Vestmik

et Sidesõnad 4   »   uz birikmalar 4

97 [üheksakümmend seitse]

Sidesõnad 4

Sidesõnad 4

97 [toqson yetti]

birikmalar 4

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti usbeki Mängi Rohkem
Ta jäi magama, kuigi telekas töötas. T-le-iz-- y--ilga- b-----h-m--x--- qold-. T________ y_______ b____ h__ u____ q_____ T-l-v-z-r y-q-l-a- b-l-a h-m u-l-b q-l-i- ----------------------------------------- Televizor yoqilgan bolsa ham uxlab qoldi. 0
Ta jäi veel, kuigi juba oli hilja. K----bo-sa-----q--d-. K___ b____ h__ q_____ K-c- b-l-a h-m q-l-i- --------------------- Kech bolsa ham qoldi. 0
Ta ei tulnud, kuigi me leppisime kohtumise kokku. Uc---s-u--i --l-shi- --sa--ha- ke--adi. U__________ k_______ o____ h__ k_______ U-h-a-h-v-i k-l-s-i- o-s-k h-m k-l-a-i- --------------------------------------- Uchrashuvni kelishib olsak ham kelmadi. 0
Telekas töötas. Sellele vaatamata jäi ta magama. T-levizo- -oqil--n -----Sh-ng----rama---- u---b -old-. T________ y_______ e___ S_____ q_______ u u____ q_____ T-l-v-z-r y-q-l-a- e-i- S-u-g- q-r-m-y- u u-l-b q-l-i- ------------------------------------------------------ Televizor yoqilgan edi. Shunga qaramay, u uxlab qoldi. 0
Oli juba hilja. Sellele vaatamata jäi ta veel. K--h--d-----un-- qa-a----u-qo-di. K___ e___ S_____ q______ u q_____ K-c- e-i- S-u-g- q-r-m-y u q-l-i- --------------------------------- Kech edi. Shunga qaramay u qoldi. 0
Me leppisime kohtumise kokku. Sellele vaatamata ta ei tulnud. B-z --hrashi---a-k---shi--olga---d--. H----ha----lma-i. B__ u___________ k_______ o____ e____ H___ h__ k_______ B-z u-h-a-h-s-g- k-l-s-i- o-g-n e-i-. H-l- h-m k-l-a-i- ------------------------------------------------------- Biz uchrashishga kelishib olgan edik. Hali ham kelmadi. 0
Ehkki tal ei ole juhiluba, sõidab ta autoga. Hayd------ik-gu-o-n-m--i--o-----a-----mash-n- ---d---i. H___________ g__________ b___________ m______ h________ H-y-o-c-i-i- g-v-h-o-a-i b-‘-m-s---a- m-s-i-a h-y-a-d-. ------------------------------------------------------- Haydovchilik guvohnomasi bo‘lmasa-da, mashina haydaydi. 0
Ehkki tänav on libe, sõidab ta kiiresti. Yo‘l---r-a----q bo-l-- h-m-tez--a----d-. Y___ s_________ b_____ h__ t__ h________ Y-‘- s-r-a-c-i- b-‘-s- h-m t-z h-y-a-d-. ---------------------------------------- Yo‘l sirpanchiq bo‘lsa ham tez haydaydi. 0
Ehkki ta on purjus, sõidab ta rattaga. U ma-----ls- -----v--o-i--dda-yura-i. U m___ b____ h___ v__________ y______ U m-s- b-l-a h-m- v-l-s-p-d-a y-r-d-. ------------------------------------- U mast bolsa ham, velosipedda yuradi. 0
Tal ei ole juhiluba. Sellele vaatamata sõidab ta autoga. U-i-g ---do--hil-k ---oh---a------.-Shunga q--a-a-- --m----n--h-yd-ydi. U____ h___________ g__________ y___ S_____ q_______ u m______ h________ U-i-g h-y-o-c-i-i- g-v-h-o-a-i y-q- S-u-g- q-r-m-y- u m-s-i-a h-y-a-d-. ----------------------------------------------------------------------- Uning haydovchilik guvohnomasi yoq. Shunga qaramay, u mashina haydaydi. 0
Tänav on libe. Sellele vaatamata sõidab ta nii kiiresti. Y-l-m-zl-.--h-ng---ara-a-,-u ju-- -ez h-y-aydi. Y__ m_____ S_____ q_______ u j___ t__ h________ Y-l m-z-i- S-u-g- q-r-m-y- u j-d- t-z h-y-a-d-. ----------------------------------------------- Yol muzli. Shunga qaramay, u juda tez haydaydi. 0
Ta on purjus. Sellele vaatamata sõidab ta rattaga. U--------hun-a-qa-a-ay, - -e-os-p-d-- y--a-i. U m____ S_____ q_______ u v__________ y______ U m-s-. S-u-g- q-r-m-y- u v-l-s-p-d-a y-r-d-. --------------------------------------------- U mast. Shunga qaramay, u velosipedda yuradi. 0
Ta ei leia töökohta, kuigi ta on õppinud. O--ig----o‘-sa--am--i------ol-ay-p--. O______ b_____ h___ i__ t____________ O-q-g-n b-‘-s- h-m- i-h t-p-l-a-a-t-. ------------------------------------- O‘qigan bo‘lsa ham, ish topolmayapti. 0
Ta ei lähe arsti juurde, kuigi tal on valud. Og-r-y----n--a qar--a-,-sh-fok---a--orma-di. O_____________ q_______ s_________ b________ O-‘-i-o-g-n-g- q-r-m-y- s-i-o-o-g- b-r-a-d-. -------------------------------------------- Og‘riyotganiga qaramay, shifokorga bormaydi. 0
Ta ostab auto, kuigi tal ei ole raha. U -u-i--o-ma---ham--a-h--a -o-ib o--di. U p___ b______ h__ m______ s____ o_____ U p-l- b-l-a-a h-m m-s-i-a s-t-b o-a-i- --------------------------------------- U puli bolmasa ham mashina sotib oladi. 0
Ta on õppinud. Sellele vaatamata ei leia ta töökohta. U --idi.--hu--a-q--am-y----ish--op- o-m---pti. U o_____ S_____ q_______ u i__ t___ o_________ U o-i-i- S-u-g- q-r-m-y- u i-h t-p- o-m-y-p-i- ---------------------------------------------- U oqidi. Shunga qaramay, u ish topa olmayapti. 0
Tal on valud. Sellele vaatamata ei lähe ta arsti juurde. Un----o--ig- bo-- S--ng- -------, u--hi---o-g- --rm-ydi. U____ o_____ b___ S_____ q_______ u s_________ b________ U-i-g o-r-g- b-r- S-u-g- q-r-m-y- u s-i-o-o-g- b-r-a-d-. -------------------------------------------------------- Uning ogrigi bor. Shunga qaramay, u shifokorga bormaydi. 0
Tal ei ole raha. Sellele vaatamata ostab ta auto. U---g-pul--yo-----u-ga-qara---, u ma-hina-s-ti- --a--. U____ p___ y___ S_____ q_______ u m______ s____ o_____ U-i-g p-l- y-q- S-u-g- q-r-m-y- u m-s-i-a s-t-b o-a-i- ------------------------------------------------------ Uning puli yoq. Shunga qaramay, u mashina sotib oladi. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 usbeki (1-100)
Videot ei leitud!

