Vestmik

et Teel   »   el Καθ’ οδόν

37 [kolmkümmend seitse]

Teel

Teel

37 [τριάντα επτά]

37 [triánta eptá]

Καθ’ οδόν

Kath’ odón

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti kreeka Mängi Rohkem
Ta sõidab mootorrattaga. Π-ε--μ--τη-μη---ή. Π___ μ_ τ_ μ______ Π-ε- μ- τ- μ-χ-ν-. ------------------ Πάει με τη μηχανή. 0
K--h’ -d-n K____ o___ K-t-’ o-ó- ---------- Kath’ odón
Ta sõidab jalgrattaga. Π----μ- τ- -ο-ήλατο. Π___ μ_ τ_ π________ Π-ε- μ- τ- π-δ-λ-τ-. -------------------- Πάει με το ποδήλατο. 0
Ka-h-----n K____ o___ K-t-’ o-ó- ---------- Kath’ odón
Ta käib jala. Πά-- -ε--α-πό-ι-. Π___ μ_ τ_ π_____ Π-ε- μ- τ- π-δ-α- ----------------- Πάει με τα πόδια. 0
Páe---e t---ē--an-. P___ m_ t_ m_______ P-e- m- t- m-c-a-ḗ- ------------------- Páei me tē mēchanḗ.
Ta sõidab laevaga. Πάει -ε--ο---οίο. Π___ μ_ τ_ π_____ Π-ε- μ- τ- π-ο-ο- ----------------- Πάει με το πλοίο. 0
Pá-i m- -ē-mēch--ḗ. P___ m_ t_ m_______ P-e- m- t- m-c-a-ḗ- ------------------- Páei me tē mēchanḗ.
Ta sõidab paadiga. Πά---μ- --ν---ρ--. Π___ μ_ τ__ β_____ Π-ε- μ- τ-ν β-ρ-α- ------------------ Πάει με την βάρκα. 0
Páe---e tē mē----ḗ. P___ m_ t_ m_______ P-e- m- t- m-c-a-ḗ- ------------------- Páei me tē mēchanḗ.
Ta ujub. Πά-ι-κο-υ--ώντας. Π___ κ___________ Π-ε- κ-λ-μ-ώ-τ-ς- ----------------- Πάει κολυμπώντας. 0
P-e---e -----d--ato. P___ m_ t_ p________ P-e- m- t- p-d-l-t-. -------------------- Páei me to podḗlato.
Kas siin on ohtlik? Είναι--πι-ί-δ-να εδ-; Ε____ ε_________ ε___ Ε-ν-ι ε-ι-ί-δ-ν- ε-ώ- --------------------- Είναι επικίνδυνα εδώ; 0
P-e- -- t- p-dḗ-at-. P___ m_ t_ p________ P-e- m- t- p-d-l-t-. -------------------- Páei me to podḗlato.
Kas üksinda hääletada on ohtlik? Είνα-----κ--δ--ο -- κά-ε-- ωτ---ό---ό-ο-; Ε____ ε_________ ν_ κ_____ ω______ μ_____ Ε-ν-ι ε-ι-ί-δ-ν- ν- κ-ν-ι- ω-ο-τ-π μ-ν-ς- ----------------------------------------- Είναι επικίνδυνο να κάνεις ωτοστόπ μόνος; 0
Pá-- -e-t--p-dḗ-ato. P___ m_ t_ p________ P-e- m- t- p-d-l-t-. -------------------- Páei me to podḗlato.
Kas öösiti jalutama minna on ohtlik? Είν-- επι-----νο να--η--ίν-ι--για-πε----τ- -η ν-χτα; Ε____ ε_________ ν_ π________ γ__ π_______ τ_ ν_____ Ε-ν-ι ε-ι-ί-δ-ν- ν- π-γ-ί-ε-ς γ-α π-ρ-π-τ- τ- ν-χ-α- ---------------------------------------------------- Είναι επικίνδυνο να πηγαίνεις για περίπατο τη νύχτα; 0
Pá---m- ----ód--. P___ m_ t_ p_____ P-e- m- t- p-d-a- ----------------- Páei me ta pódia.
Me oleme eksinud. Έ--υμε χ-θ-ί. Έ_____ χ_____ Έ-ο-μ- χ-θ-ί- ------------- Έχουμε χαθεί. 0
P-ei--e -a p--ia. P___ m_ t_ p_____ P-e- m- t- p-d-a- ----------------- Páei me ta pódia.
Me oleme valel teel. Ε-μ-στ- -- -ά--ς -ρό-ο. Ε______ σ_ λ____ δ_____ Ε-μ-σ-ε σ- λ-θ-ς δ-ό-ο- ----------------------- Είμαστε σε λάθος δρόμο. 0
Páei-me-ta p-d-a. P___ m_ t_ p_____ P-e- m- t- p-d-a- ----------------- Páei me ta pódia.
Me peame ümber pöörama. Π-έπε------υ---ο-μ- π--ω. Π_____ ν_ γ________ π____ Π-έ-ε- ν- γ-ρ-σ-υ-ε π-σ-. ------------------------- Πρέπει να γυρίσουμε πίσω. 0
P--i -e -- p--í-. P___ m_ t_ p_____ P-e- m- t- p-o-o- ----------------- Páei me to ploío.
Kus siin parkida saab? Πού--π-ρεί --νε-------αρ--ρε- -δ-; Π__ μ_____ κ_____ ν_ π_______ ε___ Π-ύ μ-ο-ε- κ-ν-ί- ν- π-ρ-ά-ε- ε-ώ- ---------------------------------- Πού μπορεί κανείς να παρκάρει εδώ; 0
Pá-i--e -- pl--o. P___ m_ t_ p_____ P-e- m- t- p-o-o- ----------------- Páei me to ploío.
Kas siin on parkimisplatsi? Υ---χε----ώ --ρ-ς--τ--μ-υσης-- π-ρ--ν--; Υ______ ε__ χ____ σ_________ / π________ Υ-ά-χ-ι ε-ώ χ-ρ-ς σ-ά-μ-υ-η- / π-ρ-ι-γ-; ---------------------------------------- Υπάρχει εδώ χώρος στάθμευσης / πάρκινγκ; 0
Pá---me -o -----. P___ m_ t_ p_____ P-e- m- t- p-o-o- ----------------- Páei me to ploío.
Kui kaua saab siin parkida? Γ-- π-σο -π-----κ----ς-ν- --ρ--ρ-ι ---; Γ__ π___ μ_____ κ_____ ν_ π_______ ε___ Γ-α π-σ- μ-ο-ε- κ-ν-ί- ν- π-ρ-ά-ε- ε-ώ- --------------------------------------- Για πόσο μπορεί κανείς να παρκάρει εδώ; 0
Pá-i me tēn --r--. P___ m_ t__ b_____ P-e- m- t-n b-r-a- ------------------ Páei me tēn bárka.
Kas te suusatate? Κά--τ- --ι; Κ_____ σ___ Κ-ν-τ- σ-ι- ----------- Κάνετε σκι; 0
P-ei-me---n-b----. P___ m_ t__ b_____ P-e- m- t-n b-r-a- ------------------ Páei me tēn bárka.
Kas te sõidate suusatõstukiga üles? Α-εβα-ν--ε με--ο----ε-ερ-κ; Α_________ μ_ τ_ τ_________ Α-ε-α-ν-τ- μ- τ- τ-λ-φ-ρ-κ- --------------------------- Ανεβαίνετε με το τελεφερίκ; 0
Páei ----ē--bárk-. P___ m_ t__ b_____ P-e- m- t-n b-r-a- ------------------ Páei me tēn bárka.
Kas siin saab suuski laenutada? Μπ---ί-κ-νείς να--ανει--εί --ώ-ε-οπλ-σμ----α --ι; Μ_____ κ_____ ν_ δ________ ε__ ε________ γ__ σ___ Μ-ο-ε- κ-ν-ί- ν- δ-ν-ι-τ-ί ε-ώ ε-ο-λ-σ-ό γ-α σ-ι- ------------------------------------------------- Μπορεί κανείς να δανειστεί εδώ εξοπλισμό για σκι; 0
P--i-k---mpṓnt-s. P___ k___________ P-e- k-l-m-ṓ-t-s- ----------------- Páei kolympṓntas.

