Vestmik

et midagi tohtima   »   uz biror narsa qilishga ruxsat berilgan

73 [seitsekümmend kolm]

midagi tohtima

midagi tohtima

73 [etmish uch]

biror narsa qilishga ruxsat berilgan

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti usbeki Mängi Rohkem
Tohid sa juba autoga sõita? Si-ga ---aqac--n----da--g--r--sa- be--l--nmi? S____ a_________ h________ r_____ b__________ S-z-a a-l-q-c-o- h-y-a-h-a r-x-a- b-r-l-a-m-? --------------------------------------------- Sizga allaqachon haydashga ruxsat berilganmi? 0
Tohid sa juba alkoholi juua? H-li--pirtl---c---l-k--r -ch----a -ux-a- -----gan-i? H___ s______ i__________ i_______ r_____ b__________ H-l- s-i-t-i i-h-m-i-l-r i-h-s-g- r-x-a- b-r-l-a-m-? ---------------------------------------------------- Hali spirtli ichimliklar ichishga ruxsat berilganmi? 0
Tohid sa juba üksi välismaale sõita? Che- --g--yol-----or--o---i-m-? C___ e___ y_____ b___ o________ C-e- e-g- y-l-i- b-r- o-a-i-m-? ------------------------------- Chet elga yolgiz bora olasizmi? 0
tohtima r--sa- b-rilgan r_____ b_______ r-x-a- b-r-l-a- --------------- ruxsat berilgan 0
Tohime me siin suitsetada? B- yerda -he-is---i- mum-i--i? B_ y____ c__________ m________ B- y-r-a c-e-i-h-m-z m-m-i-m-? ------------------------------ Bu yerda chekishimiz mumkinmi? 0
Tohib siin suitsetada? Bu--erd---h--ish mu---nmi? B_ y____ c______ m________ B- y-r-a c-e-i-h m-m-i-m-? -------------------------- Bu yerda chekish mumkinmi? 0
Tohib siin krediitkaardiga maksta? Kr---- -arta -i--n-t-l-- o----z--? K_____ k____ b____ t____ o________ K-e-i- k-r-a b-l-n t-l-y o-a-i-m-? ---------------------------------- Kredit karta bilan tolay olasizmi? 0
Tohib siin tšekiga maksta? C-e- --q-l-----ay-ol---zm-? C___ o_____ t____ o________ C-e- o-q-l- t-l-y o-a-i-m-? --------------------------- Chek orqali tolay olasizmi? 0
Tohib siin ainult sularahas maksta? Fa-a- -aqd p-l ----y -la-izm-? F____ n___ p__ t____ o________ F-q-t n-q- p-l t-l-y o-a-i-m-? ------------------------------ Faqat naqd pul tolay olasizmi? 0
Tohin ma hetkel helistada? Men ----c--k-----efo--qi-sa- -o-ad--i? M__ s________ t______ q_____ b________ M-n s-u-c-a-i t-l-f-n q-l-a- b-l-d-m-? -------------------------------------- Men shunchaki telefon qilsam boladimi? 0
Tohin ma hetkel midagi küsida? Siz-a---i--n--sa-s--a--m may-i-i? S_____ b__ n____ s______ m_______ S-z-a- b-r n-r-a s-r-s-m m-y-i-i- --------------------------------- Sizdan bir narsa sorasam maylimi? 0
Tohin ma hetkel midagi öelda? B-r-r narsa a----m --yl--i? B____ n____ a_____ m_______ B-r-r n-r-a a-t-a- m-y-i-i- --------------------------- Biror narsa aytsam maylimi? 0
Ta ei tohi pargis magada. U--n- --rkd--u--as--g--ru-sa--be---ma---. U____ p_____ u________ r_____ b__________ U-i-g p-r-d- u-l-s-i-a r-x-a- b-r-l-a-a-. ----------------------------------------- Uning parkda uxlashiga ruxsat berilmagan. 0
Ta ei tohi autos magada. U ---h-n-da-u-lay -----di. U m________ u____ o_______ U m-s-i-a-a u-l-y o-m-y-i- -------------------------- U mashinada uxlay olmaydi. 0
Ta ei tohi rongijaamas magada. U-ga---kz-l-----------mu-k---em-s. U___ v_______ u______ m_____ e____ U-g- v-k-a-d- u-l-s-i m-m-i- e-a-. ---------------------------------- Unga vokzalda uxlashi mumkin emas. 0
Tohime me istuda? B-z-a-joy---s---o-ad--i? B____ j__ o___ b________ B-z-a j-y o-s- b-l-d-m-? ------------------------ Bizga joy olsa boladimi? 0
Tohime me menüüd saada? M--yuni--l--i-m-? M______ o________ M-n-u-i o-a-i-m-? ----------------- Menyuni olamizmi? 0
Tohime me eraldi maksta? A---i-a tola-him-z -umkin-i? A______ t_________ m________ A-o-i-a t-l-s-i-i- m-m-i-m-? ---------------------------- Alohida tolashimiz mumkinmi? 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 usbeki (1-100)
Videot ei leitud!

Kuidas aju õpib uusi sõnu

Kui me õpime uusi sõnu, salvestab meie aju uue materjali. Õppimisest on kasu vaid pideval kordamisel. Kui hästi meie aju sõnu salvestab, sõltub mitmetest teguritest. Kõige tähtsam on aga, et me kordaksime sõnavara regulaarselt. Salvestatakse vaid sõnad, mida me tihti kasutame või kirjutame. Võiks öelda, et need sõnad salvestuvad nagu pildid. See õppimise põhimõte kehtib ka ahvidel. Ahvid suudavad õppida sõnu ‘lugema’ juhul, kui nad neid piisavalt sageli näevad. Kuigi nad ei mõista sõnu, tunnevad nad ära sõnade vormi. Et rääkida ladusat keelt, on meil vaja palju sõnu. Seepärast peab sõnavara olema hästi organiseeritud. Meie mälu töötab nagu arhiiv. Et leida sõna kiiresti, peab ta teadma, kust otsida. Seepärast on parem õppida sõnu kindlas kontekstis. Siis leiab meie aju alati õige ‘faili’ üles. Aga õpitut on võimalik ka unustada. Sel juhul liigub teadmine aktiivsest mälust passiivsesse mälu. Unustades vabastame me end teadmistest, mida me ei vaja. Nii teeb meie aju ruumi uuele ja tähtsamale infole. Seetõttu on oluline, et me kasutame oma teadmisi regulaarselt. Aga passiivses mälus olev teave ei ole igaveseks kadunud. Kui me näeme unustatud sõna, tuleb see meile jälle meelde. Varem õpitut omandame me teisel korral kiiremini. Inimene, kes soovib oma sõnavara laiendada, peab laiendama ka oma huvialasid. Meil kõigil on mingid teatud huvid. Seetõttu keskendume me tavaliselt ühele samale asjale. Aga keel koosneb mitmest erinevast semantilistest väljadest. Poliitikast huvitatud inimene peaks vahepeal lugema ka spordilehte!