel on palju eeliseid! Seda sellepärast, et kõne abil korrastame oma mõtteid. Iseendaga rääkides vallandu meie sisemine hääl. Võib ka öelda, et see tähendab valjusti mõtlemist. Hajameelsed inimesed räägivad iseendaga eriti sageli. Nende puhul on üks aju piirkond passiivsem. Seetõttu nad vähem organiseeritud. Endaga rääkides aitavad nad end olema rohkem metoodilised. Vestlused iseendaga aitavad meil ka otsuseid teha. Nad on ka suurepäraseks stressi maandajaks. Vestlused endaga aitavad keskenduda ja teevad sind produktiivsemaks. Sest mõtete välja ütlemine võtab rohkem aega kui nende mõtlemine. Rääkides oleme oma mõtetest rohkem teadlikud. Me lahendame keerulisi ülesandeid paremini, kui selle käigus endaga räägime. Seda on tõestanud erinevate katsed. Endaga rääkides saame me endale sisendada ka julgust. Paljud sportlased räägivad iseendaga, et ennast motiveerida. Kahjuks räägime me tavaliselt endaga just halbades olukordades. Seetõttu peaks alati püüdma olla positiivne. Ja alati tasub läbi mõelda, mida me soovime. Sel moel saame me oma tegusid positiivselt mõjutada. Kuid kahjuks toimib see vaid siis, kui jääme reaalsuse piiridesse!
Kas sa teadsid?
Rumeenia keel kuulub idaromaani keelte hulka. See on umbes 28 miljoni inimese emakeel. Need inimesed elavad peamiselt Rumeenias ja Moldovas. Samuti on rumeenia keel ametlikult Moldova Vabariigi riigikeel. Aga ka Serbias ja Ukrainas leidub suuremaid rumeeniakeelseid kogukondi. Rumeenia keel tekkis ladina keelest. Roomlased valitsesid kunagi kahte provintsi Doonau ümbruses. Rumeenia keelele kõige sarnasem keel on itaalia keel. Rumeenlased mõistavad itaallasi seetõttu enamasti väga hästi. Teistpidi ei ole see alati nii. See on sellepärast, et rumeenia keel sisaldab palju slaavi sõnu. Ka fonoloogia on mõjutatud ümbritsevad slaavi keeleruumist. Seetõttu on rumeenia tähestikus mõningaid erimärke. Rumeenia keelt kirjutatakse nii nagu seda räägitakse. Ning selles on ikka palju sarnasusi vanade ladina keele struktuuridega... Justnimelt see teebki ka selle keele avastamise nii põnevaks!