Vestmik

et Restoranis 3   »   uz Restoranda 3

31 [kolmkümmend üks]

Restoranis 3

Restoranis 3

31 [ottiz bir]

Restoranda 3

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti usbeki Mängi Rohkem
Ma sooviksin eelrooga. M-n--sh-ah- -s--y---. M__ i______ i________ M-n i-h-a-a i-t-y-a-. --------------------- Men ishtaha istayman. 0
Ma sooviksin salatit. Me----l-t------man M__ s____ i_______ M-n s-l-t i-t-y-a- ------------------ Men salat istayman 0
Ma sooviksin suppi. M-n -h-rv- ist--m-n M__ s_____ i_______ M-n s-o-v- i-t-y-a- ------------------- Men shorva istayman 0
Ma sooviksin magustoitu. M-n------nl---i -oh--y--n. M__ s__________ x_________ M-n s-i-i-l-k-i x-h-a-m-n- -------------------------- Men shirinlikni xohlayman. 0
Ma sooviksin koorega jäätist. M-n q---oq-----zqay--- ista--a-. M__ q_______ m________ i________ M-n q-y-o-l- m-z-a-m-q i-t-y-a-. -------------------------------- Men qaymoqli muzqaymoq istayman. 0
Ma sooviksin puuvilju või juustu. Men-m--a--ok- pi--loq is------. M__ m___ y___ p______ i________ M-n m-v- y-k- p-s-l-q i-t-y-a-. ------------------------------- Men meva yoki pishloq istayman. 0
Me sooviksime hommikust süüa. B-- n-nusht- qilm-q-----z. B__ n_______ q____________ B-z n-n-s-t- q-l-o-c-i-i-. -------------------------- Biz nonushta qilmoqchimiz. 0
Me sooviksime lõunat süüa. Biz t----ik q---oqc--miz. B__ t______ q____________ B-z t-s-l-k q-l-o-c-i-i-. ------------------------- Biz tushlik qilmoqchimiz. 0
Me sooviksime õhtust süüa. B-- --ch-i ovq----i--oq-h-m--. B__ k_____ o____ q____________ B-z k-c-k- o-q-t q-l-o-c-i-i-. ------------------------------ Biz kechki ovqat qilmoqchimiz. 0
Mida te hommikusöögiks soovite? Nonu-h-aga -ima-i-----iz? N_________ n___ i________ N-n-s-t-g- n-m- i-t-y-i-? ------------------------- Nonushtaga nima istaysiz? 0
Saiake marmelaadi ja meega? Mu-abb- -- --a- -ilan-ru--l-r? M______ v_ a___ b____ r_______ M-r-b-o v- a-a- b-l-n r-l-l-r- ------------------------------ Murabbo va asal bilan rulolar? 0
Röstsai vorsti ja juustuga? Kol--sa----pi--l-q--il----o-t? K______ v_ p______ b____ t____ K-l-a-a v- p-s-l-q b-l-n t-s-? ------------------------------ Kolbasa va pishloq bilan tost? 0
Keedetud muna? Pi-h---l-an-tux--m-? P__________ t_______ P-s-i-i-g-n t-x-m-i- -------------------- Pishirilgan tuxummi? 0
Praetud muna? Q--ur-l-a- t-x---i? Q_________ t_______ Q-v-r-l-a- t-x-m-i- ------------------- Qovurilgan tuxummi? 0
Üks omlett? O-l--m-? O_______ O-l-t-i- -------- Omletmi? 0
Palun veel üks jogurt. Ya-a-yogu-----lt-m-s. Y___ y______ i_______ Y-n- y-g-r-, i-t-m-s- --------------------- Yana yogurt, iltimos. 0
Palun veel soola ja pipart. Ilt-m--, -op-o- t---v---al-mpi-. I_______ k_____ t__ v_ q________ I-t-m-s- k-p-o- t-z v- q-l-m-i-. -------------------------------- Iltimos, koproq tuz va qalampir. 0
Palun veel üks klaas vett. Yan- -ir s--kan----, -l-im--. Y___ b__ s_____ s___ i_______ Y-n- b-r s-a-a- s-v- i-t-m-s- ----------------------------- Yana bir stakan suv, iltimos. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 usbeki (1-100)
Videot ei leitud!

Ladus kõne on õpitav!

Rääkimine on suhteliselt lihtne. Edukas rääkimine, ona aga juba palju keerulisem. See tähendab, et kuidas me midagi ütleme, on tähtsam kui see, mida me ütleme. Mitmed uuringud on seda tõestanud. Kuulajad pööravad alateadlikult tähelepanu kõneleja teatavatele omadustele. Seega on võimalik mõjutada, kas meie kõne võetakse hästi vastu või mitte. Lihtsalt tuleb alati pöörata tähelepanu sellele, kuidas me räägime. See kehtib ka meie kehakeelele. Kehakeel peab olema loomulik ja sobima meie iseloomuga. Ka hääl mängib oma rolli, sest ka sellele antakse alati hinnang. Meeste puhul on parem rääkida sügavama häälega. Siis kõlab kõneleja enesekindlama ja pädevamana. Samas hääletooni vahetamisel pole mingit mõju. Eriti oluline on aga rääkimise kiirus. Katse käigus uuriti vestluste edukust. Edukas rääkimine tähendab võimet kedagi milleski veenda. Inimene, kes tahab teisi veenda, ei tohi rääkida liiga kiiresti. Muidu jätab ta mulje, et ta pole siiras. Aga ka liiga aeglaselt rääkimine pole soovitatav. Inimesed, kes räägivad väga aeglaselt, võivad paista rumalatena. Seetõttu on kõige parem rääkida keskmise tempoga. 3.5 sõna sekundis on ideaalne. Kõnelemise oluliseks osaks on ka pausid. Need teevad meie kõne loomulikuks ja usutavaks. Selle tulemusena kuulajad usaldavad meid. ideaalne on minutis teha 4-5 pausi. Seega püüa paremini oma kõnet kontrollida! Siis lase järgmine intervjuu uksest sisse...
Kas sa teadsid?
Norra keel on põhjagermaani keel. See on emakeeleks umbes 5 miljonile inimesele. Norra keele juures on eriline see, et see koosneb kahest standardvariandist: Bokmål ja Nynorsk. See tähendab, et on olemas kaks tunnustatud norra keelt. Mõlemaid kasutatakse võrdselt juhtimises, koolides ning meedias. Riigi suuruse tõttu ei suudetud väga kaua standardkeelt paika panna. Nii jäid valdavaks dialektid, mis üksteisest sõltumatult arenesid. Iga norralane mõistab aga kõiki kohalikke dialekte ning mõlemat ametlikku keelt. Norra keele hääldusel puuduvad kindlad reeglid. See on sellepärast, et mõlemaid variante kasutatakse võrdselt kirjutamisel. Räägitakse enamasti ühte kohalikku dialekti. Norra keel sarnaneb väga taani ja rootsi keelega. Nende keelte rääkijad mõistavad üksteist ilma suuremate probleemideta. Norra keel on seega üks väga huvitav keel... Ja võib ise valida, millist norra keelt õppida tahetakse!