Vestmik

et Kõrvallaused sõnaga kas   »   uz ob bilan ergash gaplar

93 [üheksakümmend kolm]

Kõrvallaused sõnaga kas

Kõrvallaused sõnaga kas

93 [toqson uch]

ob bilan ergash gaplar

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti usbeki Mängi Rohkem
Ma ei tea, kas ta armastab mind. U--e----ev-dimi,-b--may-a-. U m___ s________ b_________ U m-n- s-v-d-m-, b-l-a-m-n- --------------------------- U meni sevadimi, bilmayman. 0
Ma ei tea, kas ta tuleb tagasi. Qay-ib ---adimi, b-lmay---. Q_____ k________ b_________ Q-y-i- k-l-d-m-, b-l-a-m-n- --------------------------- Qaytib keladimi, bilmayman. 0
Ma ei tea, kas ta helistab mulle. U ------qo--iroq qi--dim-----lm-y---. U m____ q_______ q________ b_________ U m-n-a q-n-i-o- q-l-d-m-, b-l-a-m-n- ------------------------------------- U menga qongiroq qiladimi, bilmayman. 0
Kas ta tõesti armastab mind? U--e-i---v-----? U m___ s________ U m-n- s-v-d-m-? ---------------- U meni sevadimi? 0
Kas ta tõesti tuleb tagasi? U--aytib--el--i-i? U q_____ k________ U q-y-i- k-l-d-m-? ------------------ U qaytib keladimi? 0
Kas ta tõesti helistab mulle? U menga ---gi--q q-l-d---? U m____ q_______ q________ U m-n-a q-n-i-o- q-l-d-m-? -------------------------- U menga qongiroq qiladimi? 0
Ma küsin endalt, kas ta mõtleb minule. Q--iq- - m----o-----pt--i? Q_____ u m___ o___________ Q-z-q- u m-n- o-l-y-p-i-i- -------------------------- Qiziq, u meni oylayaptimi? 0
Ma küsin endalt, kas tal on keegi teine. Q-ziq, -n--- bo--q-s--borm-? Q_____ u____ b_______ b_____ Q-z-q- u-i-g b-s-q-s- b-r-i- ---------------------------- Qiziq, uning boshqasi bormi? 0
Ma küsin endalt, kas ta valetab. U-y--go---ap----pti-i,--eb-oy--yma-. U y_____ g____________ d__ o________ U y-l-o- g-p-r-a-t-m-, d-b o-l-y-a-. ------------------------------------ U yolgon gapiryaptimi, deb oylayman. 0
Kas ta tõesti mõtleb minule? U --n- o-la--p----? U m___ o___________ U m-n- o-l-y-p-i-i- ------------------- U meni oylayaptimi? 0
Kas tal on tõesti keegi teine? U--n---o-hqa---bo-mi? U____ b_______ b_____ U-i-g b-s-q-s- b-r-i- --------------------- Uning boshqasi bormi? 0
Kas ta tõesti rääkis tõtt? U ros--ga---y---im-? U r___ g____________ U r-s- g-p-r-a-t-m-? -------------------- U rost gapiryaptimi? 0
Ma kahtlen, kas ma talle tegelikult meeldin. U ---i-c-in-an -am-y---i---hi-----ub-a----am--. U m___ c______ h__ y___________ s_____ q_______ U m-n- c-i-d-n h-m y-q-i-i-h-g- s-u-h- q-l-m-n- ----------------------------------------------- U meni chindan ham yoqtirishiga shubha qilaman. 0
Ma kahtlen, kas ta kirjutab mulle. U me----yoz-----a sh-bh- ---a-an. U m____ y________ s_____ q_______ U m-n-a y-z-s-i-a s-u-h- q-l-m-n- --------------------------------- U menga yozishiga shubha qilaman. 0
Ma kahtlen, kas ta minuga abiellub. M-n-- uy-an-shi-a --u------la--n. M____ u__________ s_____ q_______ M-n-a u-l-n-s-i-a s-u-h- q-l-m-n- --------------------------------- Menga uylanishiga shubha qilaman. 0
Kas ma tõesti meeldin talle? Si----g-h-,-u--e-i--aqiq-t-- -a- --xshi--o-a-i-i? S__________ u m___ h________ h__ y_____ k________ S-z-i-g-h-, u m-n- h-q-q-t-n h-m y-x-h- k-r-d-m-? ------------------------------------------------- Sizningcha, u meni haqiqatan ham yaxshi koradimi? 0
Kas ta tõesti kirjutab mulle? U me-g- y--a-i-i? U m____ y________ U m-n-a y-z-d-m-? ----------------- U menga yozadimi? 0
Kas ta tõesti abiellub minuga? U -e--a -ur-u-h-------a-im-? U m____ t________ c_________ U m-n-a t-r-u-h-a c-i-a-i-i- ---------------------------- U menga turmushga chiqadimi? 0

Kuidas õpib aju grammatikat?

Oma emakeelt hakkame me õppima beebieas. See toimub automaatselt. Me pole sellest ise teadlikud. Meie aju aga peab õppimise nimel palju vaeva nägema. Näiteks grammatika õppimiseks peab aju tegema palju tööd. Ta kuuleb iga päev uusi asju. Ta võtab järjepidevalt vastu uusi stimulatsioone. Aju aga ei suuda igat ärritust eraldi töödelda. Ta peab töötama ökonoomselt. Seepärast keskendub ta korrapärasusele. Aju säilitab seda, mida ta kuuleb tihti. Ta registreerib ära, mitu korda teatud asi esineb. Seejärel loob ta nende näidete põhjal grammatikalise reegli. Lapsed teavad, kas lause on õige või vale. Kuid nad ei tea, miks see nii on. Aju teab reegleid ilma, et ta oleks neid õppinud. Täiskasvanud õpivad keeli teistmoodi. Nad juba tunnevad oma emakeele struktuuri. Samad struktuurid on baasiks uutele reeglitele. Kuid õppimiseks on täiskasvanutel vaja õpetust. Grammatika õppimisel on ajul kindel süsteem. See on nähtav tänu näiteks nimisõnadele ja tegusõnadele. Need on salvestatud erinevatesse aju osadesse. Nende töötlemisel on aktiivsed erinevad aju piirkonnad. Lihtsaid reegleid õpitakse teistmoodi kui keerulisi reegleid. Keeruliste reeglite puhul töötavad korraga rohkem aju piirkondi. Kuidas täpselt aju grammatikat õpib, ei ole veel uuritud. Kuid me teame, et teoreetiliselt on aju võimeline õppima kõiki grammatika reegleid...