Vestmik

et Minevik 3   »   zh 过去时3

83 [kaheksakümmend kolm]

Minevik 3

Minevik 3

83[八十三]

83 [Bāshísān]

过去时3

guòqù shí 3

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti hiina (lihtsustatud) Mängi Rohkem
helistama 通-话--电-) 通_______ 通-话-打-话- -------- 通电话(打电话) 0
guò-ù---í-3 g____ s__ 3 g-ò-ù s-í 3 ----------- guòqù shí 3
Ma helistasin. 我 -过------。 我 打_ 电_ 了 。 我 打- 电- 了 。 ----------- 我 打过 电话 了 。 0
gu-qù s-í 3 g____ s__ 3 g-ò-ù s-í 3 ----------- guòqù shí 3
Ma olin terve selle aja telefonil. 我 一- --------。 我 一_ 在_ 电_ 了 。 我 一- 在- 电- 了 。 -------------- 我 一直 在打 电话 了 。 0
tōng-d----u- -dǎ-d---huà) t___ d______ (__ d_______ t-n- d-à-h-à (-ǎ d-à-h-à- ------------------------- tōng diànhuà (dǎ diànhuà)
küsima 提--- 问问题,问 提___ 问____ 提-题- 问-题-问 ---------- 提问题, 问问题,问 0
tōng--ià---à--dǎ d-àn-uà) t___ d______ (__ d_______ t-n- d-à-h-à (-ǎ d-à-h-à- ------------------------- tōng diànhuà (dǎ diànhuà)
Ma küsisin. 我-问过-- 。 我 问_ 了 。 我 问- 了 。 -------- 我 问过 了 。 0
t-n- -i---uà---ǎ --àn---) t___ d______ (__ d_______ t-n- d-à-h-à (-ǎ d-à-h-à- ------------------------- tōng diànhuà (dǎ diànhuà)
Ma olen alati küsinud. 我-以- 经- 问--- 。 我 以_ 经_ 问 问_ 。 我 以- 经- 问 问- 。 -------------- 我 以前 经常 问 问题 。 0
wǒ-d-guò-di-n-uà--. w_ d____ d_________ w- d-g-ò d-à-h-à-e- ------------------- wǒ dǎguò diànhuàle.
jutustama 讲-、-述、-诉、-、叙述 讲____________ 讲-、-述-告-、-、-述 ------------- 讲述、描述、告诉、说、叙述 0
w- --g-ò --àn-uàl-. w_ d____ d_________ w- d-g-ò d-à-h-à-e- ------------------- wǒ dǎguò diànhuàle.
Ma jutustasin. 我----了 。 我 说_ 了 。 我 说- 了 。 -------- 我 说过 了 。 0
wǒ --g-ò -i----à--. w_ d____ d_________ w- d-g-ò d-à-h-à-e- ------------------- wǒ dǎguò diànhuàle.
Ma jutustasin terve loo ära. 我 把 整--情-- ---- 。 我 把 整___ 都 说_ 了 。 我 把 整-事- 都 说- 了 。 ----------------- 我 把 整个事情 都 说过 了 。 0
Wǒ---z-------d- -i-n-uàl-. W_ y____ z__ d_ d_________ W- y-z-í z-i d- d-à-h-à-e- -------------------------- Wǒ yīzhí zài dǎ diànhuàle.
õppima -习 学_ 学- -- 学习 0
Wǒ y-zhí---i-d---iàn---le. W_ y____ z__ d_ d_________ W- y-z-í z-i d- d-à-h-à-e- -------------------------- Wǒ yīzhí zài dǎ diànhuàle.
Ma õppisin. 我 -- 过- 。 我 学_ 过_ 。 我 学- 过- 。 --------- 我 学习 过了 。 0
Wǒ--īz-- z---d- ---nh----. W_ y____ z__ d_ d_________ W- y-z-í z-i d- d-à-h-à-e- -------------------------- Wǒ yīzhí zài dǎ diànhuàle.
Ma õppisin terve õhtu. 我--习了--个 ---。 我 学__ 整_ 晚_ 。 我 学-了 整- 晚- 。 ------------- 我 学习了 整个 晚上 。 0
T-------- wè- w--tí---èn T_ w_____ w__ w_____ w__ T- w-n-í- w-n w-n-í- w-n ------------------------ Tí wèntí, wèn wèntí, wèn
töötama 工- 工_ 工- -- 工作 0
Tí-w----,--èn wè-tí----n T_ w_____ w__ w_____ w__ T- w-n-í- w-n w-n-í- w-n ------------------------ Tí wèntí, wèn wèntí, wèn
Ma töötasin. 我 ---了 。 我 工_ 了 。 我 工- 了 。 -------- 我 工作 了 。 0
Tí--è---- wè- w--t-,--èn T_ w_____ w__ w_____ w__ T- w-n-í- w-n w-n-í- w-n ------------------------ Tí wèntí, wèn wèntí, wèn
Ma töötasin terve päeva. 我 工- ---整- 。 我 工_ 了 一__ 。 我 工- 了 一-天 。 ------------ 我 工作 了 一整天 。 0
w--wèng--le. w_ w________ w- w-n-u-l-. ------------ wǒ wènguòle.
sööma -饭 吃_ 吃- -- 吃饭 0
w- -èn-uòle. w_ w________ w- w-n-u-l-. ------------ wǒ wènguòle.
Ma sõin. 我-吃--了-。 我 吃_ 了 。 我 吃- 了 。 -------- 我 吃过 了 。 0
w- w----òle. w_ w________ w- w-n-u-l-. ------------ wǒ wènguòle.
Ma sõin kogu toidu ära. 我 把 -部---都-吃光-- 。 我 把 全___ 都 吃_ 了 。 我 把 全-饭- 都 吃- 了 。 ----------------- 我 把 全部饭菜 都 吃光 了 。 0
Wǒ--ǐ--án--ī---háng -èn --n-í. W_ y_____ j________ w__ w_____ W- y-q-á- j-n-c-á-g w-n w-n-í- ------------------------------ Wǒ yǐqián jīngcháng wèn wèntí.