Noored õpivad teistmoodi kui vanad

Lapsed õpivad keeli üsna kiiresti. Täiskasvanutel võtab see tavaliselt kauema aega. Kuid lapsed ei õpi täiskasvanutest paremini. Nad lihtsalt õpivad teistmoodi. Uue keele õppimisel saavutab aju üsna palju. Aju peab samaaegselt õppima palju erinevaid asju. Keele õppimisel ei piisa vaid sellele mõtlemisest. Inimene peab õppima uusi sõnu välja ütlema. Seepärast peavad kõneorganid õppima uusi liigutusi. Aju peab õppima toime tulema uute situatsioonidega. Võõras keeles suhtlemine on väljakutse. Kuid täiskasvanud õpivad erinevates eluetappides keeli erinevalt. 20-30-aastaselt on täiskasvanud veel õppimisharjumus. Kool ja õppimine ei ole liiga kauges minevikus. Seega on aju hästi treenitud. Niisiis suudab aju omandada võõrkeeli väga kõrgel tasemel. 40-50-aastased inimesed on juba palu õppinud. Nende ajule on antud kogemused kasuks. Nad suudavad uut materjali hästi seostada vanade teadmistega. Selles vanuses õpib inimene hästi asju, mis on talle juba tuttavad. See võib tähendada näiteks keeli, mis on sarnased keeltega, mida ta on juba varem õppinud. 60- ja 70-aastaselt on tavaliselt inimesel palju vaba aega. Neil on aega palju harjutada. See on aga keelte puhul eriti oluline. Vanemad inimesed õpivad näiteks eriti hästi võõrkeeles kirjutama. Igas eas on võimalik edukalt õppida. Aju suudab luua uusi närvirakke ka pärast puberteediiga. Ja ta naudib seda...