Vestmik

et Minevik 3   »   de Vergangenheit 3

83 [kaheksakümmend kolm]

Minevik 3

Minevik 3

83 [dreiundachtzig]

Vergangenheit 3

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti saksa Mängi Rohkem
helistama t--efo-i---n t___________ t-l-f-n-e-e- ------------ telefonieren 0
Ma helistasin. Ich -ab--t---f-nie-t. I__ h___ t___________ I-h h-b- t-l-f-n-e-t- --------------------- Ich habe telefoniert. 0
Ma olin terve selle aja telefonil. I-h-h-be -ie-g-nze Z--- ---ef-n--rt. I__ h___ d__ g____ Z___ t___________ I-h h-b- d-e g-n-e Z-i- t-l-f-n-e-t- ------------------------------------ Ich habe die ganze Zeit telefoniert. 0
küsima f-agen f_____ f-a-e- ------ fragen 0
Ma küsisin. Ich ---e--efra-t. I__ h___ g_______ I-h h-b- g-f-a-t- ----------------- Ich habe gefragt. 0
Ma olen alati küsinud. Ich -abe-im-er-gefra-t. I__ h___ i____ g_______ I-h h-b- i-m-r g-f-a-t- ----------------------- Ich habe immer gefragt. 0
jutustama e-zä---n e_______ e-z-h-e- -------- erzählen 0
Ma jutustasin. I---ha-- -r-ähl-. I__ h___ e_______ I-h h-b- e-z-h-t- ----------------- Ich habe erzählt. 0
Ma jutustasin terve loo ära. Ich -a-- -i---a-ze G---h----- e-z--lt. I__ h___ d__ g____ G_________ e_______ I-h h-b- d-e g-n-e G-s-h-c-t- e-z-h-t- -------------------------------------- Ich habe die ganze Geschichte erzählt. 0
õppima le---n l_____ l-r-e- ------ lernen 0
Ma õppisin. I-h ha----e--r--. I__ h___ g_______ I-h h-b- g-l-r-t- ----------------- Ich habe gelernt. 0
Ma õppisin terve õhtu. Ich--a-e -----anzen----n- ----r--. I__ h___ d__ g_____ A____ g_______ I-h h-b- d-n g-n-e- A-e-d g-l-r-t- ---------------------------------- Ich habe den ganzen Abend gelernt. 0
töötama a-bei-en a_______ a-b-i-e- -------- arbeiten 0
Ma töötasin. I-- -a----e-rbei--t. I__ h___ g__________ I-h h-b- g-a-b-i-e-. -------------------- Ich habe gearbeitet. 0
Ma töötasin terve päeva. I-h-habe --n gan--n -a- -ea--eitet. I__ h___ d__ g_____ T__ g__________ I-h h-b- d-n g-n-e- T-g g-a-b-i-e-. ----------------------------------- Ich habe den ganzen Tag gearbeitet. 0
sööma es-en e____ e-s-n ----- essen 0
Ma sõin. Ich----e--egesse-. I__ h___ g________ I-h h-b- g-g-s-e-. ------------------ Ich habe gegessen. 0
Ma sõin kogu toidu ära. Ich -a-e das g-n-- --se- -egess--. I__ h___ d__ g____ E____ g________ I-h h-b- d-s g-n-e E-s-n g-g-s-e-. ---------------------------------- Ich habe das ganze Essen gegessen. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + saksa (1-100) MP3 saksa (1-100)
Videot ei leitud!

Keeleteaduse ajalugu

Inimkonda on keeled alati huvitanud. Tänu sellele on keeleteaduse haru väga pika ajalooga. Keeleteadus tegeleeb süsteemselt keele uurimisega. Inimene vaatles keelt juba tuhandeid aastaid tagasi. Niisiis arenesid erinevatel kultuuridel erinevad süsteemid. Selle tulemusena tekkisid erinevad keelekirjeldused. Tänapäeva keeleteauds põhineb kõige rohkem antiikaja teooriatel. Mitmed traditsioonid pärinevad eelkõige Kreekast. Kõige vanem keelt analüüsiv teos pärineb aga hoopis Indiast. See kirjutati 3000 aastat tagasi ning autoriks oli grammatik Sakatayana. Antiikajal tegelesid keeltega filosoofid nagu Platon. Hilisemal ajal arendasid neid teooriaid edasi Rooma autorid. Araablastel tekkis oma traditsioon 8. sajandil. Nende tekstid sisaldavad väga täpseid araabia keele kirjeldusi. Kaasajal on eriliselt suur huvi olnud selle vastu, kust keel pärineb. Õpetlased tundsid aga huvi keele ajaloo vastu. 18. sajandil hakati keeli omavahel võrdlema. Inimene tahtis teada, kuidas keel areneb. Hiljem keskenduti keelele kui süsteemile. Keskseks küsimuseks oli, kuidas keel toimib. Tänapäeval on olemas palju erinevaid lingivistikaalaseid koolkondi. 50ndatest alates on arenenud välja palju uusi uurimissuundi. Suuresti on need mõjutatud teistest teadusharudest. Näiteks võib tuua psühholingvistikat ja rahvusvahelist kommunikatsiooni. Uuemad koolkonnad on väga spetsiifilised. Üks neist on näiteks feminismi lingvistika. Seega keeleteaduse ajalugu jätkub... Nii kaua, kui on keeli, on inimesel mida uurida!