Keeleteaduse ajalugu

Inimkonda on keeled alati huvitanud. Tänu sellele on keeleteaduse haru väga pika ajalooga. Keeleteadus tegeleeb süsteemselt keele uurimisega. Inimene vaatles keelt juba tuhandeid aastaid tagasi. Niisiis arenesid erinevatel kultuuridel erinevad süsteemid. Selle tulemusena tekkisid erinevad keelekirjeldused. Tänapäeva keeleteauds põhineb kõige rohkem antiikaja teooriatel. Mitmed traditsioonid pärinevad eelkõige Kreekast. Kõige vanem keelt analüüsiv teos pärineb aga hoopis Indiast. See kirjutati 3000 aastat tagasi ning autoriks oli grammatik Sakatayana. Antiikajal tegelesid keeltega filosoofid nagu Platon. Hilisemal ajal arendasid neid teooriaid edasi Rooma autorid. Araablastel tekkis oma traditsioon 8. sajandil. Nende tekstid sisaldavad väga täpseid araabia keele kirjeldusi. Kaasajal on eriliselt suur huvi olnud selle vastu, kust keel pärineb. Õpetlased tundsid aga huvi keele ajaloo vastu. 18. sajandil hakati keeli omavahel võrdlema. Inimene tahtis teada, kuidas keel areneb. Hiljem keskenduti keelele kui süsteemile. Keskseks küsimuseks oli, kuidas keel toimib. Tänapäeval on olemas palju erinevaid lingivistikaalaseid koolkondi. 50ndatest alates on arenenud välja palju uusi uurimissuundi. Suuresti on need mõjutatud teistest teadusharudest. Näiteks võib tuua psühholingvistikat ja rahvusvahelist kommunikatsiooni. Uuemad koolkonnad on väga spetsiifilised. Üks neist on näiteks feminismi lingvistika. Seega keeleteaduse ajalugu jätkub... Nii kaua, kui on keeli, on inimesel mida uurida!