Vestmik

et Minevik 3   »   te భూత కాలం 3

83 [kaheksakümmend kolm]

Minevik 3

Minevik 3

83 [ఎనభై మూడు]

83 [Enabhai mūḍu]

భూత కాలం 3

Bhūta kālaṁ 3

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti telugu Mängi Rohkem
helistama టెలి--న్ -ేయడం టె___ చే__ ట-ల-ఫ-న- చ-య-ం -------------- టెలిఫోన్ చేయడం 0
Bh-ta-kāla- 3 B____ k____ 3 B-ū-a k-l-ṁ 3 ------------- Bhūta kālaṁ 3
Ma helistasin. నే-ు -ెలిఫ-న్-చే-ాను నే_ టె___ చే__ న-న- ట-ల-ఫ-న- చ-స-న- -------------------- నేను టెలిఫోన్ చేసాను 0
Bh-t- kāla- 3 B____ k____ 3 B-ū-a k-l-ṁ 3 ------------- Bhūta kālaṁ 3
Ma olin terve selle aja telefonil. నే----ప-ప-డూ--ో-- ల-----్లాడు-----ఉన--ా-ు నే_ ఎ___ ఫో_ లో మా_____ ఉ___ న-న- ఎ-్-ు-ూ ఫ-న- ల- మ-ట-ల-డ-త-న- ఉ-్-ా-ు ----------------------------------------- నేను ఎప్పుడూ ఫోన్ లో మాట్లాడుతూనే ఉన్నాను 0
Ṭelip--n-c-y-ḍaṁ Ṭ_______ c______ Ṭ-l-p-ō- c-y-ḍ-ṁ ---------------- Ṭeliphōn cēyaḍaṁ
küsima అడ-టం అ___ అ-గ-ం ----- అడగటం 0
Ṭeliph-n c--a--ṁ Ṭ_______ c______ Ṭ-l-p-ō- c-y-ḍ-ṁ ---------------- Ṭeliphōn cēyaḍaṁ
Ma küsisin. న--- అ---ాను నే_ అ___ న-న- అ-ి-ా-ు ------------ నేను అడిగాను 0
Ṭelip-ōn c--a--ṁ Ṭ_______ c______ Ṭ-l-p-ō- c-y-ḍ-ṁ ---------------- Ṭeliphōn cēyaḍaṁ
Ma olen alati küsinud. నేన- ఎ--ప-డ--అడిగుత-న- --్నాను నే_ ఎ___ అ____ ఉ___ న-న- ఎ-్-ు-ూ అ-ి-ు-ూ-ే ఉ-్-ా-ు ------------------------------ నేను ఎప్పుడూ అడిగుతూనే ఉన్నాను 0
Nēnu--el-p--n-----nu N___ ṭ_______ c_____ N-n- ṭ-l-p-ō- c-s-n- -------------------- Nēnu ṭeliphōn cēsānu
jutustama చ--్ప-ట చె___ చ-ప-ప-ట ------- చెప్పుట 0
N-n- -el-p-ō-------u N___ ṭ_______ c_____ N-n- ṭ-l-p-ō- c-s-n- -------------------- Nēnu ṭeliphōn cēsānu
Ma jutustasin. న--ు----్--ను నే_ చె___ న-న- చ-ప-ప-న- ------------- నేను చెప్పాను 0
N-n----l-phōn-c---nu N___ ṭ_______ c_____ N-n- ṭ-l-p-ō- c-s-n- -------------------- Nēnu ṭeliphōn cēsānu
Ma jutustasin terve loo ära. నే---మొత్తం---న- చె-్---ు నే_ మొ__ క__ చె___ న-న- మ-త-త- క-న- చ-ప-ప-న- ------------------------- నేను మొత్తం కధని చెప్పాను 0
N-n--eppuḍū -hōn-----āṭlā-ut-n--u--ā-u N___ e_____ p___ l_ m__________ u_____ N-n- e-p-ḍ- p-ō- l- m-ṭ-ā-u-ū-ē u-n-n- -------------------------------------- Nēnu eppuḍū phōn lō māṭlāḍutūnē unnānu
õppima చ--వ-ట చ___ చ-ు-ు- ------ చదువుట 0
Nēn---pp--ū--hōn-----āṭlāḍutūnē -n-ānu N___ e_____ p___ l_ m__________ u_____ N-n- e-p-ḍ- p-ō- l- m-ṭ-ā-u-ū-ē u-n-n- -------------------------------------- Nēnu eppuḍū phōn lō māṭlāḍutūnē unnānu
Ma õppisin. నే----ది--ను నే_ చ___ న-న- చ-ి-ా-ు ------------ నేను చదివాను 0
N-n- ep-uḍ- -----l--mā--ā----nē u--ānu N___ e_____ p___ l_ m__________ u_____ N-n- e-p-ḍ- p-ō- l- m-ṭ-ā-u-ū-ē u-n-n- -------------------------------------- Nēnu eppuḍū phōn lō māṭlāḍutūnē unnānu
Ma õppisin terve õhtu. నే-----యం--రం--ొత్త--చదివ-ను నే_ సా___ మొ__ చ___ న-న- స-య-త-ర- మ-త-త- చ-ి-ా-ు ---------------------------- నేను సాయంత్రం మొత్తం చదివాను 0
A-----aṁ A_______ A-a-a-a- -------- Aḍagaṭaṁ
töötama పని చ--ుట ప_ చే__ ప-ి చ-య-ట --------- పని చేయుట 0
Aḍag-ṭaṁ A_______ A-a-a-a- -------- Aḍagaṭaṁ
Ma töötasin. నేన---న---ేసాను నే_ ప_ చే__ న-న- ప-ి చ-స-న- --------------- నేను పని చేసాను 0
A----ṭ-ṁ A_______ A-a-a-a- -------- Aḍagaṭaṁ
Ma töötasin terve päeva. రో-ంత---ేను పని -ే--ను రో__ నే_ ప_ చే__ ర-జ-త- న-న- ప-ి చ-స-న- ---------------------- రోజంతా నేను పని చేసాను 0
N--u aḍ-g-nu N___ a______ N-n- a-i-ā-u ------------ Nēnu aḍigānu
sööma త---ట తి__ త-న-ట ----- తినుట 0
N-n---ḍigā-u N___ a______ N-n- a-i-ā-u ------------ Nēnu aḍigānu
Ma sõin. నేన- త--్-ా-ు నే_ తి___ న-న- త-న-న-న- ------------- నేను తిన్నాను 0
N--- -ḍ-g-nu N___ a______ N-n- a-i-ā-u ------------ Nēnu aḍigānu
Ma sõin kogu toidu ära. నే-- అన-నం మొత----త-న-న-ను నే_ అ__ మొ__ తి___ న-న- అ-్-ం మ-త-త- త-న-న-న- -------------------------- నేను అన్నం మొత్తం తిన్నాను 0
N----e---ḍū-a-ig--ūnē--nn--u N___ e_____ a________ u_____ N-n- e-p-ḍ- a-i-u-ū-ē u-n-n- ---------------------------- Nēnu eppuḍū aḍigutūnē unnānu