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + kreeka (1-100) MP3 kreeka (1-100)
Videot ei leitud!

Rääkides iseendaga

Kui keegi räägib iseendaga, üeavad kuuljad seda kummaliseks. Aga ometi peaaegu igaüks meist räägib regulaarselt iseendaga. Psühholoogide hinnangul teeb seda 95 protsenti täiskasvanutest. Mängides räägivad lapsed endaga peaaegu alati. Endaga vesltemine on täiesti normaalne. See on lihtsalt suhtluse erivorm. Aegajalt endaga rääkimisel on palju eeliseid! Seda sellepärast, et kõne abil korrastame oma mõtteid. Iseendaga rääkides vallandu meie sisemine hääl. Võib ka öelda, et see tähendab valjusti mõtlemist. Hajameelsed inimesed räägivad iseendaga eriti sageli. Nende puhul on üks aju piirkond passiivsem. Seetõttu nad vähem organiseeritud. Endaga rääkides aitavad nad end olema rohkem metoodilised. Vestlused iseendaga aitavad meil ka otsuseid teha. Nad on ka suurepäraseks stressi maandajaks. Vestlused endaga aitavad keskenduda ja teevad sind produktiivsemaks. Sest mõtete välja ütlemine võtab rohkem aega kui nende mõtlemine. Rääkides oleme oma mõtetest rohkem teadlikud. Me lahendame keerulisi ülesandeid paremini, kui selle käigus endaga räägime. Seda on tõestanud erinevate katsed. Endaga rääkides saame me endale sisendada ka julgust. Paljud sportlased räägivad iseendaga, et ennast motiveerida. Kahjuks räägime me tavaliselt endaga just halbades olukordades. Seetõttu peaks alati püüdma olla positiivne. Ja alati tasub läbi mõelda, mida me soovime. Sel moel saame me oma tegusid positiivselt mõjutada. Kuid kahjuks toimib see vaid siis, kui jääme reaalsuse piiridesse!
Kas sa teadsid?
Rumeenia keel kuulub idaromaani keelte hulka. See on umbes 28 miljoni inimese emakeel. Need inimesed elavad peamiselt Rumeenias ja Moldovas. Samuti on rumeenia keel ametlikult Moldova Vabariigi riigikeel. Aga ka Serbias ja Ukrainas leidub suuremaid rumeeniakeelseid kogukondi. Rumeenia keel tekkis ladina keelest. Roomlased valitsesid kunagi kahte provintsi Doonau ümbruses. Rumeenia keelele kõige sarnasem keel on itaalia keel. Rumeenlased mõistavad itaallasi seetõttu enamasti väga hästi. Teistpidi ei ole see alati nii. See on sellepärast, et rumeenia keel sisaldab palju slaavi sõnu. Ka fonoloogia on mõjutatud ümbritsevad slaavi keeleruumist. Seetõttu on rumeenia tähestikus mõningaid erimärke. Rumeenia keelt kirjutatakse nii nagu seda räägitakse. Ning selles on ikka palju sarnasusi vanade ladina keele struktuuridega... Justnimelt see teebki ka selle keele avastamise nii põnevaks!