Vestmik

et midagi soovima   »   uz biror narsani yoqtirmoq

70 [seitsekümmend]

midagi soovima

midagi soovima

70 [etmish]

biror narsani yoqtirmoq

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti usbeki Mängi Rohkem
Kas te sooviksite suitsetada? C-ekish-i--ohl-y-izmi? C________ x___________ C-e-i-h-i x-h-a-s-z-i- ---------------------- Chekishni xohlaysizmi? 0
Kas te sooviksite tantsida? Raq-g- t------n- ---l--si---? R_____ t________ h___________ R-q-g- t-s-i-h-i h-h-a-s-z-i- ----------------------------- Raqsga tushishni hohlaysizmi? 0
Kas te sooviksite jalutama minna? Pi---a-bo-i-hni xoh-ays-z-i? P_____ b_______ x___________ P-y-d- b-r-s-n- x-h-a-s-z-i- ---------------------------- Piyoda borishni xohlaysizmi? 0
Ma sooviksin suitsetada. Men -h--i--n---o---y---. M__ c________ x_________ M-n c-e-i-h-i x-h-a-m-n- ------------------------ Men chekishni xohlayman. 0
Soovid sa sigaretti? Tamak--ist--s---i? T_____ i__________ T-m-k- i-t-y-i-m-? ------------------ Tamaki istaysizmi? 0
Ta soovib tuld. U -l-v-- xohlay--. U o_____ x________ U o-o-n- x-h-a-d-. ------------------ U olovni xohlaydi. 0
Ma sooviksin midagi juua. Me- ic---qchim-n. M__ i____________ M-n i-h-o-c-i-a-. ----------------- Men ichmoqchiman. 0
Ma sooviksin midagi süüa. M---n--ad-r-yemoq-hi-an. M__ n______ y___________ M-n n-m-d-r y-m-q-h-m-n- ------------------------ Men nimadir yemoqchiman. 0
Ma sooviksin veidi puhata. Men--am-o--o--hi-a-. M__ d__ o___________ M-n d-m o-m-q-h-m-n- -------------------- Men dam olmoqchiman. 0
Ma sooviksin teilt midagi küsida. Siz-an --- na-s- soram-qc--ma-. S_____ b__ n____ s_____________ S-z-a- b-r n-r-a s-r-m-q-h-m-n- ------------------------------- Sizdan bir narsa soramoqchiman. 0
Ma sooviksin teilt midagi paluda. Si--a--bir ----a s-r-mo----m--. S_____ b__ n____ s_____________ S-z-a- b-r n-r-a s-r-m-q-h-m-n- ------------------------------- Sizdan bir narsa soramoqchiman. 0
Ma sooviksin teile midagi välja teha. M-n -iz-i-bi-o----r-a-- ta---f q---o--hi-an. M__ s____ b____ n______ t_____ q____________ M-n s-z-i b-r-r n-r-a-a t-k-i- q-l-o-c-i-a-. -------------------------------------------- Men sizni biror narsaga taklif qilmoqchiman. 0
Mida te soovite, palun? i--i-o---im--i-t-ysiz i______ n___ i_______ i-t-m-s n-m- i-t-y-i- --------------------- iltimos nima istaysiz 0
Soovite te kohvi? Kof--i---oq-h--i-i-? K___ i______________ K-f- i-h-o-c-i-i-i-? -------------------- Kofe ichmoqchimisiz? 0
Või soovite te pigem teed? Yo-- bi- p-y--- -h-- -ch-oqchimis-z? Y___ b__ p_____ c___ i______________ Y-k- b-r p-y-l- c-o- i-h-o-c-i-i-i-? ------------------------------------ Yoki bir piyola choy ichmoqchimisiz? 0
Me soovime koju sõita. B-- u-------moq---mi-. B__ u___ k____________ B-z u-g- k-t-o-c-i-i-. ---------------------- Biz uyga ketmoqchimiz. 0
Soovite te taksot? tak-----h-ays--mi t____ x__________ t-k-i x-h-a-s-z-i ----------------- taksi xohlaysizmi 0
Nad soovivad helistada. Siz q-n-ir-q q----qch----. S__ q_______ q____________ S-z q-n-i-o- q-l-o-c-i-i-. -------------------------- Siz qongiroq qilmoqchisiz. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 usbeki (1-100)
Videot ei leitud!

Kaks keelt = kaks kõnekeskust!

Ajule pole oluline, millist keelt me õpime. Seda seetõttu, et ajul on erinevate keelte jaoks erinevad salvestamise kohad. Kõiki õpitud keeli ei salvestata ühte kohta. Keeled, mida õpime täiskasvanuna, salvestuvad oma piirkonda. See tähendab, et aju töötleb uusi reegleid erinevas kohas. Need ei ole salvestatud samas piirkonnas kui emakeel. Samas kakskeelsed inimesed kasutavad ainult ühte ajupiirkonda. Mitmed uuringud on sellisele järeldusele jõudnud. Neuroteadlased uurida mitmeid katseisikuid. Katsealused rääkisid ladusalt kahte keelt. Üks osa katserühmast oli aga kakskeelne. Teine osa seevastu oli teist keelt õppinud hilisemas elus. Teadlased mõõtsid keeleeksami ajal aju aktiivsust. Nii said nad jälgida, millised aju piirkonnad katse ajal töötasid. Ja nad nägid, et ‘hilistel’ õppijatel oli kaks kõnekeskust! Teadlased on juba pikka aega kahtlustanud, et see nii võib olla. Ajukahjustusega inimestel on teistsugused sümptomid. Niisiis võib ajukahjustus tekitada kõnehäireteni. Kannatanud ei suuda enam nii hästi hääldada või sõnu mõista. Aga kakskeelsetel õnnetuse ohvritel on mõnikord ebatavalised sümptomid. Nende kõnehäired ei mõjuta alati mõlemat keelt. Kuiviga on saanud vaid üks aju osa, võib teised veel toimida. Sellisel juhul räägib patsient üht keelt paremini kui teist. Kaht erinevat keelt ka taasõpitakse erineva kiirusega. See tõestab, et keeled ei salvestu samas kohas. Kuna neid ei õpitud ühel ajal, moodustuvad kaks keskust. Endiselt pole teada, kuidas meie aju suudab mitut keelt hallata. Kuid uued leiud võivad viia uute õppestrateegiateni.