Vestmik

et Minevik 3   »   uz otgan 3

83 [kaheksakümmend kolm]

Minevik 3

Minevik 3

83 [sakson uch]

otgan 3

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti usbeki Mängi Rohkem
helistama qo-g--------ing q_______ q_____ q-n-i-o- q-l-n- --------------- qongiroq qiling 0
Ma helistasin. Men------o---il-im. M__ t______ q______ M-n t-l-f-n q-l-i-. ------------------- Men telefon qildim. 0
Ma olin terve selle aja telefonil. M-n doi- -e--fo--a-e---. M__ d___ t________ e____ M-n d-i- t-l-f-n-a e-i-. ------------------------ Men doim telefonda edim. 0
küsima so-ang s_____ s-r-n- ------ sorang 0
Ma küsisin. Men s-ra--m. M__ s_______ M-n s-r-d-m- ------------ Men soradim. 0
Ma olen alati küsinud. Men ha- doi--so-----. M__ h__ d___ s_______ M-n h-r d-i- s-r-d-m- --------------------- Men har doim soradim. 0
jutustama a-t a__ a-t --- ayt 0
Ma jutustasin. M---aytd--. M__ a______ M-n a-t-i-. ----------- Men aytdim. 0
Ma jutustasin terve loo ära. M-n -utu----qe--- ----b b-rd--. M__ b____ v______ a____ b______ M-n b-t-n v-q-a-i a-t-b b-r-i-. ------------------------------- Men butun voqeani aytib berdim. 0
õppima o--ani-h o_______ o-g-n-s- -------- organish 0
Ma õppisin. M-n o-g---im. M__ o________ M-n o-g-n-i-. ------------- Men organdim. 0
Ma õppisin terve õhtu. Ke--qu--n-o‘qi-im. K________ o_______ K-c-q-r-n o-q-d-m- ------------------ Kechqurun o‘qidim. 0
töötama i-h i__ i-h --- ish 0
Ma töötasin. M-n ish-a-i-. M__ i________ M-n i-h-a-i-. ------------- Men ishladim. 0
Ma töötasin terve päeva. M-- k-n -oy---shla-im. M__ k__ b___ i________ M-n k-n b-y- i-h-a-i-. ---------------------- Men kun boyi ishladim. 0
sööma ov-at o____ o-q-t ----- ovqat 0
Ma sõin. M-- --d-m. M__ y_____ M-n y-d-m- ---------- Men yedim. 0
Ma sõin kogu toidu ära. Men ha--a ov--tni -e-im. M__ h____ o______ y_____ M-n h-m-a o-q-t-i y-d-m- ------------------------ Men hamma ovqatni yedim. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 usbeki (1-100)
Videot ei leitud!

Keeleteaduse ajalugu

Inimkonda on keeled alati huvitanud. Tänu sellele on keeleteaduse haru väga pika ajalooga. Keeleteadus tegeleeb süsteemselt keele uurimisega. Inimene vaatles keelt juba tuhandeid aastaid tagasi. Niisiis arenesid erinevatel kultuuridel erinevad süsteemid. Selle tulemusena tekkisid erinevad keelekirjeldused. Tänapäeva keeleteauds põhineb kõige rohkem antiikaja teooriatel. Mitmed traditsioonid pärinevad eelkõige Kreekast. Kõige vanem keelt analüüsiv teos pärineb aga hoopis Indiast. See kirjutati 3000 aastat tagasi ning autoriks oli grammatik Sakatayana. Antiikajal tegelesid keeltega filosoofid nagu Platon. Hilisemal ajal arendasid neid teooriaid edasi Rooma autorid. Araablastel tekkis oma traditsioon 8. sajandil. Nende tekstid sisaldavad väga täpseid araabia keele kirjeldusi. Kaasajal on eriliselt suur huvi olnud selle vastu, kust keel pärineb. Õpetlased tundsid aga huvi keele ajaloo vastu. 18. sajandil hakati keeli omavahel võrdlema. Inimene tahtis teada, kuidas keel areneb. Hiljem keskenduti keelele kui süsteemile. Keskseks küsimuseks oli, kuidas keel toimib. Tänapäeval on olemas palju erinevaid lingivistikaalaseid koolkondi. 50ndatest alates on arenenud välja palju uusi uurimissuundi. Suuresti on need mõjutatud teistest teadusharudest. Näiteks võib tuua psühholingvistikat ja rahvusvahelist kommunikatsiooni. Uuemad koolkonnad on väga spetsiifilised. Üks neist on näiteks feminismi lingvistika. Seega keeleteaduse ajalugu jätkub... Nii kaua, kui on keeli, on inimesel mida uurida!