Keeleteaduse ajalugu

Inimkonda on keeled alati huvitanud. Tänu sellele on keeleteaduse haru väga pika ajalooga. Keeleteadus tegeleeb süsteemselt keele uurimisega. Inimene vaatles keelt juba tuhandeid aastaid tagasi. Niisiis arenesid erinevatel kultuuridel erinevad süsteemid. Selle tulemusena tekkisid erinevad keelekirjeldused. Tänapäeva keeleteauds põhineb kõige rohkem antiikaja teooriatel. Mitmed traditsioonid pärinevad eelkõige Kreekast. Kõige vanem keelt analüüsiv teos pärineb aga hoopis Indiast. See kirjutati 3000 aastat tagasi ning autoriks oli grammatik Sakatayana. Antiikajal tegelesid keeltega filosoofid nagu Platon. Hilisemal ajal arendasid neid teooriaid edasi Rooma autorid. Araablastel tekkis oma traditsioon 8. sajandil. Nende tekstid sisaldavad väga täpseid araabia keele kirjeldusi. Kaasajal on eriliselt suur huvi olnud selle vastu, kust keel pärineb. Õpetlased tundsid aga huvi keele ajaloo vastu. 18. sajandil hakati keeli omavahel võrdlema. Inimene tahtis teada, kuidas keel areneb. Hiljem keskenduti keelele kui süsteemile. Keskseks küsimuseks oli, kuidas keel toimib. Tänapäeval on olemas palju erinevaid lingivistikaalaseid koolkondi. 50ndatest alates on arenenud välja palju uusi uurimissuundi. Suuresti on need mõjutatud teistest teadusharudest. Näiteks võib tuua psühholingvistikat ja rahvusvahelist kommunikatsiooni. Uuemad koolkonnad on väga spetsiifilised. Üks neist on näiteks feminismi lingvistika. Seega keeleteaduse ajalugu jätkub... Nii kaua, kui on keeli, on inimesel mida uurida!